Hukkamiskoht Valdeku metsas

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1231
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Hukkamiskoht Valdeku metsas

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Järgmine küsimus:

Sattusin "1954 aasta Kalenderteatmikku" lugedes järgmisele tekstilõigule:

"14 novembril mõistis kohus (Jaan) Tombi mahalaskmisele.Sama päeva õhtul mõrvati Tomp Valdeku metsas."

Ma olen elanud 10 aastat Valdeku tänaval. Sealkandis on ju kena männimetsa küll. Aga sellest, et kusagil "Valdeku metsas" inimesi tapeti, kuulen küll esimest korda. Kas oskab keegi kommenteerida ja täpsustada?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Castellum »

Tarmo Männard kirjutas:Järgmine küsimus:

Sattusin "1954 aasta Kalenderteatmikku" lugedes järgmisele tekstilõigule:

"14 novembril mõistis kohus (Jaan) Tombi mahalaskmisele.Sama päeva õhtul mõrvati Tomp Valdeku metsas."

Ma olen elanud 10 aastat Valdeku tänaval. Sealkandis on ju kena männimetsa küll. Aga sellest, et kusagil "Valdeku metsas" inimesi tapeti, kuulen küll esimest korda. Kas oskab keegi kommenteerida ja täpsustada?
Ehk oli sõjaväe alal? See, mida tänapäeval teatakse Männiku harjutusväljana, oli siis Valdeku (korrektne oleks küll Valdeki) laskeväli. Ja ulatus Viljandi mnt-ni välja.

Ja muidugi kohanimi "Waldeck" ise. Nagu nimigi ütleb, metsa küll...ehkki nt 1920-te kaart näeb selle koha pealt välja veidi hõre...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
johnbull
Liige
Postitusi: 470
Liitunud: 07 Jaan, 2007 0:59
Asukoht: Saaremaa
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas johnbull »

vbolla laip siiamaani kusagil männijuurikate vahel vedeleb... :write:
Ajalugu kirjutavad alati võitjad, ja kaotanud poolte ajalugu kuulub osalejate kahanevale ringile.
(Joachim Peiper)
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Lemet »

Üks laip sealsamas lähedal, isand Männart...koolimaja õues lausa männijuurikate vahel...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1231
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Koolimaja õues, männijuurikate vahel? MIllest nüüd jutt küll käib?
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Lemet »

Pidasin siis silmas Vabaduse pst äärse koolimaja hoovi, kus üks punasõdur maha on maetud...Valdeku uulitse ligidal see ju on :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Siki »

Tarmo Männard kirjutas:Järgmine küsimus:

Sattusin "1954 aasta Kalenderteatmikku" lugedes järgmisele tekstilõigule:

"14 novembril mõistis kohus (Jaan) Tombi mahalaskmisele.Sama päeva õhtul mõrvati Tomp Valdeku metsas."

Ma olen elanud 10 aastat Valdeku tänaval. Sealkandis on ju kena männimetsa küll. Aga sellest, et kusagil "Valdeku metsas" inimesi tapeti, kuulen küll esimest korda. Kas oskab keegi kommenteerida ja täpsustada?
Valdeku lasketiir oli EW ajal peamine surmamõistetute hukkamiskoht Tallinnas. Haud kaevati valmis, hukatav või mitu (nt mõrtsukad Kerde ja Vunder lasti 1932.a maha koos, ehkki nad olid oma kuriteod toime pannud eraldi ja üksteist ei tundnud) toodi konvoi saatel öösel sinna ja edasi klassika- kogupauk sõduritelt ning halastuslask ohvitserilt. Kui arst oli surma kinnitanud, aeti haud kinni ja maskeeriti. Vahel harva tuldi vastu hukatu lähedaste palvetele ning surnukeha ekshumeeriti hiljem ja anti välja surnuaeda matmiseks. Enamasti jäid nad ikka sinna lasketiiru mulda. Distsiplinaarkompanii mehed, kes meisterdasid ja paigaldasid sihtmärke, olevat arvet pidanud, kes tuntud mõrtsukatest kuhu maetud on, ja seda infot kogu aeg järgmistele värsketele kamraadidele pärandanud, aga need teadmised vajusid muidugi unustusehõlma koos distsiplinaarkompanii likvideerimisega.
Muide, raamatus "Ilustamata elu" ( autor Jüri Freimuth) on mainitud ka kusagil sealkandis asunud sõjaaegset tankitõrjekraavi, kuhu vist sakslased olla omakorda inimesi maha lasknud. Nõukaajal hakatud midagi ekskavaatoritega kaevama ja satutud selle kraavi peale, kus lebanud luukered, randmed traadiga seotud. Freimuthi sõnul kaevamine lõpetati seepeale ja asja edasi ei uuritud..nii et need skeletid peaks seal siiani alles olema. Kuna ma ei tea, kus see kraav asus, ja raamatut käepärast ei ole, siis ma ei oska täpset asukohta öelda.
Manused
_20200724_121600.JPG
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Lemet »

Kui siin juba Nõmme haudadele jutt läks, siis peaks üks 1941 aasta sügisel mahalastud punaväelane olema ka Vabaduse pst ääres oleva kunagise Rahumäe algkooli õue maetud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Mudakoon »

Vabandan teemaalgataja ees aga üks varasem postitus jäi pisut virvendama. Distsiplinaarkompanii sõdurid tegid kogupaugu ja ohvitser "lasi üle", et siis ajateenijad? Vabadussõjast oli juba jupike aega möödas , seega "praktiseerimist" pidi nagu vähe olema ja sellega seonduvalt ka "külma närvi ja kindlat kätt".
Väga ei looda , et keegi konkreetselt vastuseid on ,aga siiski.... Kel ainult oletused , võivad vastamata jätta. Aitäh.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Siki »

Ei, laskjad ei olnud distsiplinaarkompanii ajateenijad. Hukkamiskomandod moodustati käsu korras üleajateenijatest, kes juhtusid samal päeval garnisoni toimkonnas olema. Tallinnas olid "komandandi komandos" Vahipataljoni sõdurid. Kes gooti šrifti valdab, siin on põhjalik artikkel aastast 1932:

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------#

Distsiplinaarkompanii sõdurid käisid Valdeku laskeväljal sihtmärke paigaldamas ja peale hukkamisi oli järgmistel päevadel näha, kus oli värskelt kaevatud. Ajalehest sai lugeda, millise roimari surmanuhtlus viimati täide viidi, ja siis oli kohe ka teada, kes sinna maeti. Allikas:

https://www.rahvaraamat.ee/p/kuus-ja-po ... 0000005499

Ühte hukkamist on pealtnägijana kirjeldanud prokurör Elmar Tambek enda mälestusteraamatus "Tõus ja mõõn":

https://www.rahvaraamat.ee/p/t%C3%B5us- ... 9949589425

Tallinnas oli 1920. aastate alguses peamiseks hukkamispaigaks Ülemiste järve ümbrus, seal lasti maha näiteks ka Viktor Kingissepp. Aga alates u 1923-1924 toimetati hukkamisi mahalaskmise läbi Valdeku laskeväljal. 1935. aastast alates anti surmamõistetutele valida mürgikarika ja poomisnööri vahel (enamus valisid mürgi- sinihappe) ja tehti seda Patarei vanglas. 1935. aasta alguses toimus muidu üks erandlik poomine ka Tartu vanglas, kus hukati oma ema tapnud J. Nestra. Infot nende hukkamiste kohta on tolleaegses ajakirjanduses rikkalikult.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Mudakoon »

Siki kirjutas:Hukkamiskomandod moodustati käsu korras üleajateenijatest, kes juhtusid samal päeval garnisoni toimkonnas olema.
Vabandan veelkord ,austet Tarmo. Lkf Siki , ega ei ole silma jäänud , kas miskit "präänikut" kah jagati või oligi ainult "käsk ja põhipalk"?
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Siki »

"Käsk ja põhipalk" vist ainult jah, selline mulje on jäänud. Viktor Kingissepa hukkamise kohta on kirjutatud:

"Sama päeva õhtul tuli Vahipataljoni meeskonnaruumi veebel Tamm ja hakkas paberil asuva nimekirja järgi välja hüüdma mehi: kapralid Kreili ja Käbe, sõdurid Vessart, Paar, Murro, Remmel jt., kokku 25 meest. ."Mitte lahti riietuda ega magama heita, relvad valmis panna!" käsutas veebel Tamm. Kell 11 õhtul anti meeskonnale korraldus relvi kaasa võttes üles rivistuda kasarmu õuele. Veidi eemal seisis kapten Puusild. Veebel Tamme juhtimisel marssis meeskond üle turuväljaku Tartu maanteele ja seda mööda kuni Ülemiste järve lähedale, kus pöörati Lasnamäe suunas, kus liivasel pinnal kasvasid noored männid. Veebel Tamm määras kapralid Kreili ja Käbo koos nelja sõduriga surmaotsuse täideviijaiks, ülejäänud sõdurid paigutas laiali ümbrusesse julgestamise eesmärgil. Peatselt jõudsid kohale autod. Esimesest autost väljusid kolonel Raudvere, garnisoni arst dr. Holt ja linnakomandandi platsadjutant leitnant Tiivel (tegelikult Kitvel); teisest autost toodi sõdurite valve all välja Viktor Kingissepp. Kapten Puusild raporteeris kolonel Raudverele, et meeskond on valmis, millele komandant lühidalt vastas: "Alake." Viktor Kingissepp, kelle käed olid autos olnud seotud, viidi varem valmis kaevatud haua juurde, kus veebel Tamm tema käed köidikuist vabastas. Süüdimõistetule juhiti prozhektorite valgus. Meeskond ootas komandot (st käsku). Kapten Puusild kamandas: "Valmis olla!" ja kui meeskond oli püssid palge tõstnud, siis - "Tuld!"

Minu eelmises postituses viidatud artiklis väidetakse, et tavaliselt anti hukkamisel osalenud meestele ennem teeleasumist kõvad tropid viina- ka arstidele ja ohvitseridele. Kord oli Tartu komandant major J. Kuuse nõudnud Sõjaringkonnakohtult arve alusel sõduritele antud viina eest tasumist, aga sealt vastatud et "pole meie asi, on kodanlise prokuratuuri asi". Tallinna komandandil olnud selleks puhuks spetsiaalne viinatagavara, et anda hukkamisel osalenud sõduritele "südame kurjaks tegemiseks".
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Siki »

Tarmo Männard kirjutas: Ma olen elanud 10 aastat Valdeku tänaval. Sealkandis on ju kena männimetsa küll. Aga sellest, et kusagil "Valdeku metsas" inimesi tapeti, kuulen küll esimest korda. Kas oskab keegi kommenteerida ja täpsustada?
Veel Valdeku kandi hukkamistest, seekord Saksa ajal:

"Poiss maalis jubedaid pilte mahalaskmistest. Selle rääkimisega ta nagu tahtis neist mälestustest vabaneda. Mahalaskmised toimusid Nõmme ääremail Valdekus. Surmamõistetuid olnud igal kolmel korral 20-25 vahel. Kahel korral olnud nad ühe okastraadiga viie-kuue kaupa seotud. Nad toodud veoautol kohale. Nad olnud verised, mõned nõrkenud ja osalt lohistatud valmiskaevatud augu äärele. Laskmise eel enamik siiski ajanud end püsti. Mõned palunud kohale (kiriku)õpetajat, lugenud palveid, üks üritanud Eesti hümni laulmist, teised aga sõimanud sakslasi ja mahalaskjaid. Ühes grupis olnud kaks Eesti sõjaväe vormiriietuse kandjat. Üks neist hõiganud enne kogupauku: "Elagu Eesti!" See oli meie sõjaväe kapten Lomp*, laskeala maailmameister. Kuna meeskond ei olnud vist kuigi ustav, seepärast oli alati hukkamisel kaasas asjaarmastajaid. Need olnud noored mehed. Kuulduste kohaselt olid nad üliõpilased ja teenisid julgeolekupolitseis. Need tulistasid vange koos rühmaga ja hiljem veel neid, kes avaldasid elumärke."

*Karl-Johannes Lomp

https://www.geni.com/people/Karl-Johann ... 6774803493

Mälestuskatke pärineb raamatust: Elias Kasak "Mälestusi". Jutustaja "poiss" oli Kasaku kambrikaaslane Patarei vanglas, ning sattunud hukkamismeeskonnast vahialuseks seetõttu, et koos kahe kaaslasega rünnanud teenistusest vabal ajal ühe tütarlapse pärast Saksa allohvitseri.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Kriku »

Sõjaväelasena teenis Lomp sõjakoolis kuni 1940. aasta septembrini, mil viidi üle varustuse osakonda. Sealt vabastati ta detsembris, mil sai instruktori töökoha Valgamaa OSOAVIAHIMi (NSV Liidu riigikaitseline organisatsioon) osakonnas. Kui algas sõda, rakendati Lomp tööle õhu-gaasikaitse kontrolörina. Seejärel määrati ta töölispolkude väljaõpetajaks ning lõpuks oli sunnitud ka ise “vabatahtlikuna” astuma töölispolku. Vastasel juhul oleks järgnenud repressioonid. Teadaolevalt võttis ta 26. ja 27. augustil Kadrioru pargis osa ka lahingutegevusest ning jäi seejärel end varjates ootama sakslaste tulekut. Lomp varjas end koos mitme kaaslasega ja jagas soovijatele töölispolgust maha jäänud relvi.

Kõik see sai laskur-suurmeister sõjaväelasele aga saatuslikuks. 16. septembril ta vahistati oma kodus Saksa julgeolekupolitsei ja julgeolekuteenistuse SD poolt ning paigutati keskvanglasse, kahtlustatuna kommunistlikust tegevusest osavõtmises.

Eestlasest julgeolekupolitsei ametnik teadis tema vastu täpselt tunnistada: “Asus 10. augusti paiku vabatahtlikult töölispolgu staabi ülemaks. Õpetas välja instruktoreid ja andis sõjalist õpetust töölispolgule Šnelli tiigi juures ja Stroomi rannas. Võttis sõjategevusest sakslaste vastu osa 26. ja 27. augustil.” Karl Lompi ennast kuulati üle ainult üks kord, 22. septembril. Ülekuulamisel rääkis Lomp pärast oma eluloo tutvustamist: “7. augustil 1941 tehti ettepanek astuda töölispolku, keeldusin. 10. augustil astusin vabatahtlikult Golubi ettepanekul. Ei julgenud ära öelda järelduste kartusel.” Ülekuulamise lõpus lausus Lomp: “Tunnistan ennast süüdlaseks vabatahtlikuna Tallinna töölispolgus teenimises ja sõjategevusest osavõtmises, mida tegin selleks, et üldmobilisatsioonist ja NSV Liitu saatmisest pääseda. Muud juurde lisada ei ole.”

Abikaasa Minna Lomp, kellele mingit infot ei antud, kirjutas julgeolekupolitseile palvekirja 5. detsembril 1941. “Palun oma mehe Karl Lompi kohta teateid, keda arreteeriti 16. septembril 1941. Olin ise Valgamaal oma lapsi (3) ära toomas ja vahepeal kui tagasi sõitsin, leidsin eest ära rüüstatud korteri, kust olid ära viidud kõik väärtasjad nagu hõbe ja kristall lauanõud […] Ei tea oma mehel mingit süüd olevat peale viimase teenistuse, mille vastu võttis, et jääda kodumaale oma perekonna juurde. Töötasime kogu aja Eesti kasuks, mida võivad tõendada nii palju isikud. Varjasime oma korteris kahte tagaotsitavat, üks endine politseinik, teine elamuvalitsuses inspektor, pärast seda rida metsavendi. Palun teie kaasabi.”

Palvekirja servale on aga kirjutatud: SDs asi lahendatud. Laskurmeistri hauakoht on teadmata.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83764 ... arde-pandi
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1262
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.

Postitus Postitas Siki »

See läheb nüüd Akf! Tarmo Männardi teemast välja, aga- midagi siin ei klapi. Karl Lomp oli Elias Kasaku sõber või vähemalt hea tuttav ning ta tuleb raamatus mitu korda tema juurde tagasi. Kirjutab, et Lomp kahjustas Töölispolku kuidas jaksas ning esimeste saksmannide laskude peale Kadriorus läks koju, tõmbas selga EW ohvitseri vormi ning mõne tunni pärast askeldas juba Omakaitses. Naine Minna rääkinud hiljem Kasakule, et mehe arreteerimise ajal oli ta ise ka kodus (ei klapi naise avaldusega, mille järgi ta viibis Valgas!), eestlastest politseinikud olnud purjus ja äärmiselt jõhkrad, üks veel käperdanud naist. Samuti näidanud naine Karl Lombi 1941. aasta suvel peetud päevikut, mis olnud täiesti avatud tekstiga nõukogudevastane :D
Vaatan, et Kasaku raamat kubiseb väiksematest ebatäpsustest ja ilmsetest valemälestustest. Kuna tal oli Lombi vastu sümpaatia ning eestlastest SD ametnike vastu ilmne antipaatia, võis ta laskemeistri hukkumise lugu veidi ilustada.. Hukkamised toimusid öösel, kas see noor poiss ( kes Kasaku raamatu järgi oleks pidanud olema 1941. aasta sügisel vaid 15-16, sest 1943 pühitsenud ta vanglas 17. sünnipäeva :dont_know: ) teadis nii kindlalt, et üks mahalastavatest on Karl Lomp? Kõrgemad ülemad muidugi teadsid, aga vaevalt reamehele öösel nimekiri ette loeti. Muidugi, võis ju näo järgi teda teada tegelikult, aga minule tundub, et Kasak kombineeris mälestusi kirjutades semule kangelassurma, "Elagu Eesti!" huulil.

Aga vastates akf! Tarmo Männardi algsele küsimusele- Valdeku metsas on tapetud ja mitte vähe. Hukatute haudade peal asuvad praegu majad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist