www.militaar.net

kas keegi oskaks anda infot väike emajõe joonel toimunud lahingutest. olen seal kohapeal ringi kolanud ja paistab, et seal on ikka päris kõva madin olnud.

Pole küll viisakas küsimusele vastata küsimusega, kuid teema on niivõrd laiaulatuslik ja ma nii laisk, et kohe kukun vastu küsima:

Eeldan, et pead silmas II Maailmasõja lahinguid?
Mis piirkond huvitab?
Kas huvitud seal jõe piirkonnas tegutsenud kaitsjate või ründajate tegevusest?
Kas on väljundiks saadud informatsiooni baasil teha järelkontrolli looduses?
Kui "jah", kas siis pealmaa- või allveekontrolli?

Seega palun täpsusta pisut soovitava informatsiooni olemust.

Seni aga võib sirvida kahte emakeelset raamatut:

A. Kalvo - Nemad vabastasid Lõuna-Eesti, Tallinn 1972
Mõtsküla - Nad läksid rinde paremal tiival, 1969

PS Ära lase tujul langeda, kui avastad erinevusi nendes raamatutes toodud põhiandmeteski... ajaloouurimine on juba selline valdkond, kus võid 99,9 % olla kindel vaid neis asjus, milles oled ise osalenud, kuid ka siin ei saada sageli kõigest aru ja aja jooksul mälu veab alt...

Tervitustega ProPatria

Pakuks veel üheks kirjateoseks ,,Eesti Rahvas Suures Isamaasõjas,, välja antud 1977a. Mul see raamat olemas, kui huvi võin laenata.
Terv.Jaanus

eks huvitab ikka teine ms. üldiselt vähe on infi rohkem ikka legende. lihtsalt yht teist on nii kaitsjate, kui ka ründajate poolelt leitud.

Kui suurel eraanil ei söanda täpsemalt omi soove formuleerida, siis saab ju privas edasi suhelda?

Teistelegi teadmiseks võin lisada, et pealöögi suunal (Pikasillast jõge pidi lõuna suunas 20 km /mõnedel andmetel 21 km/) on tehtud "raudse tõe" otsinguteks eeltöid kümmekond aastat ja tekkinud piisav infopank nii pealmaa- kui allveeotsinguteks...
Aja jooksul on piirkonnas tehtud korralik puhastustöö isegi jõe põhjas...

Tervitustega ProPatria

marsser tundis huvi väikse- emajõe kaitseliini vastu.
kaevamistööd olid sealkandis hakanud juba 1950-ndate keskel-lõpus, seda rääkisid mulle kohalikud.
pudi-padi leiab nii maa pealt maa alt kui veest.
jõudu kaevuriametis.

Siin on üks Web leht venelaste arusaamaga lahingutest Tartu rindel
http://voina.com.ru/history/tartu.html

tänud sellegi eest

See viimane viit "venelaste arusaamaga" on ju "Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945" venekeelse trüki peatüki osa (pole kunagi viitsinud võrrelda, kas eesti- (2. köide ilmus 1977) ja venekeelsel on ka vahe):

Данная статья служит четвертым параграфом 3-й главы книги-двухтомника "Эстонский народ в Великой Отечественной войне", Таллинн, 1980. Т. 2, с. 273-315.

Olen seal ligidalt pärit.Ehk kunagi elanud.Ja nagu mainiti et mis täpsemalt huvitab.Kuid seal veel on palju ja palju huvitavat

Huvitav, et venelased seda jõest üle saamise fakti eriti tähtsaks ei pidanud?
Nõukogude informbüroo teatab 29. augustil esikülje uudisena Sootaga, Uniküla ja hulga teiste punktide vallutamisest jõe paremkaldal. Järgmine informbüroo teadaanne sealtkandist on alles 19. septembrist, kui vallutati Tõrva, Kaubi, Helme jne, mis tükk maad teisel pool.

Mart kirjutab Emajõe raamatus (lk 210), et Punaarmee pioneeriüksused suutsid oma silapeade juurde ette nähtud üheksast pontoonsillast valmis ehitada vaid kaks.
Üks pontoonsild oli ca 6,5 km Jõgeveste sillast lõunasse, yks PUUsild, mis peale sõda veel mõnda aega käigus oli, asus ca 4 kilomeetrit Jõgevestelt lõuna suunas, monumendist siiski ca 700 meetrit eemal.
Teab keegi kus teine pontoonsild asus?