www.militaar.net

Tahaks teada kas Fallschirmjäger`i kiivrit võisid kanda ka mingid muud üksused, näiteks õhutõrje jne.? Või kandsid seda ainult langevarjurid?
Küsin seda sellepärast et hiljaaegu leiti Saaremaal kahe sõduri jäänused kes kandsid selliseid kiivreid aga minuteada `44 ei viibinud sealkandis langevarjureid.
http://www.saarlane.ee/uudised/arhiiv/2005/01/15/20846/

Kuulnud küll pole ,et langevarjurite kiivreid teised üksused oleksid kasutanud. Äärmisel juhul võisid sellist nalja teha LW välidiviisid? Need aga Saaremaal sõjategevuses vist ei osalenud? Saaremaal ikka minu teada langevarjurite üksused ise. Ja miks pakkuda nende hukkumisdaatumiks aastat 1944? Miks mitte 1941?

Fallschirmjäger'i kiivrit kandsid ikka ainult Fallschirmjäger'id ise - ei antud neid ei õhutõrjele ega muudele üksusteke ... kuna 1944. aastal oli selline segadus siin siis suure tõenäosusega on need paar (arvatavasti siiski rohkem) langevarjurit mingist muust üksusest ja liideti võibolla selle Ritter'i pataljoni juurde ... võimalusi on ju palju - äkki eraldati tervest langevarjurite pataljonist üks rühm näiteks ja toodi siia Saaremaale appi või hävitati suurem osa sellest Fallschirmjägeri üksusest ja riismed liideti mingi teise Saksa üksuse juurde enne kui hakati ümber-formeerima ... loogikaga on äärmiselt raske pilti kokku panna ja tõde teada saada, sest 44'ndal oli Saksa sõjaväes väga palju ebaloogilisust!

1941'ndal olid jah seal Fallschirmjägeri'id olnud ... aga kui oleks siis surma saanud oleks tõenäoliselt need langenud sõdurid korralikkesse haudadesse maetud kuna aega ju oli - sõja lõpus aga aega ei olnud ja ei jõutud korralikke haudu kaevata - nii maetigi mere kaldasse mõneküme cm sügavusele ... ma arvan nii vähemalt - see ei tähenda, et ma teaks

Solbakad aeti auku 1941 ikka lihtsate kohtade peale ja kanti kõik matmiskomando poolt saksa täpsusega kaardile. Plaan oli ju sõja lõppedes kõik hukkunud kangelased kodumulda viia -seega ei omanud 1941 aastal matmiskoht mingit tähtsust -kõik teeääred olid sõdurihaudasid täis. Peaasi ,et matmiskoht oli tähistatud. Sõditi ju ikkagi välksõda,mis pidi 1941 ka lõppema!

Ma usun et nad maeti ikkagi `44, sest vaevalt ükski sakslane oleks `41 aastal kaasa tassinud vene granaate.
1941 aastal kasutati langevarjureid Saaremaal kindlasti Kübassaare rannakaitsepatarei vallutamiseks. Lõppes see aga sitasti, otse patareis plaaneritega maanduma pidanud dessantlased maandusid aga patareist pisut põhja pool ja paljud said surma. Ellujäänud pääsesid lennukeilt visatud kummipaatidega. Plaanerite alumiiniumkonstruktsioonide juppe aga võib veel vedelemas näha.

1941.a. maandusid Kübassaare juures hauptmann Beneschi juhitud dessantgrupi mehed üksusest "Regiment Brandenburg z.b.V. 800" (vist 16.kompanii). Kohale tuldi purilennukitel. Enamikus allikates on toodud lennukite margiks DFS.230 mõnel pool aga Me.321 Gigant. http://www.airwar.ru/enc/glider/me321.html
http://www.airwar.ru/enc/glider/dfs230.html
http://www.worldhistory.com/wiki/B/Bran ... giment.htm

Saaremaal elab aga mees kes on poisikesena näinud, kuidas Kübassaare juures langenud sakslased vene sõjavangide abiga välja kaevati ja viidi ümbermatmiseks Kuressaarde. Tema mäletamist mööda olla neil olnud tavalised kiivrid.
Kuigi 1941 visati lennukitelt Saaremaale ka üksikuid paarimehelisi luuregruppe raadiosaatjatega. Millised kiivrid olid neil?

Mina olen ühe papi käest aga kuulnud et ristidel olid rippunud "teistmoodi" kiivrid.
Mine võta siis kinni

Arensburger kirjutas:Saaremaal elab aga mees kes on poisikesena näinud, kuidas Kübassaare juures langenud sakslased vene sõjavangide abiga välja kaevati ja viidi ümbermatmiseks Kuressaarde. Tema mäletamist mööda olla neil olnud tavalised kiivrid.

Ei saa seda ka kindla tõendina võtta, sest maeti reeglina ju ilma kiivrita. Ümbermatmise ajal võisid poisikesele mällu jääda hoopis ümbermatjate endi kiivrid.

Täiendan 1941. a. Saarema dessandi sündmusi:
Beneschi üksuse topimetas Saaremaale Sonderstaffel GS 1 nelja Me-321 purilennukiga Riiast. Lugeda saab siit:
http://www.ww2.dk/air/transport/gs.1.html

2003 aasta suvel lugesin Saaremaa kohalikust lehest Meie Maast lugu just sellisest kiivrist. Artikli autor olla kunagi sellist kiivrit näinud ühe vanamehe sibikulbina ja mingil põhjusel olla see asi talle meelde tulnud. Ma ei mäleta seda artiklit enam eriti selgesti, kuid sealt selgus, et saaremaal on selliseid kiirvreid ikka nähtud

Huvitav et just saksa kiivrist on tehtud sibikulpe. Ise olen näinud kolme. Ja ainult Saaremaal.

Siin ei tohi nüüd segi ajada -eestlase lemmik sibikulp on ikka olnud saksa tavaline kiiver ,muidu jutt algas ikkagi langevarjuri raudkübarast. Ja ei ole see mitte ainult Saaremaa majapidamisse kuuluv tööriist -terve Eestimaa neid täis. Suvel vestlesin Tudulinna kaupluse taga kohalike taatidega. Üks siis seletas ,kuidas tema väärt tööriista eest oli keegi sell kaks õlut pakkunud . Mehe loogika oli aga lihtne õlled joon ära ,aga millega pärast sitta viskan? Omal käis mõte läbi ,et välja saaks selle kiivri ju kaubelda ,aga kuna olen näinud neid villkoppasid ,siis ei hakanud õllearvu ülespoole kruvima. Enamuse ajast seisab selline tööriist ikka vihmade ja tuulte käes ja rohkemat ,kui roostes kest sealt ei saa. Minu teada vene kiivrid korjati peale sõda lihtsalt kokku kui kangelaste peakatted ja kes ogar oleks julgenud sel ajal veel sitakoppa punaarmee kiivrist meisterdada. Saksa kiivri korjas aga talumees kui väärt anuma ikka kuuri alla -kas sitta visata või pudulojustele lobi ette anda.

Nägin kümme aastat tagasi pealesõjaaegset kroonikafilmi.
Saksa kiiver läks treipinki, serv maha ja neediti (või keevitati- ei mäleta)
torujupp puitvarre jaoks külge. Peale sõda paistis sitta palju olevat, et kiivreid tööstuslikult ümber tehti.

Kõlab uskumatult, aga leidsin tõesti sellise servata saksa kiivri , mil needitud saba taga.Kas tõesti tööstuslikult toodetud. Ja kuidas neid siis levitati?Ise rääkisin naisterahvaga Kesk Saaremaal, kellele isa tegi tavalisest saksa kiivrist pissipoti.Kasepuudest raam ümber.Veel olid nad mürsukesti lillevaasideks kasutanud.Raudkesti, sest vask korjati suurte inimeste poolt ära.