Ahjuga või ahjuta

[Kriku]

Kui hermeetiline peab ruum olema, et see katel sealt hapniku ohtliku tasemeni imeks?
Kas sellist asja sobiks kasutada 100-aastases puust elamus, kus seinu katab vana liistudega tugevdatud krohv ja iga aken laseb õhku läbi nii, et talvel on vaja teipida?

Seal on esimene mure ikka korralikud aknad

Sooja saamiseks peab tuli pidevalt all olema.

Kui asi on nii hull, siis igal juhul tasub maja renoveerida ja / või normaalne ahi ehitada. Kas ei pea aknad või lagi absoluutselt sooja (seinad tavaliselt ikka midagi peavad) või on ahjul võlv sisse langenud ja hüva tõmbega köetakse otse ilmaruumi. Eesmärk peaks ikka olema maksimaalselt kord päevas ahju kütmine. Mul üldjuhul piisab üle päeva ahju ning kord-paar päevas pliidi kütmisest.

küllap tervisehädad või suisa maha suremine ikka vingust tulenevad.
hapniku puudus peaks väga teisejärguline asi olema.

Probleemiasetus on ju igal juhul õige. Vaadake, kuidas ahi või pliit hea tõmbega kütmise ajal vuhiseb - kütmise ajal peab kuskilt õhku juurde tulema. Telgis või vanemas majas ei tohiks probleemi tekkida, aga õhutihedaks ehitatud liginullenergiamaja ventilatsioon peab ahjukütmise lisakoormusega arvestama.

Mul põrandaprakku pandud paberiribad lipendavad, kui õues kõvem tuul on, nii et väga ei muretse

Teatud punktist edasi on seinte õhutiheduse üle arutamisel mõtet ainult koos soojusvahetiga.

põhimõtteliselt on tobe pruukida mistahes põletamist kui korsten õue ei lähe.

Tuhandeid aastaid elati ilma, aga hind oli muidugi korralik, mis selle eest maksta tuli. Praktiliselt kõik naised näiteks jäid suitsutaredes vaaritades hilisemas keskeas kas päris- või poolpimedaks.

[moscito]

Minu onnil ka puhus tuul akendest läbi. leidsin kastuatud plastik aknad asenduseks.Nüüd läks onn niipalju tihedamaks, et alguses kui kolle külm, siis toa ust liigutades veab suitsu tuppa.

[Alts]

Püüdsin paarikilovatise gaasiahjuga garaazi kütta. Üldiselt sai enne ruumist õhk otsa ja pea hakkas valutama, kui sooja sisse sai. Eks garaaz oli kütteta seisnud ja väljas ca. -5C. Paar korda üritasin veel variante, et ise mujal tegemisi teha, päev otsa kütta, õhtu värske õhk sisse jne. Üldiselt lõpetasin need katsed ära.

[Alts]

Minu onnil ka puhus tuul akendest läbi. leidsin kastuatud plastik aknad asenduseks.Nüüd läks onn niipalju tihedamaks, et alguses kui kolle külm, siis toa ust liigutades veab suitsu tuppa.

On meelde jäänud, et kui uksed/aknad tihedad aga seinad hõredapoolsed, on võimalik elamist ahjuga "külmaks kütta". Põlemisõhk imbub läbi seinte, jahutades seinu ja peale kütmise lõppu õhkub seintest veel tükk aega külma, mis kiirendab temperatuuri kukkumist toas.

[Valdemar]

Ahju kütmise ajal tuleb alati õhuaken lahti teha, muidu juhtub tõesti see, et kütad toa külmaks. Enda katlale on põlemisõhk eraldi toodud õuest ventilatsioonitorudega, küttekulu pärast selle süsteemi ehitamist kukkus pea kolmandiku.

[dorpat]

Ma küsisin ühelt asjaga seotud olnud isikult tookord, et aga kust mina (st minu seadmed) hakkame siis iga tund teada saama seda hinda? Vastus oli, et ise netist otsid, eet meie selle probleemiga ei tegele.

Mul kulus umbes üks õhtupoolik koodi toksimist, paar õhtupoolikut peenhäälestamist ja 22 € nutipistik, et saada boiler "targalt" Nordpooli laineharjal sõitma.

Andmed siit:
https://dashboard.elering.ee/assets/api ... ceUsingGET

Nutipistik siit:
https://nutividin.ee/product/shelly-plug-s/
(Mul neid kaks üle (Tartus), varsti jäävad veel mõned üle, sest kolin ägedama lahenduse peale. Kel huvi, annan kümpa tükist ära.)

Edasine on vaid fantaasia ja oskuste küsimus. See nutipistik sisaldab endas ka võimalust otse veebibrauseris lihtlabane graafik defineerida, mille alusel boilerit sisse-välja plõksitakse. Juba see annab võidu, kui tuimalt boilerit hommikuti ja õhtuti (tiputarbimiste ajal) mitte toita. Ja ei pea isegi progemist oskama!

[dorpat]

dorpat,
arvestades tehtud kulutusi, siis millal süsteem kulud tasa saab(jätame su enda töö esiti hinnastamata)?

Seda on keeruline eurodesse arvutada, sest mul on tunnipõhine börsipakett (eks ole ) ja tuimalt kuude võrdlust ei saa teha.

Aga esimene märgatav muutus oli päevase vs öise suhe. Kui varasemalt tarbisin 70% päeval, siis peale süsteemi kasutuselevõttu muutus see sisuliselt vastupidiseks, st 70% elektrist tarbisin öösiti ehk et boiler on ahne ja pererahvale ikka väga meeldib sooja veega lobistada. Niiet ma usun, et see 22 € on kindlasti tagasi teenitud, ilmselt isegi rohkem kui viitsiks veidi peenemat sekseli tabeli arvutust teha.

[Kapten Trumm]

Aga esimene märgatav muutus oli päevase vs öise suhe. Kui varasemalt tarbisin 70% päeval, siis peale süsteemi kasutuselevõttu muutus see sisuliselt vastupidiseks, st 70% elektrist tarbisin öösiti ehk et boiler on ahne ja pererahvale ikka väga meeldib sooja veega lobistada. Niiet ma usun, et see 22 € on kindlasti tagasi teenitud, ilmselt isegi rohkem kui viitsiks veidi peenemat sekseli tabeli arvutust teha.

Kui asja mitte nii peeneks ajada, siis elektripoes on müügil programmkellad, paned selle boileri pistiku ja seinakontakti vahele (loodetavalt ei ole sul ming hiigel 3-faasine boiler), niiet tarbija on sisse lülitatud ajavahemikul 00-06. Annab umbes analoogse efekti palju lihtsamalt - sest seal börsigraafikus on öösi ikka tunduvalt odavam. Selle kellaga saab iga natuke tehnikast taipav mees hakkama ja polegi "nutit" tarvis. Kas öösi on sul nordpool 3 või 8 senti, ei oma tähtsust, oluline on et sa ei tarbiks kui see 50 senti on.

[YRO]

Lisaks on olemas ka lahendus, mille puhul tarbija määrab hinna, millest all pool seade töötab, aga seda etteantud määra ületades lülitub ise välja. St protokollid on olemas ja lahendus elektriarvesti sees on olemas, aga lihtsalt meil siin aktiveerimata. See info oli juba 2013 aastal. 2017 pidi juba rakenduma tunnipõhine arvestus. Sellega tegeles üks Eesti tarkvarafirma. Tellijaks ja partneriks neile oli EE ja Ericson Eesti. Ma küsisin ühelt asjaga seotud olnud isikult tookord, et aga kust mina (st minu seadmed) hakkame siis iga tund teada saama seda hinda? Vastus oli, et ise netist otsid, eet meie selle probleemiga ei tegele.

Lahendus täiesti olemas ja saadaval. Juhitavad pistikupesad, kilbimoodulid jne. Hinna vaatab apastraat ka ise netist järele.

https://stiigo.com/index.php?page=products

Üsna piiratud lahendus. Ma põlgasin ära ja läksin HomeAssistant/Raspberry Pi nutikodu teed. Võimalusi rohkelt, võimalik integreerida olemasoleva küttesüsteemiga, võimalik kasutada autonoomselt ilma pilveteenusteta, erinevate protokollidega ühenduste valik lai jne. Seni on lahendus õigustanud ja olnud töökindel (va mõned nutiseadmed, mis on ise kõverad olnud). Minu teada ka mõned kommertstooted omavad võimalust börsihinda jälgida, aga need on esiteks kallid ja teiseks seotud ikkagi tootja pilvega.

[dorpat]

Kui asja mitte nii peeneks ajada, siis elektripoes on müügil programmkellad ... loodetavalt ei ole sul ming hiigel 3-faasine boiler... Selle kellaga saab iga natuke tehnikast taipav mees hakkama ja polegi "nutit" tarvis. Kas öösi on sul nordpool 3 või 8 senti, ei oma tähtsust, oluline on et sa ei tarbiks kui see 50 senti on.

Jah, mida ma ka ütlesin, et labane ära-lihtsalt-õhtul-boilerit-toida annab ka juba tuntava võidu ning ei pea "käsi mustaks" tegemagi.

Ning need programmkellad imevad, sest ei tea midagi kellakeeramisest
(aga eks saab lihtsalt kella ühe-kahe peale panna sisselülitumise, peasi et peale keskööd, mhmh)

Muideks, mitmed nutiplutipistikud jäävad tihti hätta juba veidi üle 2 kW tarbimisega ja lülitavad end lihtsalt välja

Kui kõik lõpetavad 50 sendise elektri tarbimise siis langeb ära ka põhjus, miks elekter 50 senti maksab.

Kui euro tuli, siis jagas riik eurokalkulaatoreid. Nii kampaania korras võiks riik hakkata jagama programmkellasid ja siis juhend, et pange see enda boileri vahele ning siis olete hea ja aus kodanik.

[_dumbuser_]

Ning need programmkellad imevad, sest ei tea midagi kellakeeramisest

Kuni selle aasta märtsini oli ka täiesti poogen, öise ja päevase arvestus oli koguaeg üks ja sama. Alles selle aasta märtsist hakati ka arvesti kellaga mängima. Samas need kellad mis ei oska suve ja talve puhul vahet teha on mingi 15+ vanused asjad. Uuemad juba oskavad, iseasi kas neid uusi ka keegi üldse ostab. Moodsal ajal ei kasutata vist mitte midagi millel pole "äpp" nimelist sodihunnikut kaasas, ükskõik kui vilets see ka on. Mis aga puutub boileri kraadiga mängimisse siis siin on juba mitu asja mis alles hiljem välja tulevad. Üks on see kuradima bakter, mis vist isegi 45 kraadi juures reipalt toimetab. Ehk siis kui see boileri vesi jahtub mingil ajal maha siis võib see bakterijama tekkida. Osadel on ka sellest piisanud, et lastakse liiga maha jahtuda ja siis köetakse mingil ajal jälle soojaks kui on odavam elekter. Vahepealne temperatuur aga olnud piisav selle bakterikultuuri jaoks. Edasi võib uurida kui pikk on torustik boilerist kraanini ja kas see on mõistlikult isoleeritud. Siis on veel tarbevee tsirkulatsioon olemas ja kui seal on vilets soojusisolatsioon siis on see sisuliselt radiaatoriküte boileris soojendatud veega ja enamasti kütab ta neid kohti mida pole üldse vaja kütta.

[dorpat]

Vahepealne temperatuur aga olnud piisav selle bakterikultuuri jaoks.

Kurat, kisub vist teemalt kõrvale, aga kui pikast ajaaknast tsivilisatsiooni tekkeks me räägime siin? Tundidest? Päevadest?

[YRO]

Vahepealne temperatuur aga olnud piisav selle bakterikultuuri jaoks.

Kurat, kisub vist teemalt kõrvale, aga kui pikast ajaaknast tsivilisatsiooni tekkeks me räägime siin? Tundidest? Päevadest?

Mitsu soojuspumbal on soovituslik Legionella läbikuumutamise (65C) aeg kahe nädala tagant. Kolm on ka ok.

[_dumbuser_]

Vahepealne temperatuur aga olnud piisav selle bakterikultuuri jaoks.

Kurat, kisub vist teemalt kõrvale, aga kui pikast ajaaknast tsivilisatsiooni tekkeks me räägime siin? Tundidest? Päevadest?

Pole aimugi. Oletan ikka, et vähem kui nädalaga vast ei ole asi üldse kriitiline. Ilmselgelt sõltub see ka sellest veest mida kasutatakse. Kuna ise selle teemaga pole pidanud tegelema siis olen vahetevahel mingeid jutte lugenud ja lihtsalt tean, et selline olukord võimalik. Täpsemini ei oska küll kuidagi aidata. Vast leiab sealt midagi https://www.google.com/search?client=fi ... eri+bakter
Ehitusfoorum com võib ka aidata.

[dorpat]

Täpsemini ei oska küll kuidagi aidata.

Isiklikult probleemi pole, küsisin vaid enesehariduslikel eesmärkidel ja mõnes mõttes ka "laskemoonaks". Vahel ikka kohtan inimesi, kel kodus termosegistid, kuid korralik 100-liitrine boiler on keeratud "poole peale", mis sõltuvalt boilerist ongi seal 45 kraadi kandis vist.

Ja siis vinguvad, et sooja vett ei jätku, kuid MAXi ei taha keerata (nagu mina). Miks on kriips poole skaala peal selgitada ei osata. Mu boiler teeb üksi kodus olles ööpäevas keskmiselt kaks lühikest törtsu (kui graafikuid uskuda) ja sellest piisab, et oma MAX taset hoida.

Ehk et miks neil boileritel üldse see regulaator on? Sest turg nõuab? Inimene tahab juhtida, reguleerida Ma tahan kuuma vett, nii kuuma kui võimalik.