Vene-Ukraina rahu (käimasolevad konsultatsioonid, tulevik)

[teeline35]

Ämblikud ronivad kivide alt välja,
https://www.err.ee/1608637204/scholzi-n ... viku-peale

Saksa kantsleri välispoliitika nõunik Jens Plötner võttis hiljuti harukordselt sõna, rõhutades vajadust keskenduda pikaajalisele suhtele Venemaaga, selmet rääkida Ukrainale saadetud relvade spetsiifikast, vahendab Politico.

Väga tubli avaldus. Kuid olenemata käimasoleva Vene-Ukraina sõja tulemustest saavad pikajalised suhted olema niikuinii. Vahe saab ainult olema selles, kas tuleb suhtlemine võrdsete vahel või alandlik käte värinal millegi palumine healt vene tsaarilt!

Plötnerit peetakse Scholzi Vene-poliitika autoriks.

Tema "saavutuste" hulka kuuluvad...

Praegune Saksa kantsleri nõunik oli 2014-2017 Saksa sotsiaaldemokraatide tollase välisministri ja praeguse Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri nõunik. Sel ajal oli Plötner seotud ka Minski kokkulepetega, mis sõlmiti 2014 ja 2015.

Selline mees oleks tulnud koos Merkeliga pensionile saata!

Saksa liberaalide sekka kuuluv ja Saksa parlamendi kaitsekomisjoni juhtiv Marie-Agnes Strack-Zimmermann kritiseeris Plötneri sõnavõttu: "See paljastab mõtteviisi, mis aastakümnete jooksul on viinud meid praegusesse kohutavasse olukorda."

[krijgsvolk]

Akf-d on kindlasti minust palju paremate teadmistega konkreetselt muu maailma poolt Ukrainale osutatava relvaabi peenususte osas. Minul aga on tekkinud kogu selle Lääneriikide poliitilise madina taustal paar küsimust.
Nimelt kas on mingisugunegi lootus, et nn Vana- Euroopa suurimad ja jõulisemad suurriigid nt Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kerivad ometigi oma jalad kõhu alt välja, lõpetavad tühja poliitilise retoorika ja sõjalise abi tilgutamise ning abistavad tõeliselt ja arvestatavalt. (Lihtsalt moskoviidid hävitavad seda abi või see kulub tihti tarnituga samas rütmis!? Me ju Ukraina tegelikke kaotusi ei teagi! )
Nt Saksamaa lõpetab sabotaaži ning annab vabaks enda toodetud relvastuse eri maades ja ei pidurda selle Ukrainale saatmist, nagu näiteks Hispaania poolt lubatud ja lahti konserveeritavad Leopard A4- 40 masinat? Pluss Saksamaal endal olevad võimalused vanema tehnika osas. Sama USA suhtes, tema tuhandete igat liiki lahingumasinate osas, mis vist Arizona osariigis kõrbes hoiuplatsidel seisavad... nt tankid jms.
St kas võetakse vastu põhimõtteline otsus Ukraina sõjalise võiduni aidata, st adutakse, et moskoviit võib nii lõpuks Lääneriikide endi piiridele ilmuda.
Ja teiseks, USA poolt peale, mitmete poliitiliste jõudude jt initsieeritud pikka venitamist ja otsese vastutöötamise ületamist vastu võetud lend- lease seadus. Kõik see lubatu tundub perspektiivis nii muinasjutuline olevat, et... mina selle plaanitud kujul realiseerumist ei usu! Kui isegi suure pompöössusega välja kuulutatud 40 miljardi dollari suurune abi on oma struktuurilt probleemne.
Kõneldud on, et sügisel rakendub lend- lease seadus ja siis mürinal stardib sõjavarustuse tootmine, samas, kui järgmise aasta samaks ajaks midagi arvestatavat tuleb, on minu arvates isegi hästi saadud...
Millegipärast tundub, et ega Lääs ju Ukraina kindlat sõjalist võitu eriti soovigi. Tegemist oleks ju siis uue suurriigiga, vana euroopa tõsine konkurent koos Poolaga, kes oleks tänapäeval juba ukride loomulik liitlane. Aga kollektiivne molutamine ja sõnade tegemine võib lõpuks millalgi ikkagi päädida Vene Reichi vägede jõudmisega Dnepri jõe joonele ja Ukraina merest ära lõikamise põlistamisega. Sellele järgneb aga vere maigu suhu saanud moskoviidi poolt Ukraina tükeldamine ja selle lõplik hävitamine... koos näiteks Valgevenega. Punkt. Finita La Comedia.
Vabandan, et jutt mõnevõrra laialivalguv sai, aga lühemalt ei õnnestunud, kuigi püüdsin.
Ja veel, võimalik, et siin on kirjas lihtsalt minu isiklik paranoia ja usaldamatus poliitikute kui üsna omakasupüüdliku liigi vastu.

Ahjaa, kusagilt jäi kunagi meelde, et brittide feldmarssal El- Alameini I. vikont, sir Bernard Law Montgomery on esitanud järgmise huvitava mõttetera: "Kogu elu olen ma võidelnud sakslaste ja poliitikutega, sakslastega oli kergem!"
Ehk ongi tema nii öelnud, millegipärast kipun seda uskuma.

[an2]

Akf-d on kindlasti minust palju paremate teadmistega konkreetselt muu maailma poolt Ukrainale osutatava relvaabi peenususte osas. Minul aga on tekkinud kogu selle Lääneriikide poliitilise madina taustal paar küsimust.
Nimelt kas on mingisugunegi lootus, et nn Vana- Euroopa suurimad ja jõulisemad suurriigid nt Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kerivad ometigi oma jalad kõhu alt välja, ...

Vaadates Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia eelnevat tegevust, siis arvan, et ei ole lootust. Ukraina mainib kogu aeg, et augustis hakkab juhtuma. Kui, siis ainult USA ja UK aktiivse toe tõttu.

[Kriku]

Millegipärast tundub, et ega Lääs ju Ukraina kindlat sõjalist võitu eriti soovigi. Tegemist oleks ju siis uue suurriigiga, vana euroopa tõsine konkurent koos Poolaga, kes oleks tänapäeval juba ukride loomulik liitlane.

Venemaa kompromissitut alandamist, mida Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine tähendaks, kindlasti ei soovi. Seda konkurentsi juttu ma aga ei usu. EL elulistes huvides peaks olema Ukraina integreerimine toidujulgeoleku tagamiseks. Sellega on ettenähtavas tulevikus teatavasti igasuguseid probleeme.

[_dumbuser_]

Sakslased on ka seepärast närvis, et kui U ikkagi liitub EU'ga siis on pannakse nende laiamine ja pealik olemine palju lühema keti otsa. Twitteris oli vist eile või üleeile isegi selleteemaline jutuke. Lisaks on neil mingi idiootne lootus, et äkki ikka asi laheneb ise. No ei lahene, mitte kuskilt otsast ei lahene. Ja ilmselt ei saa ka seda nuke teemat unustada.

[Peeter]

*...Nimelt kas on mingisugunegi lootus, et nn Vana- Euroopa suurimad ja jõulisemad suurriigid nt Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kerivad ometigi oma jalad kõhu alt välja, lõpetavad tühja poliitilise retoorika ja sõjalise abi tilgutamise ning abistavad tõeliselt ja arvestatavalt.
*... Nt Saksamaa lõpetab sabotaaži
*... St kas võetakse vastu põhimõtteline otsus Ukraina sõjalise võiduni aidata, st adutakse, et moskoviit võib nii lõpuks Lääneriikide endi piiridele ilmuda.
*... Millegipärast tundub, et ega Lääs ju Ukraina kindlat sõjalist võitu eriti soovigi.
kollektiivne molutamine ja sõnade tegemine võib lõpuks millalgi ikkagi päädida Vene Reichi vägede jõudmisega Dnepri jõe joonele ja Ukraina merest ära lõikamise põlistamisega. Sellele järgneb aga vere maigu suhu saanud moskoviidi poolt Ukraina tükeldamine ja selle lõplik hävitamine... koos näiteks Valgevenega. Punkt. Finita La Comedia.

Ma kirjutasin siia kuskile teemasse juba umbes kaks kuud tagasi, praegu võiks seda minu toonas kirjutist juba tõlgendada justkui vastusena sinuu tänastele mõtteteradele.
Seda ühe lausega ei vasta, ja ka vastuse lugemine eeldab kaasamõtlemist, mitte kohe ühe hooga prömmimist: "See on vereorgipropa!" "Lõhestamine!" jne. Esimene asi, tuleb ära defineerida, mis ja mismoodi ja millal tähendab sõna "VÕIT" erinevate osapoolte jaoks. Ja seda nii regioonide, riikide, nende riikide rahva (st elanike) ja nende riikide juhtide/poliitikute, ja ka nii sõjatööstuskomplekside kui ka sõjaväelaste nägemuses. Alles siis saaks hakata rääkima, et kuhu edasi ja millal midagi näha või juhtuma võiks hakata. Juba siis kirjutasin, et tänavatel esitati küsimus: "Vene-Ukraina sõda. Mis saab edasi?" Mitte keegi ei näe võimalust kaotada, kõikide jaoks on ainumõeldav VÕIT. Ja tänaseks on see kas jäänud samaks või isegi süvenenud vereorkide nii juhtide kui rahva jaoks, et nende jaoks on võit ainumõeldav ja "fašistid tuleb hävitada" ükskõikmishinnaga. Ukraina nägemus on ristivastupidi, nad peavad lükkama okupandid oma maa pealt välja, ja mitte enam 24.02.2022 seisu, vaid nad kuulutavad ka nii lugandooniad kui Krimmi tagasivõtmise sellesse sisse. Sellesse ongi kirjutatud sisse suur sõda. Suurt sõda ilma abita Ukraina Vereorklandiga kaua pidada ei suuda. Ja nüüd tekibki see küsimus, et kes millistel motiividel siis Ukrainat abistavad, või kes millistel motiividel siis Ukraina abistamist saboteerivad. Et oleks arusaadavam, siis kui ikka rahvas laiapõhiselt toetab Ukraina abistamist, siis on riigijuhtidel keerulisem äralaveerida ja saboteerida. Ja ka vastupidi. Ka toetamisel on omad nüansid, millega ja kuidas mingi riik seda teha tahaks, aga kuidas tegelikult teeb või kuidas see teistele välja paistab.
Me võime siin igatpidi arutada ja vaagida, aga kui nüüd vaadata tulevikuarenguid siis tegelikult võib tõdeda üllatavaid seisukohti, mis praeguse arenguga justkui kokku klapib. Võiks öelda, et igaüks tõmbleb täpselt nii palju, kui palju tunneb ta ohtu iseendale juhtumil kui Vere võidab. Ja arvestab siis samal ajal ka sellega kuidas pärast ise orklandiga jagelema peaks (plaanid B, C, D jne). Praegu toimub justkui Ukraina sõda Vereorklandiga. Ja osad riigid lihtsalt aitavad Ukrainat, nii kuidas vajalikuks või võimalikuks peavad. Samal ajal Vereorkland räägib avalikult, et tema füüsiliselt ei sõdi üldsegi Ukrainaga vaid lihtsalt erioperatsiooniga hävitab fašismi. Aga juba praegu majanduslikult sõdib Läänemaailmaga, kes alatult on majandussõjaga tunginud Verele kallale ja toetab Ukrainas natsismi-fašismi. Ja on lubanud anda sellele vastuseid. jne. Kui USA ja UK on omaseisukoha ja tegevusega selgelt näitanud suhtumist Orklandi, siis tundub kahjuks, et Saksa-Prantsuse-Itaalia jmt nn europehmode telg on valinud suuna, et suunata probleem sellele teele, millel on ees paistmas "pikk vinduv konflikt". Et las madistavad ja kulutavad seal laskemoona ja jõudusid, las nõrgestavad endid ... (samas surevad urainlased ja rüüstatakse maad ja lahkuvad inimesed sõja eest). Justkui, et anname abi ainult nii palju, et Ukraina korraga liigsuurt edu ei saavutaks vaid, et orkland nende kallal võimalikult kaua oma hambaid murraks. Ja et siis ükshetk saaks kokkuleppe teha ja jälle soodsalt gaasi ja naftat ja mida iganes. Ida-eurooplaste (sh eestlaste) seisukohast on ainumõeldav, et Vere peab kaotama (sest me oleme muidu kohe järgmised). Aga tundub, et siin "mõned" kasutavad hoopis võimalust ukrainlaste vere ja elude ja vapruse hinnaga Orklandi lihtsalt nii majanduslikult kui sõjaliselt nõrgendada. Niimoodi, et Putinit välja ei vihastaks. Et ta gaasi ja naftatoru kinni ei keeraks. Aga see tähendab lahenduseta olukorda ja pikka konflikti. Kahjuks.
Minu isiklik seisukoht on, et kui Orkland tunneb, et hakkab kaotama, siis ta eskaleerib ja laiendab konflikti Euroopa suunas. Veres sees toimuvat revolutsiooni pole kuskilt näha ja pigem hakkab karu lihtsalt märatsema kui adub, et peksa saab. Märatsejal on üldiselt jumala savi mis edasi saab, või mida temast arvatakse.

[Chupacabra]

Kui on oht, et karu märatsema hakkab, siis ongi ju tark talle aeglaselt tappa anda. Jõuab harjuda ja leppida.

[Peeter]

Kui on oht, et karu märatsema hakkab, siis ongi ju tark talle aeglaselt tappa anda. Jõuab harjuda ja leppida.

Kumb? Kas karu või tapetav? Kas Orklandile sellise sõnumi saatmine, et "me saadame moepärast mokaotsast relvastust Ukrainasse lihtsalt selle pärast et sa seal Ukrainas tapmiste, vägistamiste ja märatsemistega lihtsalt liiga hoogu ei läheks. Et muidu võid samas taktis edasi lasta. Ja sa ju gaasi ikka saadad meile?" on ikka hea plaan või mitte? Mis arvata, kas Vereorkland aktsepteerib sellise jutu ajajaid? Või hoopis...?
Kui see "kolmekesi tuleme piparkoogimaalt" lõpuks koos Kiievis külas käis, siis peale seda pani huilo kohe Kiievile uue raketilaksu. Juba siis anti mõista, et Orklandile ei meeldi isegi mitte "šoltsimine". Huvitav, et kui nt Johnson on käinud Kiievis, siis selliseid sõnasaatmise lakse justkui pole tehtud...

[wk2]

Francis Fukuyama:

- Sõda Venemaa ja Ukraina vahel on viiendat kuud. Vladimir Putin ütles eile, et, tsitaat: "Kõik peaksid mõistma, et üldiselt pole me veel midagi tõsiselt alustanud." Kas olete seda tsitaati kuulnud ja mida te sellest arvate?

"Ma arvan, et ta valetab, nagu ta valetab paljude muude asjade kohta. Venemaa relvajõudude olukorda uurivad Lääne sõjaanalüütikud märgivad, et Vene armees valitseb praegu väga terav personalipuudus. Nad kaotasid tõenäoliselt kuni kolmandiku kogu isikkoosseisust, mis algselt koguti ja saadeti Ukrainat alistama. Hinnangud venelaste hukkunute kohta on vaid ligikaudsed, kuid võivad olla suurusjärgus 20 000 hukkunut ja võib-olla suurusjärgus 60 000 haavatut. Lisaks vangid jne. Teate, isegi nii suure riigi jaoks nagu Venemaa pole see sugugi väike sõjaline operatsioon. Ja sõjalisest vaatenurgast on see kõik praktiliselt katastroof. Arvestades, et Vene armee on kahe kuu jooksul pärast sõjaliste operatsioonide Donbassi koondamist teinud väga vähe edusamme ja usun, et neil pole palju reserve, siis minu arvates Putin blufib, kui ütleb, et nad pole seda teinud. isegi alanud.

- Mida soovitaksite täna Ukrainale? Milline võiks olla selle tulevane strateegia?- Arvan, et hetkel on kõige realistlikum strateegia keskenduda riigi lõunaosale, avada uuesti Ukraina juurdepääs Mustale merele, tagastada Herson ja Aasovi mere sadamad. See on tähtsam kui Donbass. Arvan, et Donbassi naasmist on lähikuudel üsna raske ellu viia.

Kuid suve lõpuks võime lõunas näha tõelisi edusamme. Ukraina jaoks on väga-väga oluline taastada juurdepääs Musta mere sadamatele, taastada kõigi oma põllumajandussaaduste eksport, murda Venemaa Odessa blokaad. Ma kujutan ette, et sellele nad keskenduvadki. Nad on juba alustanud pealetungi Hersoni piirkonnas ja teinud seal mõningaid edusamme. Kui nad näiteks septembriks või oktoobriks selle ala tegelikult vabastavad, loob see aluse tõsiste relvarahuläbirääkimiste alustamiseks. Kuid ma ei usu, et ukrainlased suudavad neid saavutada enne, kui nad avavad Musta mere kaudu juurdepääsu välismaailmale.

- Venemaa arvutus Ukraina ründamisel sisaldas ilmselgelt usku lääne nõrkusse ja sellesse, et Lääs ei ole ühtne, et aidata Ukrainal ellu jääda. Mis ohustab lääne ühtsust sellisena, nagu me seda praegu näeme? Kas see võib pärast Donald Trumpi tagasivalimist laguneda ?

- On kaks suurt ohtu. Esimene katsetus ootab Euroopa toetust Ukrainale järgmisel talvel. Venemaa on maagaasi tarned juba tõhusalt katkestanud. Ja ma arvan, et külmade ilmade saabudes on Euroopal tõeline probleem leida asendust Vene gaasile. Teine oht on teie mainitud oht. Raskus seisneb selles, et USA vabariiklaste toetus Ukrainale väheneb järk-järgult. Samal ajal on Trump teisel pool – ta on vene-, mitte Ukraina-meelne. Ilmselgelt võib ta 2024. aastal presidendiks naasmisel lahendada kõik Venemaa tänased probleemid, sest Trump kavatseb USA NATO-st välja tuua. Seega saavutab Kreml oma põhieesmärgid lihtsalt Ameerika poliitika kurssi muutes. Sellepärast arvan, et on ülioluline, et Ukraina teeks edusamme ja haaraks suve jooksul initsiatiivi lahinguväljal.

Lõppude lõpuks sõltub lääne ühtsus tegelikult sellest, kas inimesed usuvad, et probleemile on lähiajal sõjaline lahendus tõenäoline. Kui valitseb seisukoht, et olukord on jõudnud ummikusse, mis kestab igavesti, siis minu arvates tekivad lääne ühtsuses mõrad ja üha enam kutsutakse üles Ukrainat sõja peatamiseks territooriumist loobuma.

- Kuidas te poliitilise filosoofina määratlete enda jaoks Venemaal kehtivat poliitilist režiimi ja mida arvate selle pikaealisusest? Kas maailm peaks pikas perspektiivis õppima elama sellise riigiga, mida Venemaa täna esindab?

- Tänapäeva Venemaa meenutab mulle rohkem kui miski muu Natsi-Saksamaa. Selle ainus ideoloogia on äärmuslik natsionalism, ehkki vähem arenenud kujul kui natside oma. Lisaks on see režiim väga nõrgalt institutsionaliseeritud ja keerleb tõesti ühe inimese – Vladimir Putini – ümber, kes kontrollib kõiki peamisi võimuhoobasid.

Kui võrrelda Venemaad Hiinaga, on nad väga erinevad. Hiinas on tohutu 90 miljoni liikmega kommunistlik partei. Sellel on tugev sisemine distsipliin. Selle kohta, keda edutatakse ja kuidas kogu valitsussüsteemi juhitakse, on palju reegleid. Venemaa puhul teil sellist riigirežiimi institutsionaliseerimist ei ole. Kõik keerleb tegelikult presidendi ja tema konkreetsete otsuste ümber. Ja seetõttu pole tema lahkudes selge, mis saab.

Ma kujutan seda ette nii, et käib suur võimuvõitlus kõigi võimuministeeriumide ja nende sisejõudude vahel, mis on tema võimu aluseks. Nii et ma ei usu, et see on stabiilne režiim. Ma ei näe selles poliitilises režiimis selget ideoloogiat, mida see suudaks väljapoole projitseerida. Usun, et Putini režiimi toetajad on lihtsalt need, kellele lääs erinevatel põhjustel ei meeldi. Nad võivad olla vasakpoolsed, nagu näiteks Venezuela juhtkond, või parempoolsed Ungari puhul. Aga see on ka kõik, praegusel Vene režiimil puudub igasugune järjekindel ideoloogia.

- Tänapäeval on Venemaal palju konflikte oma naabritega ja üks neist hakkas arenema hiljuti - Kasahstaniga . Nagu ma näen teie tegevusest Twitteris, olete järginud Kasahstani presidendi Tokajevi poliitikat. Kas Kasahstanil on piisavalt jõudu, et seista vastu Venemaa juhtkonnale Venemaa ja Kasahstani vahel tekkivas kaubandussõjas?
Kasahstani ja Vene Föderatsiooni presidendid Kassõm-Jomart Tokajev ja Vladimir Putin SPIEF-il 2022. aasta juunis

- Ma ei saa sellele küsimusele vastata. Ma lihtsalt ei tea piisavalt Kasahstani sisepoliitikast. Aga väga huvitav oli vaadata, milliseid samme on Tokajev viimasel ajal astunud. Ilmselgelt pole mitte ainult Kasahstan, vaid ka paljud selle piirkonna riigid Venemaa satelliitide rolliga väga rahulolematud ja püüavad välja töötada uusi poliitilisi ruume. Loodan, et kas neil õnnestub, aga ma lihtsalt ei tea piisavalt, et teile vastust anda.

- Veel üks küsimus "ajaloo lõpu" mõiste kohta, kuid seekord tõsisem. Teie raamatu ilmumisest on möödas 30 aastat. Vaadates globaalset olukorda – Venemaa algatatud sõjaga Ukrainas, vaadates Hiina tõusu ja erinevaid kriisinähtusi lääne kogukonnas, siis mida arvate oma tänasest kontseptsioonist?

- Vaata, me oleme teistsuguses olukorras kui 30 aastat tagasi – viimastel aastatel on demokraatia arengus, sealhulgas USA-s, Indias ja teistes suuremates demokraatiates, esinenud laialdasi ebaõnnestumisi. Kuid ajaloo areng pole kunagi olnud lineaarne. Meil oli 1930. aastatel tohutuid probleeme, mille üle elasime. Meil oli mitmeid tagasilööke 1970. aastatel, naftakriisi ja inflatsiooni ajastul mitmel pool maailmas. Ma ei arva, et ajaloolise progressi idee on surnud. Keegi ei tohiks eeldada, et kõik areneb alati ainult üles ja edasi, kuid vahel tuleb ette tagasilööke ja seisakuid. Kuid demokraatia põhiinstitutsioonid ja nende aluseks olevad ideed on endiselt tugevad, need on eksisteerinud väga pikka aega ja ma eeldan, et need on ka edaspidi.

https://www.dw.com/ru/frjensis-fukujama ... rus-tco-dw

[Turist 47]

..."Vene-Ukraina sõda. Mis saab edasi?" Mitte keegi ei näe võimalust kaotada, kõikide jaoks on ainumõeldav VÕIT....
..... Veres sees toimuvat revolutsiooni pole kuskilt näha ja pigem hakkab karu lihtsalt märatsema kui adub, et peksa saab. Märatsejal on üldiselt jumala savi mis edasi saab, või mida temast arvatakse...

Nii Ukraina kui ka vene "näevad" seda sõda võitlusena rahvusliku ellujäämise nimel.
Vene riigi olemus muudab lüüasaamise võimatuks. Kremlil on meeles NL Afganistanist lahkumine ja sellele järgnenud riigi lagunemine.
Nagu ütles endine ohvitser Girkin - Kui võitu ei tule ähvardab Venemaad lagunemine.
Venest võivad lahku lüüa mitteetnilised venelased äärealadelt, eriti seal, kus elavad moslemitest türgi rahvad “autonoomsetes” vabariikides.
Tulemuseks võib olla , et hoolimata relvarahu ettepanekutest, jätkuvad lahingud tõenäoliselt veel kaua kuni emma-kumma või mõlema võitleva riigi kokkuvarisemiseni.
Viimane sarnase ulatusega tavasõda vast oli Iraani-Iraagi sõda.

[Turist 47]

..Raiskas rakette elumajade pommitamiseks.

Arvamusena, siis piisavalt valusalt tsiviile pommitades on võimalik, et ukrainlased/maailm lepivad ka "halva" rahuga, et õudus saaks otsa.
Vene üks suurim kombineeritud (sõjaline) võimekus on terves ilmas külvata kahtlusi, kõhklusi, hirmu homse ees. Ja see töötab.

Vene poolt "juhitud loba" raskest talvest, homsest, jne. paneb ka eurooplasi soovima kasvõi kehva rahu Ukraina jaoks.
"Itaalial" pole vahet, kes valitseb Donbassis, Kiievis - oluline on energia stabiilsus ja võimalus tegeleda "eile" katkenud äridega.

[Kriku]

Arvamusena, siis piisavalt valusalt tsiviile pommitades on võimalik, et ukrainlased/maailm lepivad ka "halva" rahuga, et õudus saaks otsa.

Ei usu.

[aksel90]

Orban kui Vene mõjuagent:

"Uus strateegia peaks keskenduma sõja võitmise asemel rahuläbirääkimistele ja hea rahuettepaneku koostamisele," ütles Orban.

https://www.err.ee/1608665374/orban-el- ... trateegiat

[ruger]

Venelased ütlevad selgelt ära-nende poolne rahu tuleb ainult UKR kapitulatsiooni korral ja Venemaa tingimustel.
In case you come across a Westerner claiming that Russia wants to negotiate a peaceful resolution of their invasion and we just don't know about it, here is the head of Russia's biggest state media group and a head of State Duma's Defense Committee to tell you otherwise.
https://twitter.com/JuliaDavisNews/stat ... 6586244100
They talk about that Russia will never sign an peace agreement with Ukrainan conditions and that Putin is using food, electricity etc as weapon.
https://twitter.com/NylaMLBB/status/1551231672158662656

[_dumbuser_]

Venelased ütlevad selgelt ära-nende poolne rahu tuleb ainult UKR kapitulatsiooni korral ja Venemaa tingimustel.
In case you come across a Westerner claiming that Russia wants to negotiate a peaceful resolution of their invasion and we just don't know about it, here is the head of Russia's biggest state media group and a head of State Duma's Defense Committee to tell you otherwise.
https://twitter.com/JuliaDavisNews/stat ... 6586244100
They talk about that Russia will never sign an peace agreement with Ukrainan conditions and that Putin is using food, electricity etc as weapon.
https://twitter.com/NylaMLBB/status/1551231672158662656

Mis vahet seal on ? Või kuskil on veel keegi veel usub mõnda vantide lepingut ?