Varjendid nõukaaegsete korrusmajade all

[Kapten Trumm]

Ei olnud ainuvõimalik. Oli ka võimalus saada suht kiiresti evakueeritud mõnda kolhoosikeskusesse 100 km Tallinnast. Suht kiiresti - Tallinna suurune linn pidi 12 tunniga ebavajalikest inimestest tühi olema, miilits patrullis tühjadel tänavatel, et ei toimuks marodööritsemist ja et linnas liiguks need, kel luba.

Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe elanikud pidid sõja(ohu) korral evakueeruma Tallinnast ohutusse kaugusesse, neile ei pidanudki varjendikomplekse olema.
Paneelmajade keldrite kasutamine pidi olema ainult hädajuhtumil, kui evakuatsiooni ei õnnestu teha, näiteks ameeriklased ründavad ootamatult.
Või juhul, kui on radioaktiivse saaste oht (kuskil on toimunud tuumaplahvatus). Muidu arvas NSVL, et tal on piisav luurevõrgustik ja seiresüsteem, et saada ees ootavast rünnakust aegsasti (mõned päevad ette) hais ninna.

Muidugi ei saa mööda vaadata sellest, et teatud mõttes olid vastaspoolte suurlinnade elanikud rahu pantvangid - vastaspool teadis, et iga tuumarelva kasutamine võib kaasa tuua kättemaksu tema linnade vastu ja selleks, et see vastastikune heidutus töötaks, osapooled linnadesse varjendeid ei rajanud.

See ei ole faktiliselt aga õige, et paneelika keldrid pidid olema varjendi aseaine. Kontrollitavas stsenaariumis (nt NSVL alustab sõda Saksamaal) oleks elanikud linnast lihtsalt ära viidud.

Seejuures ma arvan, et evakuatsioon NSVL-s oleks käinud kiiremini kui nt USA-s. Esiteks siin olid inimesed kuulekamad ja USA-s pidid inimesed evakueeruma individuaalselt, oma autoga, soovitatud piirkonda. Kes on näinud neid suurlinnade liiklusummikuid näiteks õhtul, saab aru, et kui läheb kiireks, sedasi sealt inimesed välja ei pääsegi.

[brone]

Kellele olid mõeldud varjendid Paide kutsekooli all?

[AndresTy]

Eks selles nõuka tsiviilkaitsetaktikas on ilmekalt näha tolleaegse retoorika ja tegelikkuse vastuolu. Ja tegelikkusele just selles taktikas venelane panustaski. Kui ikka NATO oleks selline verejanuline agressor olnud, nagu teda sovjetistanis kuvati, jo siis oleks ta ka tuumarünnaku äkitsi ja salamisi teinud. Sel juhul poleks mõtet evakueerimisele panustada. See aga, et NLiit ise alustab mingit madinat kuskil Saksamaal ja siis Lääs mingi aeg kogub ennast - selle ajaga jõuab ka evakueerida (ehk) tsiviilelanikkonna oli stsenaarium, mille järgi ka praktikas tsiviilkaitsekavad üles ehitati. Ühesõnaga - retoorikas kireti luulusid mida praktikas tegelikult ei arvestatud. Praktikas käituti just ikka sellise stsenaariumi järgi, kus sovjeedid ise oleksid agressorid.

[Kapten Trumm]

Suurem osa NSVL strateegilistest raketivägedest oli vedelkütuserakettide peal, taolised raketid nagunii ei sobiks ameeriklaste üllatusrünnakule vastamiseks, kuna nende tankimine võtab tunni-teise ja pidevalt tangituna saab neid lühikest aega hoida.

Lisaks, veel 1970ndatel olid levinud rakettide maapealne baseerumine, kus nad olid üllatusele väga haavatavad. Eestis asunud üheksast keskmaarakettide divisjonist olid maapealsed kaheksa.

Seepärast võib arvata, et NSVL salajane plaan oli selline, et kui asjad sinnamaale lähevad, siis lajatada esimesena. Siis asetuvad kõik need linnade evakueerimised, maapealsed raketid ja vedelkütusega tankimised perfektselt oma kohale. Ehk tuuma-agressor pidi olema NSVL.

Külma sõja lõpus Saksamaal lekkinud sõjaplaanidest selguski ootuspäraselt, et NSVL tung läände pidi toimuma sadade taktikaliste tuumarelvade toel. Aga NSVL ennast tuumarelvadega väga ründama keegi ei oleks tulnud, liigne suitsiid.

See, et NSVL elanikest ei hoolinud, pole aga faktiliselt õige. Sõltumata, mis motiiv selleks NSVL juhtkonnal oli, siis see hoolimine oli analoogne vastastega, ka enamikes lääneriikides ei olnud eriti palju varjendeid ja neid ei plaanitud ka ehitada. Küll aga ehitasid agaralt varjendeid "väiksed vennad", kel oli võimalus suurte hammasrataste vahele sattuda - Soome, Rootsi, Norra, Sveits jne. Enamasti nii, et tervele linnale oli.

Paneelmaja keldrisse varjendi ehitamine on ehituslikult üsna keerukas - vähemalt nende materjalidega, millest neid maju ehitati. Segu abil paika laotavatest paneelidest on tugevuse saavutamine väga probleemne, vene ajal ehitatud on üldjuhul ikka raudbetoonist, seejures kippus terast olema seal rohkemgi kui betooni. Nendest 6 meetristest õõnespaneelidest, millest on tehtud korrusmaja vahelaed, ei saa mingit varjendit, neil pole isegi sellist tugevust, et kokku kukkuv maja keldrisse ei kuku. Seepärast pole ka eriti perspektiivne neist keldritest varjendite ehitamine. Tulemus on liiga nõrk ja maja varisemise/tulekahju korral seesolijatele letaalne. Varjendi konstruktsioon peab olema täiesti hermeetiline (ka peale lööklaine pauku), vastasel juhul tungivad õhust raskemad põlemis- ja toksilised gaasid varjendisse ja tapavad sees olijad.

[vanahalb]

Igal pool ainult tuumasõja nägemine on liiga lühināgelik. Peale selle on tavalised sõjad ja teine ning palju tõenäolisem kategooria - tööstusõnnetused. Ametliku retoorika järgi NSV Liidus neid muidugi kunagi ei juhtuvat aga tegelikult juhtus ja enamik varjendeid olidki mõeldud kaitseks lābi linna mineval raudteel ümber läinud ammoniaagitsisterni või põleva tehase mürgise suitsu vastu. Mitte vesinikupommi otsetabamuseks.
Aga kuna tööstusõnnetusi ametlikult polnud siis polnud vajadust neist ka õpikutes kirjutada. Ikka imperialistid , kell 4 hommikul ja aatomipommiga.

Kortermaja alla saab 6 m õõnespaneelidest vāgagi edukalt variandi lae ehitada. Selleks tehakse neist planeelidest alguses põhi mis jääbki rakiseks, siis sätitakse pealepoole armatuuri niipalju kui südametunnistus lubab ja valatakse see kõik 20-30 cm betoonikihiga monoliidiks.
Uutmistuhinas on selliseid korrusmaju küll ja veel kokku kukutatud kus kelder all on. Ükskõik kas lõhkamisega või trossidega tõmmates. Ma isegi olen seda teinud ja tihtipeale jääb isegi ainult õõnespaneelidest keldrilagi terveks. Rääkimata sellisest mida monoliitbetooniga on tugevdatud. Sellisest ei saa ka väiksem piikvasar niisama lihtsalt jagu. 6 m sille on juba ise lühike ja variendites on tihti lisaks nende keskele veel tugiseinad ehitatud - nii et ruumide laiused on 3 m ja vahesein toetab omakorda paneeli altpoolt.

Ja Trumm, konstruktsioon ei pea olema hermeetiline. Peale maja kokkuvarisemist ei pruugi seda saadagi enam õhukindlalt Variandis hoiab ventilaator ülerõhku. Õhk tõmmatakse läbi filtrite sisse ja kui ta läbi projektis ettenähtud tee ka kuskilt mikropragudest välja pääseb pole probleemi niikaua kui ventilaatoril rõhu hoidmiseks võimsust jätkub.

[AMvA]

Ega siis nõuka aegne tsiviilkaitse näinud ette elanikkonna päästmist ja selleks sobivate varjendite ehitamist (kui siis vaid paberil ja plaanides). Partei ja valitsus ning aparatšikud tuli päästa, ülejäänud vaadaku ise kuidas saavad. Kui aega oli kupatati rahvas linnadest maale, kui aega netu eks siis läheb nagu läheb. Inimfaktor pole selles imeriigis kunagi pingerea eesotsas olnud - küll baabad sünnitavad uued...

Irw...et siis Allika uulitses Keilas, 40 korteriga silikaattellistest kolme trepikojaga maja all asus ENSV partei ja valitsuse varjend...

Ma tean väga-väga mitut juhtu, kus nn. "tsiviilkaitsevarjendi" ehitamine korrusmajja (eriti juhul kui selle haldaja oli mingi ettevõte, nagu igasugu KEK-id, EPT-d jne.) oli heaks põhjenduseks sinna sauna koos juurdekuuluvaga ehitamiseks

[lugeja]

Irw...et siis Allika uulitses Keilas, 40 korteriga silikaattellistest kolme trepikojaga maja all asus ENSV partei ja valitsuse varjend...

Ma tean väga-väga mitut juhtu, kus nn. "tsiviilkaitsevarjendi" ehitamine korrusmajja (eriti juhul kui selle haldaja oli mingi ettevõte, nagu igasugu KEK-id, EPT-d jne.) oli heaks põhjenduseks sinna sauna koos juurdekuuluvaga ehitamiseks

See tundub loogiline - Harju KEK just vaene ei olnud ja kuna Keilas oli tankiväeosa, ju siis saadi taolise "varjendi" ehitamisega linnuke kirja. Ning arvestades et keldrid on praktiliselt maapinnal (paekivi kohe all) siis taolise asja kasutegur rohkem kui kahtlane Ise elan kõrvalmajas kus ka keldrites saunad jms mis võisid ka varjendina arvel olla..

[Lemet]

Ma tean väga-väga mitut juhtu, kus nn. "tsiviilkaitsevarjendi" ehitamine korrusmajja (eriti juhul kui selle haldaja oli mingi ettevõte, nagu igasugu KEK-id, EPT-d jne.) oli heaks põhjenduseks sinna sauna koos juurdekuuluvaga ehitamiseks

Meil näiteks oli voli Forelli tänaval asuvat Flora täiemõõdulist tuumavarjendit mitu aastat prooviruumina kasutada. Kord või kaks aasta jooksul tuli oma kama kontrollide tõttu ühte nurka kokku pakkida, aga muidu olime oma toimetamistes suht vabad. Kõik see aga ei muutnud varjendit vähem varjendiks ja annab tänasel päeval õiguse kõiki neid, kes väidavad, et tegu oli vaid partei ja valitsuse eest hoolt kandmisega, varjendeid tegelikuses polnud ja ülepea oli tegu pakasuhhaga pidada suht asjatundmatuteks sooja õhu sisse- ja väljapumpajateks.

[Kapten Trumm]

Varjendite kasutamine rahuajal muuks otstarbeks oli ametlikult lubatud ka NSVL-s. Metroojaamades asuvaid varjendeid kasutati ju ka metroojaamadena. Ilma teisese kasutuseta olid ainult tähtsamad varjendid.

Selles 1994.a varjendite inventuuri aktis, mida ka siin foorumis avaldatud on, oli ka kirjutatud "riietusruum", "õppeklass" jne otstarbed.

Sellisel juhul on mingid normatiivid, mitu tundi või päeva käsu saamisest võib minna, et varjend oleks valmis seatud.

Soomes nt on see aeg 48 tundi - kuid see sisaldab tavaliselt ka kokkupandavate naride vms inventari monteerimist, mitte ainult mõne auto välja ajamist (parklana kasutamise puhul). Venemaal pidi praegu 6 tundi olema.

[Kapten Trumm]

Kortermaja alla saab 6 m õõnespaneelidest vāgagi edukalt variandi lae ehitada. Selleks tehakse neist planeelidest alguses põhi mis jääbki rakiseks, siis sätitakse pealepoole armatuuri niipalju kui südametunnistus lubab ja valatakse see kõik 20-30 cm betoonikihiga monoliidiks.

Ei see ei ole nii.
Isegi varisemiskoormust mittekandev varjendi lagi on juba 50-60 cm raudbetooni ja seal ei ole toestuseta osasid mitte pikemalt kui 3 meetrit. Need 6m laepaneelidest varjendi sildiga asjad on lihtradiatsioonivarjed, mitte varjendid.

Ja Trumm, konstruktsioon ei pea olema hermeetiline. Peale maja kokkuvarisemist ei pruugi seda saadagi enam õhukindlalt Variandis hoiab ventilaator ülerõhku. Õhk tõmmatakse läbi filtrite sisse ja kui ta läbi projektis ettenähtud tee ka kuskilt mikropragudest välja pääseb pole probleemi niikaua kui ventilaatoril rõhu hoidmiseks võimsust jätkub.

Selline ütlus näitab, et sa teemast ei tea suuremat.
Esiteks, mõned tunnid peale plahvatust ei saa venti käima pannagi, kuna õhu temperatuur on liiga kõrge ja õhk radiatsioonist paks. Teiseks, normide järgi olid küll hermeetilised, seda kontrolliti, tekitades ülerõhu ja mõõtes, kui kiiresti see langeb. Kui normatiivi ei täitnud, siis arvesse ei läinud. Eks seepärast neid betoonist valatigi, et millestki ladudes ei ole võimalik õhutihedust tagada.

Paljalt ülerõhuga hoida seal õhku puhtana, kui konstruktsioon on katki, on kahtlane. Ka vene tankide aatomikaitse süsteem ei tööta, kui torniluugid lahti hoida või kui tanki keres on mürsuauk.

[Fucs]

No meil on (olid) paneelmajade all varjendid.
1986 ja 1988 ehitatud korruselamud.

See mis veel hiljaaegu alles oli ja seda meenutas....

Iga trepikoja keldris olid eraldi ventruumis ventseadmed ja filtrid

Iga trepikoja keldris olid WC-d koos kraanide ja kraanikussidega (ja dušširuumid põrandatrapiga - viimaste kohta enam pilte pole, sest need võeti keldriboksidena kasutusele)

[AMvA]

Meil näiteks oli voli Forelli tänaval asuvat Flora täiemõõdulist tuumavarjendit mitu aastat prooviruumina kasutada. Kord või kaks aasta jooksul tuli oma kama kontrollide tõttu ühte nurka kokku pakkida, aga muidu olime oma toimetamistes suht vabad. Kõik see aga ei muutnud varjendit vähem varjendiks ja annab tänasel päeval õiguse kõiki neid, kes väidavad, et tegu oli vaid partei ja valitsuse eest hoolt kandmisega, varjendeid tegelikuses polnud ja ülepea oli tegu pakasuhhaga pidada suht asjatundmatuteks sooja õhu sisse- ja väljapumpajateks.

Sa nüüd võrdled ka sõrme sellesamusega.

See Flora varjend ei olnud ju ometi korrumaja keldris, eks?
Ma tean väga hästi, et nõuka ajal ehitati osade ettevõtete juurde korralikud varjendid (mille alusel sellised otsused tehti, kes peab ehitama, kes mitte, ma ei tea).

Aga kui sa hakkad uurima nende korrusmajaaluste varjendite paiknemist, nende majade kuuluvust ja seda kas see nn. "varjend" vastas ka vähimatelegi nõudmistele või oli hoopis muuks otstarbeks mõeldud, siis saab pilt palju selgemaks ja mingist väga süstemaatilisest ja läbimõeldud tsiviilelanike kaitsest ei saa rääkida.

[Manurhin]

No meil on (olid) paneelmajade all varjendid.
1986 ja 1988 ehitatud korruselamud.
Iga trepikoja keldris olid WC-d koos kraanide ja kraanikussidega (ja dušširuumid põrandatrapiga - viimaste kohta enam pilte pole, sest need võeti keldriboksidena kasutusele)

Kas peldiku põrandas luugiga kaetud ristküliku kujuline ava ka ikka on? Tuumarünnaku korral veevärk suure tõenäosusega ei tööta, seega WC toimib vaid senikaua kuni pott ääreni täis saab. Üldiselt oli varjendites ikka mingi kuivkäimla variant ka ette nähtud - kuupmeeter või paar tühja ruumi, mille kohale kükitama käia. No samas kortermajade torustikuruumidel põrand kui selline puudub üldse. Peamiselt küll seepärast, et torustikust välja lastud või lekkinud vesi pinnasesse imbuks ja uputust ei tekitaks, aga põhimõtteliselt saaks sinna vajadusel lihtsa vaevaga ka augu kaevata, kuhu siis ennast kergendada.

[Lemet]

Ma tean väga hästi, et nõuka ajal ehitati osade ettevõtete juurde korralikud varjendid (mille alusel sellised otsused tehti, kes peab ehitama, kes mitte, ma ei tea).

Samas leidus siinsel foorumil küllalt seltskonda, kes "teadsid", et midagi sellist ei ei eksisteerinud ja mingeid varjendeid ei eksisteerinud ülepea. Või kui, siis ainult parteinomenklatuurile. Muideks, ka korrusmajade all eksisteerisid varjendid. Nagu akf siin üle-eelmises postituses kirjutas. Ja koolimajade all. Näiteks 27 kooli keldris oli rauduksega suletav rajatis täiesti olemas. Poiste tööõpetusklassi kuuluv üuidutreimise pingid oli seal sees. Huvitava momendina võib märkida, et uuel ajal peale vana koolihoone mahapõlemist ehitatud uues koolihoones ei pidavat enam mingit kohta varjumiseks olema...

[vanahalb]

Isegi varisemiskoormust mittekandev varjendi lagi on juba 50-60 cm raudbetooni ja seal ei ole toestuseta osasid mitte pikemalt kui 3 meetrit. Need 6m laepaneelidest varjendi sildiga asjad on lihtradiatsioonivarjed, mitte varjendid.


Esiteks, mõned tunnid peale plahvatust ei saa venti käima pannagi, kuna õhu temperatuur on liiga kõrge ja õhk radiatsioonist paks. Teiseks, normide järgi olid küll hermeetilised, seda kontrolliti, tekitades ülerõhu ja mõõtes, kui kiiresti see langeb. Kui normatiivi ei täitnud, siis arvesse ei läinud. Eks seepärast neid betoonist valatigi, et millestki ladudes ei ole võimalik õhutihedust tagada.

Paljalt ülerõhuga hoida seal õhku puhtana, kui konstruktsioon on katki, on kahtlane. Ka vene tankide aatomikaitse süsteem ei tööta, kui torniluugid lahti hoida või kui tanki keres on mürsuauk.

Ülejoontes ma rääkisin ma üldmõistest "varjend": Mitte tingimata tuumapunkrist. Erinevad varjendid millega ma lähemalt olen kokku puutunud ja kohe meelde tulevad:
- Tallinnas Kalevi shokolaadivabriku varjend: suuremalt jaolt maa peal, lagi ca 40-50 cm raudbetooni ja kõva meeter veel mulda peale kuhjatud. Külgedel oli mulda veel rohkem et küngas moodustuks. Õõnespaneele polnud kasutatud.
- Narvas Kreenholmi saarel Eestimaa poolne varjend : 4 tööstushoone korrust ehk umbes 5 korruselise elumaja kõrguse maja all. Seinad üsnagi õhuke , ca 20 cm raudbetoon ja lagi oli algselt tehtud tavalistest vahelaepaneelidest ning sellele tugevduseks valatud ca 30 cm raudbetoonmonoliit. Terve maja kukutati selle peale kokku, sõideti siis seal peal rasketehnikaga ja veeti rusud ära. Isegi ämblikuvõrgud ei kukkunud laest alla.
-Sealsamas Kreenholmi saarel Venemaa poolne varjend : korruse jagu madalama maja all ja see oli kohapeal tervikuna valatud. Seinad jällegi õhukesed sest asus maa all aga lagi ja tugipostid olid peaaegu ühes tükis valatud. Postid olid ülalt laieneva seenekübara kujulised ja nendevahelised lae osa olid ca 30 cm raudbetoonivalu. Sellelegi varises terve maja peale ja varjendiga ei juhtunud midagi.
- Narvas Kreenholmi Viimistlusvabriku varjend - täiesti maa peal. See oli veehoidlale üsna lähedal ja pinnas selline et kuhu kang virutada sealt vett purskab. Selle lagi oligi ainult vahelaepaneelidest millel vuugid õhutihedaks krohvitud ja umbes pool meetrit mulda peal. Küljed olid vundamendiplokkidest ja paks mullakiht vastas et künka kuju oleks.
See oli neist üldse kõige vanem, kuskil 1960-ndatel ehitatud.

Alles ühtegi neist enam ei ole sest muidu ma poleks nendega kokku puutunudki Alles peaks aga olema mu kunagise koolimaja varjend Kuusalus, samuti maja all ja siis oli seal lasketiir.
Kõigis neis olid muuhulgas vähemalt 6m laiad saalid istumiseks ja oli ka 3 m laiuseid ruume ventilatsiooni, tualettide, generaatori jms tarbeks.

Et sa järjekindlalt ainult tuumasõjast räägid siis lihtsalt meeldetuletuseks:
- radiatsioon ei ole mingi müütiline fluidum mis pärast plahvatust õhus hõljub. See mis õhus hõljub on radioaktiivne tolm ja varjendi filtrid saavad õhu puhastamisega väga edukalt hakkama. Seal on samasugused söefiltrid nagu gaasimaskis ja nad puhastavad õhku ka põlemisgaasidest ja muust sodist. Ainult tolmust puhastamisega saab isegi kurikuulus koroonamask hakkama kui foorumi korüfeesid uskuda. Probleem on ainult siis kui väljaspool on kogu hapnik ära põlenud - ilma hapnikuta õhku pole vajadust varjendisse juurde pumbata. No siis ei pumbata aga see ei tähenda et varjandist ülerõhk ära kaoks. Ventilatsioonis olev klapp mis avaneb või sulgub ettenähtud rõhul hoiab seda alles. Ülerõhu saabki kohe pärast varjendi uste kinnipanemist tekitada ja ei pea seda tuumaplahvatuse hetkel tingimata juurde pumpama.
Ülerõhk kaob siis ära kui nende plahvatuste või majavaringute tõttu kuskil praod tekivad ja õhk pääseb välja ka mujalt kui ventilatsioonist. Aga see ei tähenda ilmtingimata kastastroofi sest läbi lae otse sissekukkunud betoonposti ümbruse võib vabalt seljastrebitud vatikuubedega kinni toppida ja poolelijäänud doominot edasi mängida.

Ja Trumm - ma rääkisin eelkõige mikropragudest. Sa tood võrdluseks tanki lahtise torniluugi. Kustotsast see pragu on, sealt mahub juba inimene läbi