Kriku kirjutas: ↑03 Sept, 2022 8:52
logistik76 kirjutas: ↑01 Sept, 2022 14:35Saunakeris vee soojendamiseks. Lahendusi on erinevaid, aga klassikaline paak kerise küljes sentimeetrise õhuvahega on ainult vee soojendamiseks ääretult ebatõhus lahendus. See on pigem projekteeritud vee keemamineku vältimiseks ja pikema saunatamisega saab seal vee ikka keema.
Puhtalt vee soojendamiseks sobib maksimaalselt veega kokku puutuv ahi. Mul on kasvuhoones selline sajaliitrisesse metallkuubikusse uputatud ahi, ülemises kihis läheb vesi õhtul kütte pannes soojaks viie minutiga (käega selgelt tunda) ja vesi püsib soojana hommikuni (ümbritsev õhk +5 kuni+10 kraadi). Ühe kütmisega, st ei torgi ahju rohkem ja siibrit ka pole.
See hea postitus on teenimatult tähelepanuta jäänud.
Kui jutt on 50 liitrist, siis mina teeks kerise külje peal olevaveepaagi asemel klassikalise pada-tule-kohal lahenduse, olgu siis koldeks keris või pliidilaadne asjandus. Kui pilukoldega ahikütte kasuteguriks arvestatakse suurusjärgus 75+%, siis ma usun, et 10% vee soojendamisel on rängalt alahinnatud. Esimene ettejuhtuv viide:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y
Kui ehitada spetsiaalne kolle vee soojendamiseks, siis peab kogukulude sisse arvestama ka kolde ehitamise- ja ekspluatatsioonimaksumuse.
Kasuteguri arvestamisel (põletatud puidu kogus/ vajaliku veekoguse soojendamiseks kulunud energia) tuleks arvestada, et toasooja (+15C) vee soojendamine +50C´ni vajab ca 2kWh energiat, mis saadakse 0,55kg puidu põletamisel. (
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html )
Kuna iga kolle vajab mingit minimaalset kütusekogust, et see üldse toimima hakkaks, siis peab kolle mis on sellise veekoguse soojendamiseks, olema vägagi pisike.
Näiteks selles eelviidatud pilukolde uuringus uuritud kolde min puude kogus koldes on 4,1kg, mis ületaks lähteülesande täitmiseks vajalikku puidukogust ca 7 korda:
Tabel 2.
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y
Ehk kui isegi sellise kõrge (lk.29. 70-85%) kasuteguriga pilukollet kasutada 50L vee soojendamiseks, siis lähteülesande täitmiseks vajaliku kasuteguri protsent tuleb vaevalt 10% juurde.
Lõik viidatud töö kokkuvõttest lk.30:
Vesteldes äsja Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetanud pottseppadega, selgub, et kutsekoolis,
kus valdav osa meistreid on saanud oma hariduse eelmisel kümnendil, ei õpetata neile
piisavalt soojustehnikat. Sellest tulenevalt ei oska nad ka kliendile soovitada paremaid
lahendusi, kui on hetkel saadaolevad tüüplahendused. Autor usub, et kui tarbija oleks
teadlikum kaasaegsetest lahendustest, oleks ka huvi keskkonnasäästlikumate ja
efektiivsemate ahjude vastu suurem.
Kui praegu on kuiva kase küttepuu hind 231eur/rm (405eur, konteiner 1,75rm, 0,5m), siis nii väikse kasuteguriga puidupõletamine on raiskamine.
https://www.harjupuu.ee/#hinnad
Kui võtta arvesse ruumimeetri arvestuslik kaal, siis saab arvutada, et 100% kasuteguriga kuiva kasepuu põletamisel saadud 1kWh soojusenergiat maksab hetkel 0,24eur/kWh.
(Ehk ahjus puidu põletamisega sooja saamine on juba kallim, kui aasta alul sõlmitud fix.hinnaga elektrilepinguga (0,16eur/kWh) ostetud elektriga otse küttes.)
https://cerbos.ee/et/content/49-kuttepuud
Kui võtta "tavalise puhastamata ahju" kasuteguriks 50-75%, siis võib ahjus põletatud puidu kWh hind küündida hetkel isegi 0,5eur/kWh.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.