Ahjuga või ahjuta

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Fucs »

Vundamenti on IMHO mõtet soojustada siis, kui maja all on täiskelder või kui on nt kiviseinad ja seina/vundamendi sõlmedesse tekivad külmasillad.
Või kui on madalvundament ja külmakerke oht. No teatud juhtudel vbl ka külmade põrandate probleemi puhul, kui põrandad pole soojustatud ja neid pole ka võimalik soojustada ning vundament ei ole samal ajal õhutihe (tuul tõmbab põranda all - ei pea silmas tuulutusavadega põrandaalust/vundamenti, seal peab lihtsalt olema võimalik talveks tuulutusavad sulgeda ja asi korras).

Termoliittäitega (või saepurutäitega) sõrestiksein on vist mõistlikum alles jätta (vajadusel pööningult lisada saepuru kohtadesse kus see on alla ära vajunud + eraldi akende alla) ja lihtsalt väljast täiendavalt villaga soojustada.
Termoliit/saepuru täitega seinad, täispuitseinad (palk, pruss), kiviseinad (paas, looduskivi, bet.väikeplokk ja paneel, tuhaplokk, tellis jne) ning üldse piirdekonstruktsioonide, s.h. laed ja põrandad, omavad soojussalvestuse võimet. Ainult vill hoiab küll hästi sooja aga soojust praktiliselt ei salvesta.
Ühtlase sisekliima (ka pikemalt kütmata) hoidmisel on see üsna oluline.

See on nagu ahjuga/soojamüüriga pliidiga VS soojapuhuriga, soojust mittesalvestava kaminaga või bullerjaniga kütmine.
Esimene omab soojuse salvestamise ja selle pikaaegselt ühtlaselt eraldamise ning temperatuuri hoidmise võimet, teine küttelahendus mitte.
Tahked seinad, millel on funktsionaalne soojusisolatsioon väljastpoolt, on hoone füüsika osas optimaalne lahendus. Selle konstruktsiooni abil on toatemperatuur meeldivalt stabiliseerunud. Ruumiõhu niiskust saab hoida tervislikes piirides väga lihtsal viisil. Kahtlemata on mõeldavad ka muud seinakonstruktsioonid - ja loomulikult ka need realiseeritakse. Kuid nad ei saavuta sama häid väärtusi. Tahkete seinte soojussalvestus aitab oluliselt kaasa temperatuuri reguleerimisele, kuid mitte energia säästmisele, kui see pole seotud soojusisolatsiooniga.
https://et.build-repair.com/5647158-arg ... protection

Asjalikku lugemist kah:

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
Uuringu I etapi lõpparuanne
https://vanaajamaja.ee/download/Raport.pdf

Nõukogude ajal (1940-1991) ehitatud puitkarkasselamute seisukord ja renoveerimise võimalused
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Soojustuselt kokkuhoitud kroonid ei ole kokkuhoid
https://www.consultion.ee/lugemisvara/s ... aar103.pdf
soul
Liige
Postitusi: 2888
Liitunud: 12 Nov, 2005 22:59
Asukoht: Lõuna
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas soul »

manjabes kirjutas: 17 Mär, 2023 23:18
Fucs kirjutas: 17 Mär, 2023 17:20 Päike (s.h. näiteks viilkatuse räästa laius akende kohal, akende suurused ja paigutus ilmakaarte suhtes jms)
Kuna ma päriseluliste asjade osas olen loll nagu leivaauto, siis mul tekkis siinkohal mõte-küsimus, et kumb on elukvaliteedi mõttes kasulikum, kas omada pikemaid (laiemaid) räästaid akende ees, et suvel päike vähem sisse paistaks ja vähem jahutama peaks või vastupidi, et kevadtalvisel perioodil päike varem tuba kütma pääseks?
Endal on päikesele avatud lõuna suunda suured klaaspinnad mõlemal korrusel. Kevadel ja sügisel kütab madalalt käiv päike elamist täitsa arvestatavalt. Näiteks see nädal on ahju tulnud kütta vaid üks kord, tegelikult poleks olnud ka seda vaja teha, elamispinda kokku 165m2. Teise korruse lõunasse jääva viilkatuse tuulekasti laius on veidi üle meetri ja teise korruse rõdu samuti meetri laiune, ehk suvel kõrgemalt käiva päikese varjavad need ilusti ära.
manjabes
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 17 Jaan, 2006 21:05
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas manjabes »

Ministeeriumi vaade oleks justkui "ahjuta", sest:
"Ahiküte tegelikult põhjustab kõige rohkem enneaegseid surmasid Eestis – ligemale 700 enneaegset surma aastas hinnatakse, et tuleb ahikütte negatiivsest mõjust, ..." rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.
https://www.err.ee/1608920093/ohusaaste ... 00-inimese
ahto42
Liige
Postitusi: 478
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas ahto42 »

Kas riik hakkab toetama Õhksoojuspumpade ostu ahiküttega kortermajadele?
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas mart2 »

manjabes kirjutas: 19 Mär, 2023 22:42 Ministeeriumi vaade oleks justkui "ahjuta", sest:
"Ahiküte tegelikult põhjustab kõige rohkem enneaegseid surmasid Eestis – ligemale 700 enneaegset surma aastas hinnatakse, et tuleb ahikütte negatiivsest mõjust, ..." rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.
https://www.err.ee/1608920093/ohusaaste ... 00-inimese
See on paras pudru-ja-kapsad ...
Loost mõned nopped:
a) - suurimad saaste tekitajad on tööstus ja liiklus
- aastas sureb õhusaaste tõttu enneaegselt üle 1000 inimest
- aga suurem osa neist (ligi 700 ehk 70% ?)) sureb ahjukütte tõttu (kuid mitte suuremate saastajate tõttu? :wall: )
Huvitav on see, et üle 1000 on väga umbmäärane , mis võib kõikuda 1001 kuni ... :scratch:
Samas ligi 700 annab võimaluse nii üle kui alla poole.
Ülaltoodust võiks samahästi järeldada ka seda, et tegelikult on proportsioonid nii nagu saastamisega - ahjuküte mõjutab alla poole surmasid.
Nojah, kuid üksikisikust eraomaniku survestada on lihtsam ...

b) "... Tegelikult ongi kohe-kohe algamas, kui see ei ole juba alanud – kui lumi ära sulab ja kogu see talve jooksul teekatetele sadenenud tolm keerutatakse üles. Oma osa on ka naastrehvidel, mis teekatet kulutab ja siis teekatete kuivamisel tulevad tolmuepisoodid; ja kindlasti kütmisperioodil, kui on külmad ilmad ja köetakse palju eramaju..." - kevadine tolm ja ... ahjaa kütmine ka ...

Ma ei eita ahjukütte mõju tervisele, kuid selline kehvasti kirjutatud artikkel jätab väga suunatud mulje ja tekitab rohkem vastupanu kui toetust.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas 2korda2 »

Ametnikud,
te saate minu kodu ahjust lahti ainult peale minu surma!
Järgmise kodu (kui lapsed viimseni pesast läinud) jaoks on samuti juba projekt enam-vähem silme ees ja selle juurde kuuluvad päris kindlasti:
1. Põhiplaanilt ida-Lääne suunaline ristkülik.
2. Viilkatus katusekaldega 25-35 kraadi, kus lõunapoolses küljes läbiviikusid ei ole ja katusekatte materjaliks päikesepaneelid.
3. Keset maja asub ahi slepega, kokku 3-3,5 tonni.
4. Lõunapoolses küljes suured aknad, elutoas laia "lükanduksena", mis võimaldab pääsu terassile.
5. Lõunapoolne räästas laiem, räästa külge planeeritud markiis, mida suvel lahti kerida nii, et päike pmst tuppa ei ulatuks.
6. Põhjapoolsesse külge aknaid võimalikult vähe/väikesed.

PS. Optimaalset lõunapoolse katuseräästa laiust on võimalik arvutada. Seda mõjutab muuhulgas ka akende suurus/asetus. Muuhulgas aitab aga ka lehtpuude istutamine lõunakülge - talvel on nood raagus aga suvel varjavad kenasti päikest.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas mart2 »

Panen siia lingi, kuid äkki peaks olema Kliima lõimes või hoopis Naljanurgas kui tragikoomika ... :oops:
https://reporter.kanal2.ee/7748742/keel ... ja-annavad
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

See, et fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist tahetakse piirata, ei tähenda, et juba olemasolevad õhksoojuspumbad ära keelatakse. Kui taoline piirang aga heaks kiidetakse, tähendab see, et uutes õhksoojuspumpades tuleb kasutada teistsuguseid külmaaineid. Ettevõtetelt nõuab see töötajate täiendavat koolitamist, sest alternatiivsed külmaaineid on tuleohtlikumad.
https://tarbija.postimees.ee/7500752/eu ... ojuspumbad
Kasutaja avatar
Smith
Liige
Postitusi: 1600
Liitunud: 10 Veebr, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Smith »

Minul eelmine suvi ostetud konditsioneeris ongi näiteks
juba R290 külmaaine ehk propaan. Autodel on sarnane progress juba ammu käimas (2019 aasta arikkel):

https://auto.geenius.ee/blogi/autoekspe ... sionaalid/
Kuna R134a gaas saastab aga liialt keskkonda, on uuematel sõidukitel võetud tänapäeval kasutusele R1234yf gaas, mis on küll inimesele sissehingamisel ohtlikum, kuid saastab keskkonda vähem. Euroopa Liit on asunud vanemat R134a gaasi turult välja tõrjuma, mis tõi kaasa selle, et paari aastaga kerkis hind varasemast kuni seitse korda kõrgemaks.

Aastaks 2025 peakski Euroopa olema R134a vaba, kuid probleemiks on asjaolu, et R134a gaasiga süsteeme pole võimalik uuendada R1234yf peale. Seetõttu on valikusse lisandumas R513a gaas, mis on R134a gaasist kaks korda keskkonnasõbralikum (CO2 osas)
Kui nad juba kasutuses olevaid kliimaseadmeid ära keelata just ei kavatse on see pastakast imetud “uudis”. Kas keegi peale Kanal 2 selle üldse üles korjas?
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas mart2 »

Tänud selgitamast, sest ma ise tasulisi artikleid ei ava ning mõni (enamus!) klikipüüdjast pealkiri on eksitav.
Ühtlasi vabandan aja raiskamise eest. :oops:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
YRO
Uudistaja
Postitusi: 22
Liitunud: 12 Mär, 2022 8:23
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas YRO »

R410a läheb kasutusest välja ja uusi seadmeid sellega enam ei tarnita. Kasutada võid olemasolevat seadet ekspluatatsiooniaja lõpuni, aga võib juhtuda, et hooldus ja täitmine kallinevad või osutuvad võimatuks.
Enamus uusi soojuspumpade mudeleid tulevad uuema R32 gaasiga, mida ei kavatse niipea keegi keelama hakata.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas OLAVI »

Smith kirjutas: 09 Apr, 2023 14:45 Minul eelmine suvi ostetud konditsioneeris ongi näiteks
juba R290 külmaaine ehk propaan. Autodel on sarnane progress juba ammu käimas (2019 aasta arikkel):

https://auto.geenius.ee/blogi/autoekspe ... sionaalid/
Kuna R134a gaas saastab aga liialt keskkonda, on uuematel sõidukitel võetud tänapäeval kasutusele R1234yf gaas, mis on küll inimesele sissehingamisel ohtlikum, kuid saastab keskkonda vähem. Euroopa Liit on asunud vanemat R134a gaasi turult välja tõrjuma, mis tõi kaasa selle, et paari aastaga kerkis hind varasemast kuni seitse korda kõrgemaks.

Aastaks 2025 peakski Euroopa olema R134a vaba, kuid probleemiks on asjaolu, et R134a gaasiga süsteeme pole võimalik uuendada R1234yf peale. Seetõttu on valikusse lisandumas R513a gaas, mis on R134a gaasist kaks korda keskkonnasõbralikum (CO2 osas)
Kui nad juba kasutuses olevaid kliimaseadmeid ära keelata just ei kavatse on see pastakast imetud “uudis”. Kas keegi peale Kanal 2 selle üldse üles korjas?
Juba aasta tagasi ilmus ka meie meedias sellekohane artikkel:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/96396 ... ojuspumbad

Kuna R290 (propaan) on tuleohtlik gaas, siis selle kasutamine autodes ja hoonetes on tänaseks piiratud seadmes kasutatava gaasi kogusega.
Tohib kasutada ainult väikse võimsusega seadmeid piiratud propaani kogusega.
(Konditsioneeri gaasi lekke korral hoonesse või autosse, võivad autosalongid süttida, sest propaan ise on lõhnatu gaas.)

Juba 15 aastat tagasi olid ka meil lühikest aega müügil Sanyo soojapumbad R744 gaasiga (keemispunkt -78C), mis on tegelikult puhas CO2, mis ei põle ja tervisele täiesti ohutu.
R744: https://www.linde-gas.ee/shop/et/ee-ig/r-744-1722-1008

CO2 (R744/E290) on see sama gaas, mida kasutatakse jookide gaseerimiseks, toidulisandina ja konservandina ning selle markeering on
E290: https://www.linde-gas.ee/shop/et/ee-ig/ ... %AE-c-1802

Erinevuseks neil on, et R744 on kuivatatud gaas, mis ei tohi sisaldada vett.

Üks hetk ostis Panasonic Sanyo CO2 soojapumpade tootmise ära ja lõpetas Euroopas tsiviilkasutusse R744 jaemüügi aga aga kaubanduslikke külmseadmeid müüdi ja arendati jätkuvalt edasi.

Sanyo CO2 monoplokk soojapumpade tutvustus 2006 aastast.
Need põhjamaisesse kliimasse konstrueeritud Õhk/Vesi soojapumbad suutsid -25C välistemperatuuri juures väljastada +70C vett, ilma elektrilise lisakütteta (ise olen näinud soojusvahetis temperatuure üle +90C):
https://docplayer.net/49778493-Sanyo-co ... ation.html

Nüüdseks on uuemate autode kliimaseadmetes juba R744 (CO2) gaas:
https://www.youtube.com/watch?v=V1dvP_T ... acheck.com

Tehnoloogiad olid juba ammu olemas aga tootjatele on kasulik järkjärguline areng, et tarbijad pidevalt uusi seadmeid ostaks ja kui muidu osta ei taha, siis kasutatakse administratiivseid meetmeid.

R513a keemispunkt on -29C ja seega pole see sobilik põhjamaistesse, kütmiseks vajalikesse soojuspumpadesse ning sobib rohkem lõunamaa konditsioneeridesse jahutamiseks:
https://www.honeywell-refrigerants.com/ ... 3a-r-513a/
Ka R1234yf oma -30C keemispunktiga ei sobi põhjamaisesse soojuspumpa kütmiseks.

R32 keemispunkt on -52C ja see suudab kütta kuni -35C välistemperatuuri juures:
https://www.honeywell-refrigerants.com/ ... n-32-r-32/
Viimati muutis OLAVI, 10 Apr, 2023 14:09, muudetud 3 korda kokku.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas OLAVI »

YRO kirjutas: 09 Apr, 2023 20:20 ....
Enamus uusi soojuspumpade mudeleid tulevad uuema R32 gaasiga, mida ei kavatse niipea keegi keelama hakata.
R32 on sammuti põlev gaas ja seda kasutavate seadmete gaasikogus on seotud köetava hoone mahuga.
Ehk tsiviilkasutusse võib müüa ainult teatud suurusega (väiksema võimsusega) seadmeid ja suurema energiatarbega eramusse tuleb mitu eraldi seadet osta.
See tuleneb täpselt süttivusest või pigem “kergest süttivusest”, kuna R32 on kvalifitseeritud vähese süttivusega külmutusagensiks (standardi EN 378 järgi klass A2L*) – maksimaalne täitetase kehtib ka split-konditsioneeridele. See on tuletatud LFL-st (Low Flammable Limit), mis R32 puhul on 0,306 kg/m3 (st 3,5% õhus olevast külmutusagensi mahust). Jaotatud kliimaseadmete puhul sõltub seadme maksimaalne täitetase ruumi põrandapinnast (A) ja seadme paigalduskõrgusest (h) vastavalt järgmisele valemile:

maksimaalne täitetase [kg] = 2,5 x LFL x 1,25 xhx √A

https://entalpiaeurope.eu/en/air-condit ... %E2%88%9AA

Kasutatavate külmutusgaaside ajalugu, mis laseb ennustada järgmise kohustusliku gaasi tuleku aega.
1990 – R22
2000 – R407c
2003 – R410a
2016 – R32
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1740
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Kliimamuutustest

Postitus Postitas maksipoiss »

Mingi urgitsemine selle ahjukütte kallal ikka käib https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ski-pea-70 :wall:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Ahjuga või ahjuta

Postitus Postitas Kriku »

Tont seda teab:
Uuringu käigus jälgiti sellise 50 000 USA naise tervist, kelle õdedel on varem diagnoositud rinnavähk.
Valim on spetsiifiline.

Toona rääkis Eesti Päevalehele üks autoritest, Erik Teinemaa keskkonnauuringute keskusest, et eriti probleemne on Eestis saasteaine bensopüreeni kõrge tase. Ta selgitas, et aine tekib puude põletamise ehk näiteks ahju kütmise käigus. Teinemaa sõnul ei ole Eesti bensopüreeni sihtväärtus ohutu: WHO soovitus on 0,12 ng/m3, aga Eestis on see 1 ng/m3. Näiteks Tartus on saasteaine tase lubatust kõrgem.
See käib aga hoopiski välisõhu kohta.

Artiklist ei saa suuremat aru, mis järeldusi uuringust teha saab ning kaevama hakata ei viitsi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 16 külalist