www.militaar.net

Kas kellegil on andmeid II sõja aegsest sakslaste rannapatareist Sillamäe kõrgel kaldapealsel? Mis torud seal olid ja kui palju

1944 aasta alguse kohta võin öelda:

07.02.1944 seisuga:

kolm 10 cm kahurit, üks 4 cm flak ja üks 2 cm flak
10 cm kahurite laskekaugus oli 210 hm (hektomeetrit siis)
üksust nimetati 5./532 (arvatavasti 5-s patarei, Marine-Artillerie-Abteilung 532).

28.02.1944 oli seal 108 meest.

01.04.1944 kuupäeva kohta öeldi, et patareis oli 3 10 cm(r) kahurit ja 92 meest, väiksemaid torusid veel lisaks, arvatavasti olid kahurid needsamad, mis veebruari alguses, aga siis lihtsalt ei märgitud, et nad nõukogude liidu päritolu olid.

allikad:
Admiral Ostlandi poolt saadetud rannapatareide kaardid ja nimekirjad,
NARA T-312 roll 1626, frames 937, 1097

Täitsa reaalne. Sakslane kasutas üsna palju trofeeks saadud relvastust rannakaitses,kasutati nii läänest kui idast saadud relvi.Olen lugenud Atlandi valli kohta seal oli samuti üsna palju trofeeks saadud kahureid ülesse pandud.100 mm olid venelastel nii väiksematel sõjalaevadel kui ka rannakaitses olemas.Võimalik,et neid langes sakslaste kätte isegi eestis siin oli sellise kaliibriga päris mitu rannapatareid. Ja ma arvan,et laskekaugus on ikka 21km mitte hektomeetrit.100mm laskekaugus on kuni 22 km.

Tänan info eest! Kui on veel midagi lisada, siis andke tulla
Minul on teada, et patarei õhiti 1944 ja seal kasutati elektrijaama. Kas elektrit oli vaja kaugusmõõtjale ja punkrite valgustuseks või oli seal ka helgiheitja?
Patarei suurtükkide osi ja mobiilne diisel-elektrijaam on nüüd Lagedi muuseumis.

Pole reaalne,et rannapatarei ainult päeval tegutsemiseks oli ehitatud,Tollel ajal radarid olid üsna primitiivsed ja kas neid Eesti aladele jõudis.Öösel laskmiseks kasutati helgiheitjat .Helgiheitja võis olla ka auto peal või järelveetav ja tavaliselt oli helgiheitjal oma elektrijaam vähemalt mobiilsetel.Peale kaugusemõõtja ja punkrite võisid voolu tarbida ka kahurite tõste ja pöördemehanismid ning sihikute valgustus.Aga kahtlen kas need kahurid olid selliste mehanismidega varustatud.

Asjatundjatele vahest mitte uudiseks, aga

http://home.online.no/~la8ak/k30.htm

on ulatuslik infokogu saksa rannakaitsepatareidest Norras.

On veel teinegi koht Saksa rannapatareidest Norrashttp://victorian.fortunecity.com/lexing ... tress.html
Mis radaritesse puutub siis selle kohta on suht vähe infot.Ma tean,et saksa õhukaitses kasutati neid samuti juhiti nende abil õhutõrjepatareide tuld alates kaliibrist 88mm ja samuti oli kasutusel radareid saksa rannakaitses Atlandi vallil.Aga kas Eestis olid sakslatel radarid selle kohta on suhteliselt vähe infot.

Hea sait! Paljudes patareides hakkasid silma kuuskant rajatised, seal hulgas vaatlustornid, mis kummutab versiooni, et Sillamäe patarei kuuskant vaatlustorn oli pealesõjaaegne ehitis. Veel on Sillamäe patareis näha betoonalusesse valatud raudmasti konstruktsiooni jäänused. Kas raudmastil oli kaugusmõõdik või ikkagi radar

Sakslased kasutasid küll radareid ka Eestis, kuid kahjuks puuduvad mul maismaaradarite kohta andmed. Tean, et Eestis kasutati lennukitel ja laevadel radareid (muidu oleks venelased Tallinna päris maatasa teinud).

Kas elektrit oli vaja kaugusmõõtjale ja punkrite valgustuseks või oli seal ka helgiheitja?

Loomulikult vajati elektrit ka tulejuhtimispunkti jaoks ja kindlasti oli seal ka helgiheitja!


õpetaja

Sakslased kasutasid küll radareid ka Eestis

oskad ehk täpsustada milliseid ja kus kohal ?

Seda ma jah tean,et Saksa sõjalaevu hakati juba 1939-st aastast radaritega varustama,samuti olid radarid saksa öiste hävitajate peal.Aga palju neid öiste hävitajate üksusi Eestis asus ja kas oli loodud ka korralik jälgimis ja õhukaitsesüsteem oma radarite helgiheitjate ja tõkkeaerostaatidega.Õhutõrjekahuritest on vähe kasu kui ei ole korraliku eelhoiatus ja juhtimissüsteemi.Saksamaa enda kaitsel oli selline korralik süsteem loodud. Ma kahtlen kas Eestis oli selline süsteem olemas muidu poleks meie linnasid venelaste poolt karistamatult ja jõhkralt pommitatud.

No neid ööhävitajate üksusi ikka oli

Jaanuarist 1944 kuni 18.6.1944 tegutsaes Ülemiste lennuväljalt Nachtjagdgescwader NJG 100 staffel 4./NJG 100. Üksus osales ka vene lennukite allatulistamisel Tallinna kohal 9. märtsil 1944. Salga kasutuses olid lennukid Ju-88 C-6 ja Bf-110 E-3 ning Bf-110 G-4



Jaanuarist 1944 tegutses Lasnamäe lennuväljalt salk 1./NJG 200. Salk lahkus Eestist kuu aega hiljem. Salgas kasutati lennukeid Ju-88 C-6 ja Bf 110 E-3 (kokku 8 lennukit).

Ugandiklubi meeskonnale:
Laisaks olete jäänud! Peale piltide on mõningates raamatutes ka natuke teksti !
Raamat on meie sõber, ta ei löö ...

Teie õnneks on FV Anton raskema osa ära teinud!

õpetaja

PS. Loodan südamest, et keegi pahaseks ei saanud ...

Lugesin nats aga tundub,et maismaaradarid Tallinna kaitsel puudusid ööhävitajaid juhiti spetsiaalse radaritega varustatud laeva pealt.Kas õhutõrjepatareid olid ühendatud samasse võrku ja lugesin,et neid oli ainult mõned patareid.Kirjanduse järgi tulistati alla 36-38 lennukit kahest lainest kummaski 300 lennukit.Pole just eriti suur tulemus.Aga ega Saksamaa kohal palju rohkem suudetud alla lasta max kuni 10% lennukitest tavaliselt veel vähem.Aga kas mujal eestis olnud radaritest on mingeid teateid ma mõtlen nii rannakaitset kui ka õhukaitset.

Olen saanud suusõnalist infot, et lennuväljade juures oli "midagi". Näiteks Tartus. Mis seal oli - on segane.
Huvitaks ennastki ...

õpetaja