Allveelaevad
Re: Norra allveelaevad
See tähendab, et lisaks Mistralile peame lugematut arvu täislastis praame kartma? Mida järgmiseks, ronge tankidega Narva raudteejaama?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Norra allveelaevad
Kui merekaarte vaadata, siis Mistral pääseb igal pool peale Väinamere ikka kaldale üsna ligidale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Norra allveelaevad
Asi pole nii lihtne. Pealegi mainiti siin randatulekut. Aga nii või teisiti on siin tähenärimisega piisavalt tegeletud. Arusaadav, mida silmas peeti. Kui merekaarte vaadata, siis on Eesti kaldameri üsna kiva, madalikke jms. mudru täis. Mistõttu sedavõrd suure laevaga nii väga ligidale ei pääsegi.Kapten Trumm kirjutas:Kui merekaarte vaadata, siis Mistral pääseb igal pool peale Väinamere ikka kaldale üsna ligidale.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Norra allveelaevad
Mul pole praegu muid sobivaid kaarte käepärast, aga nt Tallinna lahes võib 6 meetrise süvisega pea igal pool vähemalt miili kaugusele kaldast tulla, ma ei räägi laevateedest, vaid lihtsalt mererannast. Näiteks Kakumäel on on kolmveerand miili kaldast sügavus juba 21 meetrit. Aegna saarele saaks tulla juba tükati lausa 400 meetrit rannast. Aegna saare ja Naissaare vahel Keskmadala ja Silligrundi vahel on juba 89-82 meetrit sügav. Seal, kus nt Rootsi laev läbi sõidab, pole kuskil alla 10 meetri. Pärnus võiks ta pea muulini välja tulla.
Kiva täis ja madal on põhiliselt Väinameri ja Lääne-Eesti saarestiku idakülg. Nt Saaremaa läänerannikul on miil kaldast juba 20 meetrit sügav. Niiet pääseb küll kui natuke otsida.
Kiva täis ja madal on põhiliselt Väinameri ja Lääne-Eesti saarestiku idakülg. Nt Saaremaa läänerannikul on miil kaldast juba 20 meetrit sügav. Niiet pääseb küll kui natuke otsida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kolumbia allveelaevad
Kolumbia ostis Saksamaalt kaks mahakantud diisel-elekter allveelaeva U-206A. Tehingu täpne summa pole teada, kuid varem on teatatud, et allveelaevad võivad Kolumbiale minna maksma 20 miljonit dollarit. Laevad said nimeks "Interpedio"("Kartmatu") ja "Indomable"("Alistamatu") mahakantud itaalia allveelaevade Cosmos SX-506 auks. Peale laevade sisaldab tehingu hind ka meeskondade ettevalmistust, tagavaraosade tarnimist ja torpeedosid Atlas Electronik DM2A3. Käesoleval hetkel on Kolumbia mereväel veel kaks saksa allveelaeva U-209.
Kavatsusest vabaneda kuuest allveelaevast U-206A teatas Saksamaa 2010 aasta keskel. Mereväe käsutusse otsustati jätta vaid neli U-212A tüüpi allveelaeva. veeväljasurvega 1800 tonni.
Allveelaevadel U-206A on veeväljasurve 498 tonni ning need lasti välja firma Howaldtswerke-Deutsche Werft poolt aastatel 1968 kuni 1975. Allveelaev on suuteline arendama kiirust kuni 17 sõlme ja läbima kuni 8,3 tuhat kilomeetrit. Allveelaeva relvastuseks on kaheksa 533 mm torpeedoaparaati, kaheksa torpeedot DM2A3 Seehecht ning 24 laevatõrje miini.
Algselt plaanis kõik kuus allveelaeva osta Tai, kuid hiljem hakati Bankokis kahtlema tehingu mõistlikuses.
http://lenta.ru/news/2012/08/30/u206a/
Huvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...
Kavatsusest vabaneda kuuest allveelaevast U-206A teatas Saksamaa 2010 aasta keskel. Mereväe käsutusse otsustati jätta vaid neli U-212A tüüpi allveelaeva. veeväljasurvega 1800 tonni.
Allveelaevadel U-206A on veeväljasurve 498 tonni ning need lasti välja firma Howaldtswerke-Deutsche Werft poolt aastatel 1968 kuni 1975. Allveelaev on suuteline arendama kiirust kuni 17 sõlme ja läbima kuni 8,3 tuhat kilomeetrit. Allveelaeva relvastuseks on kaheksa 533 mm torpeedoaparaati, kaheksa torpeedot DM2A3 Seehecht ning 24 laevatõrje miini.
Algselt plaanis kõik kuus allveelaeva osta Tai, kuid hiljem hakati Bankokis kahtlema tehingu mõistlikuses.
http://lenta.ru/news/2012/08/30/u206a/
Huvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Kolumbia allveelaevad
Ma ootaks ka huviga, mida kohalikud (sõja-)merenduse fännid sellest arvavadHuvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Kolumbia allveelaevad
Kas ca. 15 aastat vanusevahet võib taolistel tehingutel ka hinda mõjutada...???Lemet kirjutas:Huvitav, palju erinevad kahe allveelaeva ja kolme miinijahtija ekspluatatsioonikulud Arvestades seda, et 20 miljonit dollarit on vististi odavam kui 800 miljonit krooni ning varuosasid ega relvastust inglastelt kah ei saadud...
Re: Kolumbia allveelaevad
Kindlasti. Samas- kuidas on võrreldav näiteks plastkorpus, selle seisukord, hooldusmahukus ja vastupidavus võrreldes sellest 15 aastat vanema teraskorpusega? Millegipärast on mul tunne. et minu eelistus kalduks teraskorpuse poole...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kolumbia allveelaevad
Sa oleks ju võinud vabalt võrrelda....
Meie maksime 3 ca. 16-aastat vana aluse eest miski 64 mln. USD-d....
Kolumbia 2 ca. 38-aastat vana aluse eest ca. 20 mln. USD...Kui see summa muidugi täpne on....
Minu suhtumine ca. 40 aastase(vähegi keerulisema) kraami hankimisse pole muutunud...
Edu kolumbialastele...
Miskipärast ei kasutata miinide vastases sõjas enam teraskorpuseid.....
Kas need otsused langetanud kohe rumalad on....
Meie maksime 3 ca. 16-aastat vana aluse eest miski 64 mln. USD-d....
Kolumbia 2 ca. 38-aastat vana aluse eest ca. 20 mln. USD...Kui see summa muidugi täpne on....
Minu suhtumine ca. 40 aastase(vähegi keerulisema) kraami hankimisse pole muutunud...
Edu kolumbialastele...
Noojah....Millegipärast on mul tunne. et minu eelistus kalduks teraskorpuse poole...
Miskipärast ei kasutata miinide vastases sõjas enam teraskorpuseid.....
Kas need otsused langetanud kohe rumalad on....
Re: Kolumbia allveelaevad
Seevastu miinide panemise koha pealt pole teraskorpuses erilisi puudujääke. Eks see sõltub ilmselt sellest, kes mida primaarseks peab. Kes ranniku ja laevateede mineerimist ja vaenlasele võimaliku ohu tekitamist, kes aga suvetingimustes jäävabas meres miinide väljatraalimist. Aga ikkagi, see ekspluatatsioonikulude pool? Kuivõrd on see allveelaevadel suurem kui miinijahtijatel? Või on järsku võrreldav?? Või koguni väiksem??? Ja mis loob suurema heidutuse- kas 16 torpeedot allpool veepiiri ja 48 varitsevat miini või kolm õhutõrjeseadmetega varustet miinijahtijat? Kui rääkida iseseisvast kaitsevõimest.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kolumbia allveelaevad
Aga sa ära räägi ainult iseseisvast kaitsevõimest...
Lisaks sellele põhineb meie kaitsevõime ka koostööl liitlastega.....Kah tähtis.
Neid ekspluatatsioonikulusid mina paraku pakkuda ei oska. Vähemalt Kolumbia poolseid kindlasti.
Kes teab, siis huvitaks ka...
Lisaks sellele põhineb meie kaitsevõime ka koostööl liitlastega.....Kah tähtis.
Neid ekspluatatsioonikulusid mina paraku pakkuda ei oska. Vähemalt Kolumbia poolseid kindlasti.
Kes teab, siis huvitaks ka...
Re: Kolumbia allveelaevad
Liitlassuhtena huvitaks vast siiski rohkem selline liitlane, kes iseseisvalt suudab oma rannikukaitsega toime tulla, mitte selline, kelle võimekus piirdub parimal juhul karvakiskumisjärgse laga kokkukorjamisega, kui sedagi. Ja keda ma oma nappidest vahenditest poputama pean. See liitlassuhete jutt on minu jaoks selline vähe õhumüügi teema, mida tugevam on iga liitlaspool eraldi võetuna, seda tugevam on ju ka allianss tervikuna.Aga sa ära räägi ainult iseseisvast kaitsevõimest...
Lisaks sellele põhineb meie kaitsevõime ka koostööl liitlastega.....Kah tähtis.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kolumbia allveelaevad
Mis siin ikka arvata. Ja kui arvata, mis sellest kasu oleks? Tegelikult ostetakse edasi ju parimal juhul vaegrelvis künasid.Borja kirjutas: Ma ootaks ka huviga, mida kohalikud (sõja-)merenduse fännid sellest arvavad
Mind lihtsalt paneb imestama igas analoogses teemas tekkiv fundamentaalne vaidlus, õigemini üks osapool, kes käib alati lauale "ultimate" kaardi - me saame mingi asjaga (nt plastpaatidega) osaks suurest võimsast ja vennalikust relvastatud liidust, mis justkui on eesmärk omaette.
Sellest ei taheta aga üldse rääkida, et liitlaste tegevus sõltub paraku sõjalise olukorra kujunemisest Eestis ja vot siin on oluline vahe, kas osta transalennuki aktsiaid või õhutõrjerakette. See olukord, kus toimub piirkonnas eskalatsioon, kus siis osakutega transalennukid toovad brigaadi teise järel ja miinijahtijatest kontrollitud faarvaatrist saabuvad tehnika konvoid - vaevalt suur naabrimees ihaldab. Tema ikka siis tuleb kanavarga kombel, kui liitlaste seltskonna kaelad on teise kanti käänatud ja üritab sellel kanal kiirelt kaela kahekorra käänata, et too appi karjuda ega rabeleda ei jõuaks. Nii tulid nad ka 1939-1940, kui "kaelad olid teise kanti käänatud".
Viimati muutis Kapten Trumm, 03 Sept, 2012 14:36, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kolumbia allveelaevad
Sandown ei traali midagi.ranniku ja laevateede mineerimist ja vaenlasele võimaliku ohu tekitamist, kes aga suvetingimustes jäävabas meres miinide väljatraalimist
Sandown on ette nähtud häiriva mineerimise (vastane puistab Tallinna lahte blokaadi ajal laevaliikluse segamiseks 10 miini, udus ei näinud, kuhu) või traalerite järgne allesjäänud miinide koristamine. Sellises rollis nad inglastel olidki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kolumbia allveelaevad
allveelaev oleks uhke küll, kuid viimases hankejärjekorras, kui kõik muu olemas - vajab see suurt hooldusbaasi, teiseks hoopis teisest klassist väljaõpet ja pidevat praktikat (hüdroloogilised olud, akustika, jne), tugevat toetusbaasi jne. minu arust võimekusena vähemalt 1 aste kõrgemal hävituslennukeist jms.
mineerimist saaks ju teha praktiliselt igalt piisava suurusega aluselt, olgu see mingi veeteede ameti, mereväelaev, kalatraaler, millele miinirelsid peale pandud vms. kulude-tulude suhe peaks olema ühe suurusjärgu võrra parem igal juhul.
pealveesihtmärkide jaoks oleks etem raketirekkad, mida saad suvalises angaaris/ endises sovhoosi sigalas/kaarhallis varjata, olematud ülalpidamiskulud võrreldes allveelaevaga.
tegelikult on ju parim heidutus trummi poolt mingi aeg tagasi niisama mainitud näide, kuidas meie miinijahtijaid kasutada nordstreami paralüseerimiseks. tõepoolest, kes keelaks enne sündmuste eskaleerumist teha väike ´miiniotsimisretk´ juhtumisi torujuhtme juurde, et kui ansipi laual heliseb telefon ja sms. lavrov hakkab räuskama kuidas ta mustatagumikulisi pärismaalasi kasutama hakkab ja veel enamgi, oleks vähemalt võimalik vastu küsida, kui palju venemaa sellest torujuhtmest aastas tulu teenib ja kas tal seda ikka kindla peale vaja on?
mineerimist saaks ju teha praktiliselt igalt piisava suurusega aluselt, olgu see mingi veeteede ameti, mereväelaev, kalatraaler, millele miinirelsid peale pandud vms. kulude-tulude suhe peaks olema ühe suurusjärgu võrra parem igal juhul.
pealveesihtmärkide jaoks oleks etem raketirekkad, mida saad suvalises angaaris/ endises sovhoosi sigalas/kaarhallis varjata, olematud ülalpidamiskulud võrreldes allveelaevaga.
tegelikult on ju parim heidutus trummi poolt mingi aeg tagasi niisama mainitud näide, kuidas meie miinijahtijaid kasutada nordstreami paralüseerimiseks. tõepoolest, kes keelaks enne sündmuste eskaleerumist teha väike ´miiniotsimisretk´ juhtumisi torujuhtme juurde, et kui ansipi laual heliseb telefon ja sms. lavrov hakkab räuskama kuidas ta mustatagumikulisi pärismaalasi kasutama hakkab ja veel enamgi, oleks vähemalt võimalik vastu küsida, kui palju venemaa sellest torujuhtmest aastas tulu teenib ja kas tal seda ikka kindla peale vaja on?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist