1. leht 1-st
Tuletõrjeauto militaarkasutus
Postitatud: 27 Veebr, 2014 5:32
Postitas Tarmo Männard
Kuulsin absoluutselt mitteusaldusväärlsest allikast, et esimese Tšetšeenia sõja ajal olla laetud tuletõrjeauto bensiiniga ning oodatud nurga taga, kuni vene tankid välja ilmusid. Siis pandud katusel olev hüdrant kümnekonnaks sekundiks hüüdma ning tõmmati ruttu jee.
Ja seejärel olla läinud vaja veel kedagi, kel oleks välgumihkel.
Eriti teravalt tuli see (legend?) meelde, kui vaatasin telekast Maidani väljakul kärssavaid Berkuteid.
Loomulikult olin ma rahva poolt ja tundsin teatud headmeeltki, kui mõni militsonäär platsilt minema viidi.
Aga samas pole põledes enam vahet, kas oled veriste kätega m... või korralik pereisa, kes valis härgatäis noorukina lihtsalt vale ameti.
Õudne on igatahes, kui pool liitrit bensiini su peal põleb.
Ja telekat vaadates lootsin salamisi, et tule(süüte)tõrjeautosid sinna ehk ikkagi kohale ei aeta.
Seekordne küsimus tarkadele- Kas legendil tuletõrjeautost, mis pritsib välja bensiini on mingitki alust?
On see üldse tehniliselt võimalik?
Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.
Postitatud: 27 Veebr, 2014 7:01
Postitas soesilm
I sõja algul kuulsin sama lugu, ainult et mingi väeosa ülevõtmisest (toimus enne sõda).
Tshetsheenid sõitnud kohale mitme autoga, öelnud, et paakides on bensiin. Raketipüstolitega mehed olid valmis süütajateks.
Venelased andsid mingid laod selle peale ilma lahinguta üle.
Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.
Postitatud: 27 Veebr, 2014 8:56
Postitas EOD
Tarmo Männard kirjutas:
Seekordne küsimus tarkadele- Kas legendil tuletõrjeautost, mis pritsib välja bensiini on mingitki alust?
On see üldse tehniliselt võimalik?
On kasutatud. Näiteks Bakuu sündmuste ajal jaanuaris 1990.
Üks video sellest ajast:
http://www.youtube.com/watch?v=lvTiCP-np04
Siin on juttu sõjaväelaste perekondade saatusest. Põhiliselt olid pogrommid küll suunatud armeenlaste vastu. Samas just Bakuu sündmuste ajel muutus Venemaa suhtumine Karabahhi konflikti. Kui seni toetati ja relvastati asereid, siis nüüd toetus lõppes. See võimaldas armeenlastel väga raskest olukorrast, kus aseri väed olid Stepanakerdist pooletunnise autosõidu kaugusel, välja saada ja sõja võita.
Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.
Postitatud: 01 Mär, 2014 20:19
Postitas Tarmo Männard
Ohjah.....See ju tõeline lokaalse ulatusega massihävitusrelv.
Muidugi oleks sel juhul kadunud ka igasugune välismaailma poolehoid, kui mässajad korraga 100 miilitsat ära oleks põletanud.
Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.
Postitatud: 02 Mär, 2014 7:10
Postitas donnervetter
Tarmo Männard kirjutas:Seekordne küsimus tarkadele- Kas legendil tuletõrjeautost, mis pritsib välja bensiini on mingitki alust?
On see üldse tehniliselt võimalik?
Tehniliselt on see võimalik, aga ma ei tahaks olla selle tuletõrjeauto (veneaegse, näiteks
ZIL 131 või siis
URAL baasil) meeskonnas.
See tehnika on tehtud vee pritsimiseks. Saab pritsida bensiini ja muid vedelikke, aga enne kui lafett tööle hakkab voolavb sealt tasase survega vedelikku välja ja siis on vaja see kõik süüdata... Igatahes esimesena läheb kindlasti põlema tuletõrjeauto.
Veel üks täpsustus.
Tuletõrje hüdrant ei asu tuletõrjeauto katusel.
Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.
Postitatud: 02 Mär, 2014 16:37
Postitas Tarmo Männard
Enne süütamist tuleks ajada masin sadakond meetrit eemale. Eks see muidugi paras kamikaze-missioon oleks. Aga meeleheitel inimesed on ennegi jubedaid asju korraldanud.
Idee on oma teistpidisuses eriti õõvastav. See masin on ju spetsiaalselt mõeldud ja tehtud elude päästmiseks.
Mis tuletõrjumisse puutub, eks tulge koos sobivas eas lastega vaatama Nukuteatrisse etendust "Nublu".
Minuarust kukkus välja igati tore tükk.
PS: Nojah. Katusel asub tõesti mitte hüdrant, vaid lafett-joatoru.
Re: Tarmo Männardi lollid küsimused.
Postitatud: 02 Mär, 2014 20:34
Postitas donnervetter
Tarmo Männard kirjutas:See masin on ju spetsiaalselt mõeldud ja tehtud elude päästmiseks.
Kuidas võtta? NSVL aegsed tuletõrjeautod olid mõeldud ka kasutamiseks massirahutuste mahasurumiseks.
Putšiaegne
pilt masirahutuste mahasurumiseks kohandatud URAList. Eestiski oli selliseid mitu, igas suuremas linnas ja muidugi mõnes kinnipidamiskohas.
Siin üks nö
lahingformatsioon ZIL 130ga, ilma veekahurita.