Allveelaevad

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Lemet »

kuid konkreetne aparaat on ikka tsipa liiga suur kulu liiga väikese kasumi eest, nagu ostaks pops omale 5 hektarise põllu jaoks kombaini
Ja vaatame sedasama lauset nüüd miinijahtijate kontekstis- veelgi väiksem kasum veelgi suurtema kuluga...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
vk1
Liige
Postitusi: 1605
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas vk1 »

vaata seda miinijahtijate värki ka selles kontekstis, et midagi on ju vaja natosse ka panustada, kas teine jv-kompanii helmandis on meile talutavam nii materiaalselt kui inimkaotustena? iseenesest on ju vaja miine ka meil jahtida, suisa igapäevaselt. ega see frankenthal midagi oluliselt erinevat pole, õhukaitsetu põhimõtteliselt ikkagi, ega see bofors 40mm. ka mingi päästerõngas su-24/5 vastu pole. palju neil seda jääklassi tegelikus elus vaja läheb?
muidu on laevaklass ju neil enam-vähem seesama.

klass allapoole on rootslastel (plastikust!) Styrso klass, 205 tonni, ehitatud võimalikult odavalt, http://en.wikipedia.org/wiki/Styrs%C3%B ... res_vessel
veel allapoole soome kuha-klass 130 tonni (ka plastist!), no nüüdseks küll üsna vanad http://en.wikipedia.org/wiki/Kuha_class ... %281974%29

äkki nende plast on parem, kui inglise plast? :lol:

veel allapoole - http://www.youtube.com/watch?v=cK-Jbbxne1Q , tulevik on selline?

helikopteritest - albaania sai sakslastelt kingitusena +10 miljoni eurose upgrade eest 12 eks-bundesveeri bo-105e. töökindel ja lollikindel, sobib nii tankitõrje-,allveelaevatõrje-,pääste-, reisi-, meditsiinikopteriks. hinnad nii 350000$ 80´date keskpaiga toodangu eest :D
Kasutaja avatar
Standartenführer
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 09 Juul, 2006 14:43
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Standartenführer »

Minuarust on kogu see teema naljakoht. :) Ja lõpuks on hakanud juba see nali ka ära kaduma, kuna jutt on läinud nii tõsiseks, et hakkab jube imelik seda lugeda. Alguses veel kannatas 8) .

Hmm, keegi võiks tuumapommi teema teha, mis me siin mängime laevukestega :twisted:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

EW tollasel juhtkonnal oli tegelikult tuline õigus kui ta asendas miiniristlejad allveelaevadega. Ja soomlastel oli samuti õigus, et neid endale ei soovitud. Ja et kokkuvõtvalt mõlemad laevastikus allveelaevadele panustasid - see oli ainus võimalus eitada (to negate) vastase totaalset üleolekut merel ja õhus.

Vahepeal on muutunud niipalju, et purustusjõud ja laskekaugus, mis oli võimalik saavutata raskesuurtükkidega merekindluses, on nüüd saavutatav märksa kergemate relvadega.

Kui Gruusia sõja käiku vaadata, siis samasugustest lüketest on siin kah "fantaseeritud" hulk aega tagasi. Pealöök tuleb mööda maad, aga abistav/siduv löök tuleb merelt.
Seejuures tasub tähele panna, et venelased suutsid selle amfiiboperatsiooni ära teha suht lühikese eelhoiatusega ja sellelegi ei eelnenud kuudepikkust mürsuvirnade kogumist Sevastoopoli kaile, mida "luure oleks kindlasti märganud".

Sesta küsimus "mis saab merel/rannikul" jääb endiselt aktuaalseks.
Allveelaevu Eestis keegi ostma ei hakka, see on selge - sel teema võib siin niisama kõvatada.
Lennukeid veel vähem.
Võibolla tasub pilk pöörata taas kergematele rakettrelvadele ning territoriaalsetele üksustele.
Igasugu rasked kompleksid on peale paremate näitajate ka parem sihtmärk, mererannikut linnulennult on meil aga mitusada kilomeetrit.
Seega kaitsev üksus peab vastutusalal kogu aeg kohal olema, kohale ei jõua sõita (kui jutt vähestest kompleksidest autodel) - reaalselt ehk Suur-Tallinn ainult.
Seega, kui lennukid, rasked tiibraketid ja allveelaevad ära jätta, jääb järele:
http://img18.imagevenue.com/img.php?ima ... _865lo.jpg
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas: Seega, kui lennukid, rasked tiibraketid ja allveelaevad ära jätta, jääb järele:
http://img18.imagevenue.com/img.php?ima ... _865lo.jpg
Sellised MANPAD-sid on mõeldud ikkagi peamiselt maabuvate dessantide jms. väikealuste segamiseks.

Vahe on selles, et Spike laadsete juhitavate käsirakettidega saab kohale toimetada mõnisada grammi kuni paar kilo lõhkeainet. Mis pealegi lõhkeb veepinnast kõrgemal, kus suurem osa plahvatuse energiast hajub õhku. Rasked torpeedod (näiteks DM2A4) viivad kohale mitusada kilo spetsiaalset vee all tõhusalt mõjuvat aluminiseeritud lõhkeainet. Mõju erinevus on mitu suurusjärku. Ja Mistrali vastu ei pruugi isegi ühest torpeedost piisata (Spike tuleb vist lendu saata sadu, et Mistralile märgatavat kahju teha).

Aga palun ärge saage minust valest aru. Allveelaev on küll üks viimaseid asju, kuhu Eesti niigi nappe kaitseressursse kulutada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sellised MANPAD-sid on mõeldud ikkagi peamiselt maabuvate dessantide jms. väikealuste segamiseks.
Vahe on selles, et Spike laadsete juhitavate käsirakettidega saab kohale toimetada mõnisada grammi kuni paar kilo lõhkeainet. Mis pealegi lõhkeb veepinnast kõrgemal, kus suurem osa plahvatuse energiast hajub õhku. Rasked torpeedod (näiteks DM2A4) viivad kohale mitusada kilo spetsiaalset vee all tõhusalt mõjuvat aluminiseeritud lõhkeainet. Mõju erinevus on mitu suurusjärku. Ja Mistrali vastu ei pruugi isegi ühest torpeedost piisata (Spike tuleb vist lendu saata sadu, et Mistralile märgatavat kahju teha).
Egas lõhkeaine kogus üksi määra, küsimus on ka tabamise täpsuses.
Selles osas konkureerib Spike ER-ga (mis fotol) ainult Hellfire (Norral on sellised rannakaitses).
3 kg lõhkeainet Mistrali kaptenisilda täpselt kohale toimetatuna võtab asja kohe mõneks ajaks rahulikumaks (võimalik tabada meetrise ruudu sisse).
Või nt hõljuki mootorisse.

Torpeedod on toredad, kuid vajavad enda kohaletoimetamiseks arvestatavat kandjat, mis mõistetavalt muutub ka vastase sihtmärgiks.
Allveelaev on tore, kaatriga praegu seda enam ei tee. Maismaalt - noh 533 mm torpeedo kaalub päris palju ja nõuab päris kopsakat masinat.
Selliseid kergeid asjakesi toimetab vabalt kohale üks kolmene meeskond ühe G-mersu abiga ja tehnika ei vaja raketialuse panekut otse randa (Milani ja Mapatsiga vajab).
Sestap on vastasel selliste asjade leidmine ja hävitamine üsna keeruline tegevus.
Ja kui jõuavad tankid randa, lendavad samad asjakesed sama edukalt tankide pihta.
Torpeedo või laevatõrje tiibraketiga ei tee siis enam midagi.

Mõistagi ei asenda ta täielikult raskeid relvi, kuid siiski - palju parem kui 90 mm Rootsi TT kahuriga ärplema minna (tõhus laskekaugus mõnisada meetrit).
Raskete relvade põhiliseks probleemiks (v.a lennuväe asjad) saab olema nende väike arv ja vajalikku kohta jõudmise väike kiirus (aega vähem kui tund aega).
Küse ju selles, et kui sul on autodel tiibraketikompleks Tallinna kandis, kuid vastane alustab maabumist nt Kundas või Tahkurannas ja katab end vähekegi õhust, siis ei sõida sa veoautodega õigeks ajaks kohale.

Nt Falklandil (ja ka mujal) oli Exocet tiibrakettidega probleem, et lõhkepea ei läinudki lahti, kuid laeva tõsiseks vigastamiseks (või lausa uputamisest) piisas raketi kütusejääkide tekitatud tulekahjust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:
Egas lõhkeaine kogus üksi määra, küsimus on ka tabamise täpsuses.
Selles osas konkureerib Spike ER-ga (mis fotol) ainult Hellfire (Norral on sellised rannakaitses).
3 kg lõhkeainet Mistrali kaptenisilda täpselt kohale toimetatuna võtab asja kohe mõneks ajaks rahulikumaks (võimalik tabada meetrise ruudu sisse).
Või nt hõljuki mootorisse.

Torpeedod on toredad, kuid vajavad enda kohaletoimetamiseks arvestatavat kandjat, mis mõistetavalt muutub ka vastase sihtmärgiks.
Allveelaev on tore, kaatriga praegu seda enam ei tee. Maismaalt - noh 533 mm torpeedo kaalub päris palju ja nõuab päris kopsakat masinat.
Selliseid kergeid asjakesi toimetab vabalt kohale üks kolmene meeskond ühe G-mersu abiga ja tehnika ei vaja raketialuse panekut otse randa (Milani ja Mapatsiga vajab).
Sestap on vastasel selliste asjade leidmine ja hävitamine üsna keeruline tegevus.
Ja kui jõuavad tankid randa, lendavad samad asjakesed sama edukalt tankide pihta.
Torpeedo või laevatõrje tiibraketiga ei tee siis enam midagi.

Mõistagi ei asenda ta täielikult raskeid relvi, kuid siiski - palju parem kui 90 mm Rootsi TT kahuriga ärplema minna (tõhus laskekaugus mõnisada meetrit).
Raskete relvade põhiliseks probleemiks (v.a lennuväe asjad) saab olema nende väike arv ja vajalikku kohta jõudmise väike kiirus (aega vähem kui tund aega).
Küse ju selles, et kui sul on autodel tiibraketikompleks Tallinna kandis, kuid vastane alustab maabumist nt Kundas või Tahkurannas ja katab end vähekegi õhust, siis ei sõida sa veoautodega õigeks ajaks kohale.

Nt Falklandil (ja ka mujal) oli Exocet tiibrakettidega probleem, et lõhkepea ei läinudki lahti, kuid laeva tõsiseks vigastamiseks (või lausa uputamisest) piisas raketi kütusejääkide tekitatud tulekahjust.
1. 533mm torpeedo ja Spike vahele jääb veel hulk hunnik tehinkat. Näiteks väikesed laevatõrjeraketid nagu Sea Skua ja Penguin
2. Üks Spike kaptenisillas veidi aeglustab, kuid ei peata Mistrali abil läbi viidavat dessantoperatsiooni. Sedalaadi militaarlaevadel peab olema mõeldud ka selliste probleemide peale.
3. Loomulikult peavad laevatõrjeraketid olema piirkonniti hajutatud
4. Ma ei tea vanematüübiliste rakettide lennuprofiile, kuid näiteks NSM-i peaks saama progeda lendama selliselt, et seda võib välja lasta ka merepiirist kaugemal.
5. Exocet on vananenud süsteem ja selle asemel tasuks vaadata midagi muud terve müriaadi laevatõrjerakettide hulgast
6. Nagu alati on see diskussioon jalutanud Kolumbia allveelaevadelt kurat teab kuhu
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Riigikaitse alusdokumentides on vastavat pädevust (loodetavasti ka pädevad) inimesed kuulutanud laevavastased tiibraketid selgesõnaliselt ülejõu käivaks.
Kahjuks ei valda infot, millised raketid ja mis koguses need ülejõu käivad.
Küll aga pole TT rakette selleks kuulutatud.
Seega, mida siis reaalne kasutada oleks?

Kui muidugi aus olla, siis Mistrali suurusele laevale ei tee ka Sea Skua ega Penguin suurt häda, selleks on ikka kõvasti rohkem lõhkeainet tarvis.
Läänemerel muidugi venelasel pisemad, nõrgema õhutõrjega ja kergemini vigastatavad laevad (nt hõljukid).
Loomulikult peavad laevatõrjeraketid olema piirkonniti hajutatud
Eestis tähendab see "piiratud keskmaa õhutõrjet" maksumuses tublisti ületavat, pigem lennuväele lähenevat üritust, mis nähtavasti pole reaalne ka järgmisel planeerimisperioodil (2018-2028) - sest rannajoont on meil kaugelt enam kui maismaapiiri idanaabriga. Penquini klassi puhul tähendab see kümneid komplekse. Samas pole need ühildatavad maaväe relvastusega ega suuda tegelikult maismaalahingus midagi teha. Raskemate asjade puhul tähendab see vajadust näha üle silmapiiri (IR Penquin saab hädaga ka ilma radarita hakkama).
Lühemate, kõikjal rannikul leiduvate asjade puhul vast piisab termokaamerast ja optikast.

Ehk siis ühel hetkel me jõuame taas ringiga välja sinna lennumasinate juurde.
Kui me merepiiri vaatame, siis ärme unusta ka Peipsi järvestikku, ka sealsetest kitsaskohtadest on läbi aegade üle ronitud.
Sitaks palju on seda kaitsmist vajavat randa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
vk1
Liige
Postitusi: 1605
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas vk1 »

Kapten Trumm kirjutas:EW tollasel juhtkonnal oli tegelikult tuline õigus kui ta asendas miiniristlejad allveelaevadega. Ja soomlastel oli samuti õigus, et neid endale ei soovitud. Ja et kokkuvõtvalt mõlemad laevastikus allveelaevadele panustasid - see oli ainus võimalus eitada (to negate) vastase totaalset üleolekut merel ja õhus.

Vahepeal on muutunud niipalju, et purustusjõud ja laskekaugus, mis oli võimalik saavutata raskesuurtükkidega merekindluses, on nüüd saavutatav märksa kergemate relvadega.
ja tollal püüdsid 2 riiki sulgeda vist kokku 7 allveelaeva, rannakaitsesuurtükkide ja miinitõketega soome lahe kitsamat kohta, et hoida lukus kroonlinnas baseeruvat laevastikku. nüüd asub kroonlinnas nende teisejärguline baas, parimad pojad on ju kaliningradis, mistõttu vaat et esimeses järjekorras võivad langeda meie saared, koos oma ilusa värske süvasadamaga, mitte sillamäe. lisaks võib pärast sellist lüket ju paldiskis (ja ka riias) kai peal ainult närviliselt suitsu kimuda ja valget laeva oodata....
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Einoh, merelt taktikalise dessandi tegemiseks pole ju ilmtingimata vaja merejalaväge ja maabumisaluseid (mis siis tingimata peaks Kaliningradist tulema, mida luure märkab ja mu fa-fa). Näiteks sobiv kaubalaev Peterburist koos öösel peale laaditud jalaväepataljoniga sobib ju kah.
Tuleb laevuke hommikul kenasti mööda neutraalvett, ühel hetkel keerab lõunasse ja tunnikese pärast jõuab nt Kunda sadamasse.

Grusiinide brigaadi sidumiseks piisas ühest hästi paika pandud ja mõningase nänniga tugevdatud jalaväeroodust.
Seovadki selle üheainsa brigaadi kuskil Narva maanteel ära ja Luhamaalt hea rahulik siis tulema hakata.
Vene kindralid on kah koolis käinud ja vast saavad aru, et täna on probleem siin neile merel vastuvõttu korraldada.
Venelaste maabumine 2008 augustis Gruusia sõjas näitas, et ega ka mõned kerged sõjalaevad neid suurt hirmuta.
Ristlejal on ikka paremad võimsamad radarid ja relvad kui raketikaatril (eriti veel kui ilma rakettideta).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Viiskümmend »

Suurimaks ohuks miinijahtijale on ju ikkagi see sama laeva enda poolt hävitatav lõhkekeha ja sellele liiga lähedale sattumine. Kandestruktuuri vigastuse ja lekke korral deformeerub plastlaeva korpus nagu hernekaun, demagnetiseeritud metallist laev on ikka palju ohutum.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kilo Tango »

Viiskümmend kirjutas:Suurimaks ohuks miinijahtijale on ju ikkagi see sama laeva enda poolt hävitatav lõhkekeha ja sellele liiga lähedale sattumine. Kandestruktuuri vigastuse ja lekke korral deformeerub plastlaeva korpus nagu hernekaun, demagnetiseeritud metallist laev on ikka palju ohutum.
1. Degaussimine on alati ajutine
2. Moodsate miinide eest degaussimine ei pruugi aidata
3. Plastlaeva deformeerumine plahvatusel sõltub selle ehitusest. Korralikult üles ehitatud plastkere (õige struktuur, õiged kiudmaterjalid) on kordades tugevam metallkerest.
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas setu »

Kpt Trummi raketitabel on kohati nonsenss, sest kui me selle tegelikku rakendamist kujutaksime vaimusilmas ette, siis see tulemus oleks selline paar kuni kümme laskeseadet + kuni 25 raketti. Elik selle "mitmeaastase kaadri uue peavalu" asemel on endiselt kasutatav Unimog per Mapats iga nurga alt. Seega paralleelset süsteemi pole otstarbekas hakata Eestis viljelema. Kui, siis midagi võimsamat ja palju kaugemale ulatavamat rusikat.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Viiskümmend »

1. ka nn.plastlaevu, kus on ju kümnete tonnide viisi metalli tuleb täpselt sama sagedusega degaussida.
2. degaussimine aitab just vanade lollide magnetmiinide, mitte kaasaegsete miinide vastu. Kaasaegne miin valib oma ohvreid sinna sisestatud profiilide ehk laevale iseloomulike signatuuride järgi, millest üheks võib olla just laeva väike magnetväli.
3. need puuprussid seal Sandowni koridoris, mis tuleb avarii korral kere tugevduseks ja deformatsiooni vältimiseks põikiasendisse panna ja jääs sõitmise/seismise keeld ei räägi ju seda keelt, et need laevad metallist laevadest kordi tugevamad on?!
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kolumbia allveelaevad

Postitus Postitas Kilo Tango »

Viiskümmend kirjutas:1. ka nn.plastlaevu, kus on ju kümnete tonnide viisi metalli tuleb täpselt sama sagedusega degaussida.
2. degaussimine aitab just vanade lollide magnetmiinide, mitte kaasaegsete miinide vastu. Kaasaegne miin valib oma ohvreid sinna sisestatud profiilide ehk laevale iseloomulike signatuuride järgi, millest üheks võib olla just laeva väike magnetväli.
3. need puuprussid seal Sandowni koridoris, mis tuleb avarii korral kere tugevduseks ja deformatsiooni vältimiseks põikiasendisse panna ja jääs sõitmise/seismise keeld ei räägi ju seda keelt, et need laevad metallist laevadest kordi tugevamad on?!
Ma ei tea Sandowni tugevusest ja ülesehitusest midagi. Pigem üritasin väita, et armeeritud plastist kere iseenesest ei tähenda, et laeva kere on tugev või nõrk.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist