Ahjuga või ahjuta

[Kriku]

Saunakeris vee soojendamiseks. Lahendusi on erinevaid, aga klassikaline paak kerise küljes sentimeetrise õhuvahega on ainult vee soojendamiseks ääretult ebatõhus lahendus. See on pigem projekteeritud vee keemamineku vältimiseks ja pikema saunatamisega saab seal vee ikka keema.
Puhtalt vee soojendamiseks sobib maksimaalselt veega kokku puutuv ahi. Mul on kasvuhoones selline sajaliitrisesse metallkuubikusse uputatud ahi, ülemises kihis läheb vesi õhtul kütte pannes soojaks viie minutiga (käega selgelt tunda) ja vesi püsib soojana hommikuni (ümbritsev õhk +5 kuni+10 kraadi). Ühe kütmisega, st ei torgi ahju rohkem ja siibrit ka pole.

See hea postitus on teenimatult tähelepanuta jäänud.

Kui jutt on 50 liitrist, siis mina teeks kerise külje peal oleva veepaagi asemel klassikalise pada-tule-kohal lahenduse, olgu siis koldeks keris või pliidilaadne asjandus. Kui pilukoldega ahikütte kasuteguriks arvestatakse suurusjärgus 75+%, siis ma usun, et 10% vee soojendamisel on rängalt alahinnatud. Esimene ettejuhtuv viide: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

[OLAVI]

Saunakeris vee soojendamiseks. Lahendusi on erinevaid, aga klassikaline paak kerise küljes sentimeetrise õhuvahega on ainult vee soojendamiseks ääretult ebatõhus lahendus. See on pigem projekteeritud vee keemamineku vältimiseks ja pikema saunatamisega saab seal vee ikka keema.
Puhtalt vee soojendamiseks sobib maksimaalselt veega kokku puutuv ahi. Mul on kasvuhoones selline sajaliitrisesse metallkuubikusse uputatud ahi, ülemises kihis läheb vesi õhtul kütte pannes soojaks viie minutiga (käega selgelt tunda) ja vesi püsib soojana hommikuni (ümbritsev õhk +5 kuni+10 kraadi). Ühe kütmisega, st ei torgi ahju rohkem ja siibrit ka pole.

See hea postitus on teenimatult tähelepanuta jäänud.

Kui jutt on 50 liitrist, siis mina teeks kerise külje peal olevaveepaagi asemel klassikalise pada-tule-kohal lahenduse, olgu siis koldeks keris või pliidilaadne asjandus. Kui pilukoldega ahikütte kasuteguriks arvestatakse suurusjärgus 75+%, siis ma usun, et 10% vee soojendamisel on rängalt alahinnatud. Esimene ettejuhtuv viide: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Kui ehitada spetsiaalne kolle vee soojendamiseks, siis peab kogukulude sisse arvestama ka kolde ehitamise- ja ekspluatatsioonimaksumuse.

Kasuteguri arvestamisel (põletatud puidu kogus/ vajaliku veekoguse soojendamiseks kulunud energia) tuleks arvestada, et toasooja (+15C) vee soojendamine +50C´ni vajab ca 2kWh energiat, mis saadakse 0,55kg puidu põletamisel. ( https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html )

Kuna iga kolle vajab mingit minimaalset kütusekogust, et see üldse toimima hakkaks, siis peab kolle mis on sellise veekoguse soojendamiseks, olema vägagi pisike.

Näiteks selles eelviidatud pilukolde uuringus uuritud kolde min puude kogus koldes on 4,1kg, mis ületaks lähteülesande täitmiseks vajalikku puidukogust ca 7 korda:
Tabel 2. https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y
Ehk kui isegi sellise kõrge (lk.29. 70-85%) kasuteguriga pilukollet kasutada 50L vee soojendamiseks, siis lähteülesande täitmiseks vajaliku kasuteguri protsent tuleb vaevalt 10% juurde.

Lõik viidatud töö kokkuvõttest lk.30:

Vesteldes äsja Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetanud pottseppadega, selgub, et kutsekoolis,
kus valdav osa meistreid on saanud oma hariduse eelmisel kümnendil, ei õpetata neile
piisavalt soojustehnikat. Sellest tulenevalt ei oska nad ka kliendile soovitada paremaid
lahendusi, kui on hetkel saadaolevad tüüplahendused. Autor usub, et kui tarbija oleks
teadlikum kaasaegsetest lahendustest, oleks ka huvi keskkonnasäästlikumate ja
efektiivsemate ahjude vastu suurem.

Kui praegu on kuiva kase küttepuu hind 231eur/rm (405eur, konteiner 1,75rm, 0,5m), siis nii väikse kasuteguriga puidupõletamine on raiskamine. https://www.harjupuu.ee/#hinnad

Kui võtta arvesse ruumimeetri arvestuslik kaal, siis saab arvutada, et 100% kasuteguriga kuiva kasepuu põletamisel saadud 1kWh soojusenergiat maksab hetkel 0,24eur/kWh.
(Ehk ahjus puidu põletamisega sooja saamine on juba kallim, kui aasta alul sõlmitud fix.hinnaga elektrilepinguga (0,16eur/kWh) ostetud elektriga otse küttes.)
https://cerbos.ee/et/content/49-kuttepuud
Kui võtta "tavalise puhastamata ahju" kasuteguriks 50-75%, siis võib ahjus põletatud puidu kWh hind küündida hetkel isegi 0,5eur/kWh.

[Kriku]

Kui ehitada spetsiaalne kolle vee soojendamiseks, siis peab kogukulude sisse arvestama ka kolde ehitamise- ja ekspluatatsioonimaksumuse.

Täpselt sama käib ka iga muu agregaadi kohta. Vee soojendamiseks peaks aga tavaline pliit, millel on üsna väike kolle, palju efektiivsem olema kui sauna keris - olgu siis pajaga tule kohal või paagiga külje peal.

Ülaltöödud pilukolde näide oli suurusjärkudest aru saamiseks. Vee soojendamise kasutegur näiteks pliidi peal tuleks eraldi välja arvutada, aga 10% tundub igal juhul kõvasti liiga vähe olevat.

Kui praegu on kuiva kase küttepuu hind 231eur/rm (405eur, konteiner 1,75rm, 0,5m), siis nii väikse kasuteguriga puidupõletamine on raiskamine. https://www.harjupuu.ee/#hinnad

Keegi ei käsi sellise hinnaga kuiva kaske osta.

[Some]

Minu lapsepõlvekodus oli Pioneer pliidi sisse ehitatud veesärk(?) mis küttis boilerisse kuuma vee, taga oli veel suur soemüür. Ehk siis õhtul süüa tehes sai nii vee kuumaks kui toad soojaks. Kütmiseks kasutasime kohalikust saetööstusest saadud "pindu", ehk siis väärtusetuid puidujääke. Päris halgudega kütsime ahju. Kõlab nagu üsna säästlikuna?

[OLAVI]

Kui ehitada spetsiaalne kolle vee soojendamiseks, siis peab kogukulude sisse arvestama ka kolde ehitamise- ja ekspluatatsioonimaksumuse.

Täpselt sama käib ka iga muu agregaadi kohta. Vee soojendamiseks peaks aga tavaline pliit, millel on üsna väike kolle, palju efektiivsem olema kui sauna keris - olgu siis pajaga tule kohal või paagiga külje peal.

Ülaltöödud pilukolde näide oli suurusjärkudest aru saamiseks. Vee soojendamise kasutegur näiteks pliidi peal tuleks eraldi välja arvutada, aga 10% tundub igal juhul kõvasti liiga vähe olevat. ...

Pliidi kasutegur vee soojendamiseks on ikka väga väike, sest enamus soojust kulub ümbritseva keskkonna soojendamiseks.
(Kuna soojusülekanne koldes veele, toimub enamuses soojuskiirguse teel ja kui poti põhja pindala pliidil moodustab alla 10% kolde- ja lõõristiku siseseintepindalast, siis "tavapliidi kasutegur vee keetmisel" saab vaevalt 5% olla.)
"Väikse veekoguse" soojendamiseks on juba ammu spetsiaalne seade leiutatud, mille nimetuseks on "samovar" ning mille tööpõhimõtet kasutatakse jätkuvalt leektoru katelde konstrueerimise juures.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0 ... 0%B0%D1%80
Kaasaegne matkasamovar:

Ja mille edasiarendus suuremate veekoguste soojendamise jaoks on leektorukatel:

[OLAVI]

Minu lapsepõlvekodus oli Pioneer pliidi sisse ehitatud veesärk(?) mis küttis boilerisse kuuma vee, taga oli veel suur soemüür. Ehk siis õhtul süüa tehes sai nii vee kuumaks kui toad soojaks. Kütmiseks kasutasime kohalikust saetööstusest saadud "pindu", ehk siis väärtusetuid puidujääke. Päris halgudega kütsime ahju. Kõlab nagu üsna säästlikuna?

Külmal ajal muidugi, sest puidu põletamise eesmärk oli elamist kütta ja soe vesi oli mõnus kõrvalsaadus.
Aga suvel sooja vee saamise eesmärgil pliidi kütmine tekitas toas tõsise põrgukuumuse, mispärast ei tahtnud lapsed kuumas toas olla ja aknad/uksed pidid koguaeg lahti olema.
Suvel tehti sooja pesuvett väljas pesuköögi pajas.

Ega nõukaajal ei olnud puidutööstuse klotsid mingi "väärtusetu puidujääk" vaid see oli "sotsialistlik omand" ja selle pidi ettevõttest ostma, muidu võis sotsialistliku omandi riisumise pärast paragrafi saada.
Klotsid maksid küll vähe, aga raha ja ostuavaldus pidid raamatupidamisest läbi käima.
(Mingi mälupildi järgi tundub nagu 2? klotsikoormat (korteri talvevaru) maksis ca 4 rutsi (1 viin või 2kg keeduvorsti).)

[Some]

Meie puhul küll kolhoosi omand Aga miskit sümboolset hinda maksime tõesti.

[Kriku]

Pliidi kasutegur vee soojendamiseks on ikka väga väike, sest enamus soojust kulub ümbritseva keskkonna soojendamiseks.
(Kuna soojusülekanne koldes veele, toimub enamuses soojuskiirguse teel ja kui poti põhja pindala pliidil moodustab alla 10% kolde- ja lõõristiku siseseintepindalast, siis "tavapliidi kasutegur vee keetmisel" saab vaevalt 5% olla.)

Mis kolde, mis lõõristiku? Tuli tehakse koldesse pliidiplaadi alla, otse tule kohal pliidiplaadi peal on pott, milles on vesi.

[Illike]

Mõnel pliidil on veel sellised toredad pajaaugud. Pliidirauda ja praeahju köetakse eraldi. Vanasti läks see pajaalune kolle läbi leso, kuid peale ümberehitust sai lisatud eraldi siiber otse korstnasse. Peale seda kui vesi sai majja, enam ei kasuta.

Pliit

[2korda2]

Praktikuna mõned tähelepanekud:
1. Kasutatav küttekeha on juba 10+ aastat Harvia veesärgiga keris (mudelinime jään võlgu aga arvestati 16m3 leiliruumiga). Veesärk on kerisega integreeritud (ei ole mingi "ah keevitasime lisaks midagi" - kolde tagumine külg on ühtlasi veesärgi seinaks).
2. Köetav veepaak on 80l, roostevaba teras, pealt lahtine, asub kerise kohal ülemine serv laest ~60cm (et mahuks vajadusel pangega juurde valama). Ühendus veesärgiga toimib isevoolsena.
3. Suvisel saunatamisel läheb sauna soojaks saamiseks ~1h. Jõuaks kiiremini (nii vee kui ruumi temp osas), aga kerisekivid ei jõua järgi.
4. Kuivõrd kütmist tuleb "venitada", siis kollet kunagi tuugalt täis ei pane. Kolded on aga keristel üldjuhul pisikesed - sisse läheb ~35cm halud (maks randmejämedune). Sõltuvalt kasutatavast puidust (kasutatud tammest kuuseni), on vaja selle tunni jooksul juurde panna 2-3 korda.
Seega 80l vett@80 kraadi + kerisetäis leilikuumi kive + ~85kraadi leiliruum tuleb ~6kg puude kütmisega (6kg puid on ~21kWh). Jutud 10%-lisest efektiivsusest on pehmelt öeldes hülgemöla. Julgeks näppude pealt hinnata efektiivsuseks ~60-65% (kui arvestada kogu soojusega, mis sauna jääb).

Seda ülaltoodud pilukollet pole aga mõtet selles võtmes vaadata - tegemist on ahjudele mõeldud lahendusega. Ahju kaal algab aga 2st tonnist (alla selle on mänguasjad, kus lubatud ruutmeetritele sooja saamiseks peab tuli pool ööpäeva all olema) - "pisut" rohkem kui 50l pesuvett. Mul on endal ~2,5tonnine restkoldega kaminahi, toimetab arvutuste järgi ~80% efektiivsusega.

Olavi, palun selgita, kuidas sa sellest 213eur/rm hinnast said 100% kasuteguri korral kWh hinnaks 0,24EUR?
Sinu enda allikas on mustvalgel kirjas:

kask 1700 kWh/rm

Arvutada tuleb nii:
213EUR / 1700kWh = 0,125 EUR/kWh

[Kriku]

Seda ülaltoodud pilukollet pole aga mõtet selles võtmes vaadata - tegemist on ahjudele mõeldud lahendusega. Ahju kaal algab aga 2st tonnist (alla selle on mänguasjad, kus lubatud ruutmeetritele sooja saamiseks peab tuli pool ööpäeva all olema) - "pisut" rohkem kui 50l pesuvett. Mul on endal ~2,5tonnine restkoldega kaminahi, toimetab arvutuste järgi ~80% efektiivsusega.

Muidugi nõus, ma mainisin seda lihtsalt illustratiivsena viitamaks, kus kasutegurid võiks umbkaudu olla.

[logistik76]

Väga väikese koldega kütteseadme kütmiseks soovitan käbisid. Ilma irooniata. Saab tasuta,ei vaja saagimist, lõhkumist ega riita ladumist. Kuivad käbid peavad ainult olema, otse kuuse alt ei toimi.

[Kriku]

Jah, samovare köeti ju ka vanasti käbidega.

[croman40]

Et mitte võrrelda õunu apelsinidega, siis keriste andmed võib leida https://sites.uef.fi/fine/wp-content/up ... portti.pdf
Sealt uurimusest vasakpoolne tabel - Soome tootjate poolt deklareeritud puitkeriste kasutegurid, parempoolne - 8 erineva kerise mõõdetud kasutegurid.
Keskmiseks kasuteguriks saadi 64,7%, veepaagiga oli uurimuses ainult keris nr.3-17. Soomes on CE jaoks nõutav kasutegur alates 50%.

Seega 80l vett@80 kraadi + kerisetäis leilikuumi kive + ~85kraadi leiliruum tuleb ~6kg puude kütmisega (6kg puid on ~21kWh). Jutud 10%-lisest efektiivsusest on pehmelt öeldes hülgemöla. Julgeks näppude pealt hinnata efektiivsuseks ~60-65% (kui arvestada kogu soojusega, mis sauna jääb).

Kui näppude asemel arvuti abiks võtta, siis teie andmete põhjal arvutades - 80 l vee soojendamine 80-15= 65 kraadi võrra nõuab 6 kWh. Kui ahju kütta 6 kg õhukuivade (alla 20% niiskusesisaldusega) puudega, siis kogu eralduv soojushulk = 6 kg * 4 kWh/kg =24 kWh (nii kase, männi, kuuse. lepa, haavaga) https://energiatalgud.ee/sites/default/ ... %BCtus.pdf.
Vee soojendamise kasutegur tuleb seega 6/24= 25%, osakaal kogu kasulikust soojusest 25/0,67= 37%.

Kas veepaagis vesi keema ei lähe kui sauna rohkem kui 1 h kütta?

[Kriku]

Sealt uurimusest vasakpoolne tabel - Soome tootjate poolt deklareeritud puitkeriste kasutegurid, parempoolne - 8 erineva kerise mõõdetud kasutegurid.
Keskmiseks kasuteguriks saadi 64,7%, veepaagiga oli uurimuses ainult keris nr.3-17. Soomes on CE jaoks nõutav kasutegur alates 50%.

Misasi on kerise kasutegur? Kui palju sooja läheb läbi korstna välja ja kui palju leiliruumi?

Kerise kasutegurid peaksid muidugi väiksemad olema kui ahjudel, sest siibreid ei ole. Samas pole seda tagumise otsa soojust enam kellelegi vaja, nii et selle arvestusega pole nii palju peale hakata kui ahju puhul.

Vee soojendamise jaoks oleks mingi pott-tule-kohal süsteemi kasutegur asjalikum, sest ilmselgelt ju see peab olema suurem kui küljepealse paagi oma.