Majapidamismured

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Illike »

Ei ole probleeme. Pealegi on olemas põrandaliist. Vesi ei voola kogu aeg, Põrand on märg pesu ajal ja peale pesu. See on maksimaalselt 1-2 tundi. Peale seda uut vett peale ei tule. Kuna põrand on tuulutusega ja ma teen peale sauna räpnaaugu ja ukse lahti, siis hommikuks on palk kuiv. Pealegi, kui ma saunast lahkun on seal veel soojust küll ja enamgi veel. Kuid minu jaoks juba vähe ja väsib ka ära.
Algul kartsin sama, et palk jääb märjaks. Jätsin seina ja põranda vahele üks 2-3 cm vahe. Mingi aeg talvel sain aru, et tuulutus on liiga hea ja panin selle vahe liistuga kinni.
Viimati muutis Illike, 20 Juun, 2022 9:25, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas wolfgang »

Mul ikka mingi betoon valatud ja puitrestid. Vesi padade, kausside ja kopsikutega. Mitte mingit plaani pole sinna vett vedada ja sellega koos veel ühte putkat kütma hakata. Enivei oled saunast tulles mustem(sõna otseses mõttes), kui sinna minnes ja pesemiseks on dušš.
Illikese lahendus on kaunis radikaalne ja kui tõesti toimib siis lausa geniaalne, ütleks.

Mingi puidu immutamise peale ma ei loodaks. Puitu kaitseb mädaniku ja seente eest, eelkõige, võimalus niiskust välja kuivatada. Kõigi seente/mädanike vastu immutusvahendid ei tööta ja mõni ikka kinni hakkab, kui soodsad tingimused loodud(Urve Kallavuse loeg, TTÜ, puidu seente/mädanike teemal).
Puidu ja mineraalse materjali vahele võiks filtratsiooni tõkke panna(nt. ruberoid killu padja ja sellele asetatud laagi vahele) ja kui see ventileeritavas ruumis(nt. kividele rajatud palkhoone põrandaalune) siis ei tohiks mädanema hakata ka siis kui vahel veega üle valatakse. Talvel ei olevat mädanemine suur probleem siis temperatuur, põranda all ei lase neil mikroorganismidel toimetada, niiet, kui lumi kinni mätsib ja tuulutus kaob, ei tohiks jama olla.
Mu majal mingid julmad notid(ristlõige ca 40x30 cm) laagideks, otse liiva peal, mingi pruunmädanik on kohati paar senti purenud, aga muidu kõvad, et ei hakanud mina neid välja vahetama(100 aasta vana põrand).
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas 2korda2 »

Kriku,
puit on igal juhul veele vastuvõtlikum kui betoon. Kui ka teed puhtalt puidust põranda, siis vaata, et tuul kõikjalt vabalt läbi käib (ehk siis lahtine kõrgem postvundament, mitte lint). Ja mina teeks viisil, mis võimaldaks põranda konstruktsiooni lihtsalt uuendada (loe: vundamenti/seinu lammutamata). Probleeme võib tekkida ka "laseme veel lihtsalt sinna alla joosta". Sõltub pinnasest. Liiva võib vesi tasapisi ära viia ja siis võib tekkida oluliselt suuremaid probleeme kui mäda põrand.

Minul on paraku kogemus vaid loll-lihtsa lahendusega:
1. lintvundamendi sisse kruusatäide, kinni tambitud ihurammuga.
2. "armatuuriks" võsa all vedelenud reformvoodi otsad
3. käsitsi segatud betoonist põrand - võimalikult õhuke (vähem vaeva) aga parajalt paks, et siiski "armatuur" sisse jääks ja saaks põrandale kalded anda. Äravooluks vist 50mm kanalkatoru viib sauna taha lohku (6m saunast). Betoon on haljas - pole millegagi kaetud/töödeldud.
4. saunatamise ajaks põrandale puidust restid. Pärast saunatamist restid seina äärde püsti, ruumid korralikult tuulutatud.
Lahenduse valmistasid 2 gümnaasiumiealist poissi, insenerist isa pilgu/soovituste abil tänaseks 30 aastat tagasi. Puidust reste on vahetatud korduvalt (neid on ise tehtud kõikse tavalisemast peensaetud okaspuu materjalist), põrandaga pole tehtud midagi. Seintega pole tehtud midagi. Kasutusel vaid mitte-külmal ajal (loe: aprill - oktoobri lõpp). Kõikse palavamal ajal on suisa mõnus seal betoonpõrandal paljajalu käia - kasvõi kätepesuks.

Põrandat soojustada on mõtet ikka siis, kui tahad ka päris külmal ajal kasutada ja oled enam-vähem alaliselt kohal/elad, et ruumis plusskraade hoida (saad vee sisse jätta kartmata läbikülmumist).
Kuuma veega ülekallamisest põrandat soojaks ikka ei saa - kole palju kuuma vett kulub. Samas on võimalik pesemisruumi sooja saada, kui kütmise ajal hoiad leiliruumi ust lahti. Kergemast puust puitrestid siis erilist lisasoojendamist ei vajagi. Kui tunduvadki külmad, siis pane restid kütmise ajaks leiliruumi ja vahetult enne saunatamist paiguta ümber õigele kohale.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Illike »

Iga saun on erinev. Ei ole õigeid ega valesid lahendusi. Ei ole mul ka midagi geniaalset. Vaatasin kuidas vanad inimesed on teinud, lisasin mõned omad mõtted ja nii ta saigi.
Mõnes teises kohas töötab mõni teine lahendus. Mina vaatasin kuidas on tehtud saunu tehtud lähikonnas ja lähtusin sellest. Sama valemiga panin paika ka kerise ja sealt edasi tulid juba ukse asukoht, palk laes, lava asukoht jne. Muidugi minu mõte oli ka see, et ma selles talukohas midagi tuksi ei keeraks ja midagi paikkonnale mitteomast seal ei teeks. Ei ehitaks mingit võõrkeha, näiteks kuplite vahel pilliroost katus vms. Olen kahjuks oma silmaga näinud. Ma püüan säilitada 19 saj lõpu, 20 saj alguse väljanägemist, sest selline ta oli kui ma selle koha ostsin. Seega ei saa ma ehitada mingeid postvundamente ega muud 20 saj lõpu toredusi.
Mis puutub mustusesse, siis ei ole vaja hõõrutada mööda seinu. Sauna eest tuleb kanda hoolt. Mina pesen sauna korra aastas kevadel ja sügisel käin luuaga seest üle. Eesruumis on tahm palkide sisse läinud ja võib vabalt seljaga vastu seina toetada. Leiliruumis võib selja vastu seina toetades ära määrida.
Sauna valmis pannes panen enne lavale minekut lavale kaltsuvaibad. Samuti panen kaltsuvaibad eesruumi põrandale ja pingile. Siis on jalgadel hea soe.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Kriku »

2korda2 kirjutas: 20 Juun, 2022 9:32Kui ka teed puhtalt puidust põranda, siis vaata, et tuul kõikjalt vabalt läbi käib (ehk siis lahtine kõrgem postvundament, mitte lint). Ja mina teeks viisil, mis võimaldaks põranda konstruktsiooni lihtsalt uuendada (loe: vundamenti/seinu lammutamata). Probleeme võib tekkida ka "laseme veel lihtsalt sinna alla joosta". Sõltub pinnasest. Liiva võib vesi tasapisi ära viia ja siis võib tekkida oluliselt suuremaid probleeme kui mäda põrand.
Kõik õige. Lintvundamenti polnud plaanis teha. Oli plaan teha samamoodi, nagu 20. sajandi alguses tehti ning nagu akf Illike kirjeldas, et laudpõrand pole seintega seotud.

Pinnas on savine ja mulda pealt ära ei koorima ei hakkaks, sest muidu tuleb põranda alla savipõhjaga vann. Lõputult see kividealune maa vett vastu ei võta, aga võrreldes duši all käimisega läheb saunas kausis ja ämbris pesemisel siiski suhteliselt vähe vett maha (duši all suudab mõni indiviid kergesti sada liitrit ära kulutada :roll: ). Natuke pelgan küll seda, et kui vesi hästi ära ei voola, siis tekitab jääkorgi vundamendikivide vahele ja lükkab neid kuhugi suunas - aga teisest küljest, las lükkab...

Nüüd järgmine küsimus on, kui soe akf Illikese saunas siis oleks, kui seal korsten oleks. Võib-olla peaks hübriidvarianti proovima, kus on korsten küll olemas, aga kerisekivid ikkagi otse tule peal. Aga see ei puutu enam niiväga põranda teemasse, sest soe tõuseb leiliruumis ülespoole ikka, olgu korsten või ärgu olgu. Ja üldse, tuulutuse pealt kokku hoidmisega ei saavuta saunas nagunii mitte midagi head.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas 2korda2 »

Kriku kirjutas: 20 Juun, 2022 9:54 Natuke pelgan küll seda, et kui vesi hästi ära ei voola, siis tekitab jääkorgi vundamendikivide vahele ja lükkab neid kuhugi suunas - aga teisest küljest, las lükkab...
Sõltub ilmselt talvisest saunatamise intensiivsusest ja talve iseloomust (kui külm ja pikk on). Jääl on jõudu küll, et vundament laiali lükata.
Ennevanasti vist püüti saun teha pigem kallaku peale, et vesi ise kindlas suunas tahaks ära minna.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Kriku »

Oo jaa, neid jää poolt lõhutud vundamente oleme küllalt näinud. Kui aga kivide vahele sideainet mitte panna, on ka kahju väiksem.

Üks võimalik ehitamise koht on selline, mida peaks enne nagunii buldooseriga tasandama. Siis võib õiges suunas kalde ka tekitada. Loodusliku reljeefiga pole minu elamist eriti õnnistatud.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Illike »

Ma tean millest Sa räägid, kui just ei ole tegemist vene kerisega.
Ma katsetasin seda varianti, kus oleks nagu suitsusauna keris, kuid kütmisel on peal plaat ja mille alt läheb edasi suits korstnasse. Minu vanaisal oli selline keris. Minul ei hakanud asi tööle, kuna olid teatud tingimused mida ma ei suutnud täita.
Sauna kõrgus tuleneb sauna proportsioonidest. Sellega paneme paika ka juba lava kõrguse. Ma tahtsin, et ülemine lava on tiba kõrgemal kerisest. Sellega ma panin paika kerise kõrguse ja kui ma tahan teha võlvitud kolde, siis see paneb paika kivide koguse kerisel. Kolde kõrgus peab olema nii suur, et saad täita kolde 2/3 ulatuses puudega. Võib olla sai tiba keeruline. Need suhted on sellised tunnetuslikud minu jaoks ja reeglit ei ole.
Minu vanaisal oli keris kõrgem ja temal töötas. Mina loobusin paari korra järel ja tegin kerise ümber.
Kuna aga minu vanal saunal oli juba korsten olemas, siis mina lahendasin asja järgmiselt. Esialgu ehitasin eesruumi kuumaveepaja pliidiga. Paja panin ikka suure. 6-7 pangese. Sellega ma vabastasin kerise pealt paja pinna ja sain kuivema sauna.
Paar aastat tagasi hakkas idanema mõte, et ei ole tegelikult sauna nii suurt pada vaja. Kogemuslikult läheb talvel max 1,5 pange kuuma vett. Suvel veelgi vähem. Naised kaebasid, et eesruum on tiba jahe ja kuna minule meeldib eesruumis olla lahtise uksega, siis oli vaja lahendada probleem. Ma viskasin välja suure paja, panis asemele 2 pangese ja ehitasin kamina eesruumi. Nüüd on kõik väga rahul, mina saan lahtise uksega eesruumis olla, naistel on soe ja vett jätkub samuti.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Fucs »

Kui huvitab...

Ehitasin omale n.ö. "just" sauna. S.t. 2018a kevadel hakkasin pihta ja augustis oli valmis.
Täpselt 20m2, et EHR-ide ja ehituslubade jne asjadega mitte lolliks minna ja närve rikkuda.

Tegin ise enne ka arvutis n.ö. "projekti" valmis, et oleks kõik selge ja ka materjalide mõõdud ning kogused teada.
Joonised ja värgid... arvutis hea mõõte võtta ja planeerida asju....

Kohe tekkis umbestäpselt sama probleem ja küsimused, kuidas lahendada põrandad.
No sai ikka pikalt vaagitud ja mõeldud ja uuritud ja loetud ja jälle vaagitud ja...

Kõige kindlam oleks olnud alla valada betoonplaat.
Kuna puudus võimekus kopaga alus tühjaks tõsta ja ise segumasinaga segu teha ning juurdepääs nt segumasinale põhimõtteliselt puudus... no ja raha ka ülearu palju polnud... siis lõpuks sai tehtud postvundament ja puitpõrandad.

Alusvöö 150x150 ja keskel üks pikkupidi põrandatala 100x150, nende vahele põiktalad 150x50 sammuga 60.
Kogu alumine osa puidukaitsevahendiga kokku.
Saun01.jpg
Talade alla 8mm niiskuskindel OSB (ilma kaitsevahendita), OSB-i alla kogu põranda täisulatuses tsingitud traadist spetsiaalne nn "näriliste" võrk.
OSB peale, talade vahele 150-nene PENO.
Saun02.jpg
Selle peale 22mm paksune soonega OSB niiskuskindel põrandaplaat.
Pesu ja leiliruumi OSB põrandaplaadi peale veekindel põranda kipsplaat + sama kipsiga tõsted seinale (kogu selle osa ulatuses, mis läks keraamilise plaadi alla).
Siis hüdroisolatsioon... seda ma ei mäleta... aga sai pandud kas 1,5 või isegi 2x rohkem kui norm (norm oli vist kaks kihti, aga ma panin kas kolm või isegi neli, sest seda oli ülihea hinnaga suurte anumatega käes ja olemas). Liitekohad, seinaääred ja nurgad siis koos spets.tugevdustega.
Saun03.jpg
Selle peale põrandaseguga kalded.
Selle peale keraamiline põrandaplaat.

...... järgneb..... :D
Viimati muutis Fucs, 20 Juun, 2022 15:55, muudetud 2 korda kokku.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas AMvA »

220 mm OSB?
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Fucs »

AMvA kirjutas: 20 Juun, 2022 14:26220 mm OSB?
Ei :lol: sorry, 22mm mitte 220 ohvkoos....
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Fucs »

.... jätkub...

Kerise alla sai tehtud eraldi:
Põrandakipsi peale hüdro + kaks kihti tule ja veekindlast "Aquafire" plaadist alusplaat.
See nn "alusplaat" sai plaaditud suure põrandaplaadiga ja sinna siis läks läbi seina köetav keris.
Saun04.jpg
Eraldi teema põrandatega seoses oli äravoolu trapp ja äravoolu torustiku teema.
Panin ainult ühe trapi pesuruumi. Spets "kraed" kummist ja värgid muidugi hüdroisolatsiooni sisse jne.
Saun05.jpg
Äravoolu panin seest tühjade Fibo plokkide sisse ja lasin ümberringi peno täis (hoiab soojas ja ei jäätu talvel kinni).

Ette tõtates: tagantjärele tarkusena oleks olnud mul mõistlikum (või siis kergem ja lihtsam) teha kalded põrandakipsiga ja paigaldada hoopis piklik trapp ehk nn "dušširenn".
Midagi taolist:

Pilt

Niisiis, maa sisse läks: sauna põranda alla 6m pikk 75-ene kanalitoru, mis ulatub 1,5-2m üle sauna seina ja vundamendijoone, edasi 100-ne kanalitoru (1x6m) millele lasin augud sisse ehk kompuitasin sellest nn "imbkanalisatsiooni". Sellele imbtorule paksult suurefraktsiooniline kergkruus alla, ümber ja peale, kergkruusa peale üles ja külgedele läks kivivilla pakendite kile, et edaspidi vihmavesi mulda jms ainna kergkruusa vahele võimalikult vähe uhtuks.
Kanali lõppu tuulutustoru maapeale välja.
Torustikule andsin 2% kallet.

Mul saab saun kevadest sügiseni vatti iga jumala päev, talvel praktiliselt iga nädalavahetus. Torustik pole kordagi jäässe läinud.
Trappi valan talvel, kui pikemaks ära olen, sortsu auto talvist aknaklaasi pesuvedelikku ja trapp pole mul kordagi jässe läinud.
Saun06.jpg
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Fucs »

Eesruumi läks siis OSB peale kuusepõrandalaud, laudade alla mingi 8mm parketi alusplaat või siis "kiudplaat" vms nime all.... roheline, pehmem, nagu see roheline tuuletõkkeplaat umbes, mida meil siin eestis kusagil tehakse/toodetakse.
Ei leia praegu ühtegi fotot sellest põrandaehitusest kus need näha oleks....
...leidsin ühe kus eesruumi põrandat on natuke näha
Saun07.jpg
eesruumi mõõdud on umbes 1,95 x 3,60
pesuruum umbes 1,70 x 2,80
leiliruum umbes 1,70 x 2,80

Lõppkokkuvõtteks sai valmis mingi selline asi...
Saun09.jpg
Siiani pole põrandatega mingeid probleeme olnud.
Talvel küttes nii, et vesi läheb juba keema ja mingi +90 +/- oleks leiliruumis, pesuruumis mingi + 30...+40 ja eesruumis mingi +25 (mul on leiliruumis ka aken, mistõttu vajab tiba rohkem kütmist kui aknata leiliruum) soojenevad ka plaaditud põrandad üles, saab probleemideta palja jalaga peale minna ja hoiab täiesti normaalselt neid ka soojana.... vahel külma talvega, kui mitu nädalat pole kütnud, siis võtab pesuruumis põranda ülessoojenemine veidi rohkem aega.
Tuleks tegelikult see postvundament ümberringi mingi viisaka ehitusplaadiga/fassaadiplaadiga kinni katta, siis põranda all tuul ei puhu ja hoiab paremini sooja.

* Kusjuures saun sai ehitatud n.ö. suvekodusse peamiselt ainult suviseks kasutamiseks... seintesse sai pandud ainult 150 vill, mitte 200.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas Fucs »

..eeee... selline imelik küsimus mul praegu tekkis....

Led pirnid.
Ledpirnid.jpg
.

Osram.
6,0W ehk 6kwh/1000h
806 luumenit
Energiaklass E

LedMax
6,0W ehk 6kwh/1000h
470 luumenit
Energiaklass A+

Mis põhjusel on üks pirn energiaklass E ja teine A+ ?

Küsimus nr.2
Huvitav, kas Osram pirn on tegelikult hoopis 9W mitte 6W ? ... sest mingi netist leitud luumenite tabel räägib järgmist:
Luumen.jpg
Luumen.jpg (36.47 KiB) Vaadatud 410 korda
?
kraal
Liige
Postitusi: 660
Liitunud: 02 Mai, 2006 15:11
Kontakt:

Re: Majapidamismured

Postitus Postitas kraal »

Fucs kirjutas: 21 Juun, 2022 12:30 Mis põhjusel on üks pirn energiaklass E ja teine A+ ?
See energiaklass sõltub luumenitest, vattidest ja ühest faktorist mis on 0.926 ja 1.176 vahel.
See konstant näitab kas valgus on suunatud või mitte ning kas toide on vooluvõrgust.
Antud juhul on toide mõlemal vooluvõrgust aga üks lamp valgustab 360 kraadi aga teine on suunatud valgusega.
Siin mängib rolli ka see, et Osrami lamp on 2700K aga teine 3000K. 3000K on efektiivsem.

Sel tabelis on kirjas eredused. See ei ole tegelikult õige. Luumen on valgusvoo erinimetusega SI tuletatud ühiku nimetus.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist