reinuvader kirjutas:Kui keegi veel Ukrainasse minemas on, võib mulle kirjutada.
Tuli selline kiri. Loodan, et ma ei riku mingit salastatuse sätet.
Hea kaitseliitlane, kamraad. Seoses tõusetunud huviga vabatahtlikuna panustada Ukraina toetuseks kohapeal sõjalises konfliktis osalemisega, pidasin oluliseks anda lühikese ülevaate meie õigusruumist ja selle ulatusest.
1. Eesti Vabariik on koos EL ja NATO liikmesriikidega mõistnud üheselt hukka ööl vastu 24. veebruaril 2022. a Venemaa poolt alustatud sõjalise tegevuse Ukrainas. Samuti on osapoolte vahel lepitud kokku, et NATO liikmesriigid ei osale oma relvajõududega Ukrainas toimuval sõjalises tegevuses, küll aga toetatakse Ukrainat erinevate materiaalsete vahenditega (rahalise ja sõjapidamise vahendite andmisega).
3. Ukraina president kutsus 25VEEB22 ülesse lahingukogemusega eurooplasi Ukraina eest võitlema. Ukrainas luuakse eraldi välismaalastest koosnev leegion.
4. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigikaitseorganisatsioon, mis järgib Eesti Vabariigi üldist poliitilist suunda. Sellest tulenevalt Kaitseliit, ega tema liige ei osale Ukrainas toimuvas sõjalises konfliktis, kuni ei ole riiklikul tasemel otsustatud teisiti.
5. Tänase seisuga (01MAR22) ei ole Eesti Vabariik andnud oma heakskiitu Eesti kodanikule vabatahtlikuna Ukrainas sõjalises konfliktis osalemiseks, see tähendab, et Eesti Vabariigi kodanik ei saa osaleda Ukraina sõjalises tegevuses.
6. Inimene, kes läheb omaalgatuslikult teise riiki sõjalises tegevuses osalema, võidakse tema tegevust käsitleda kuriteona (liigutakse õrnal jääl ehk piiril), millega nähakse ette kriminaalvastutus. Seetõttu on vaja hoolikalt mõelda oma tegevusplaan läbi - kellena ja kuidas ning millistesse tegevustesse kaasuda.
7. Pean vajalikus ära märkida, et vabatahtlikuna Ukrainas sõjategevuses osalemisel ei laiene osalejale Eesti Vabariigi poolsed sotsiaalsed tagatised. Samuti ei pruugi Eesti Vabariik teid saada aidata kuni sõjategevuse lõpuni (näiteks olukorras, kui satute vastase poolele vangi jmt.)
8. Kui Eesti Vabariigi kodanik otsustab siiski minna Ukraina, et osaleda seal Ukraina poolel sõjategevuses, tuleb tal:
8.1 peatada oma liikmesus Kaitseliidus (esitada liikmesuse peatamiseks taotlus. Liikmesus peatatakse kuni 1 aastaks. Enne aasta täitumist tuleb esitada taotlus liikmesuse peatamise lõpetamiseks);
8.2 anda temale väljastatud relvastuse ja varustuse Kaitseliidule hoiule;
8.3 teavitada Eesti Välisministeeriumi oma osalemisest Ukrainas Ukraina Kaitsejõudude koosseisus;
8.4 . teavitada Ukraina Suursaatkonda oma soovist Ukraina Kaitsejõudude kooseisus sõjalises tegevuses osalemise kohta. Selliselt saab legaliseerida oma Ukraina koosseisus sõjalises tegevuses osalemise. Isikust saab Ukraina kombatant, kellele kohalduvad sõjalises tegevuses osalemisel Genfi konventsioon ja selle lisaprotokollid;
8.5 relvakonfliktis osalemisel mitte kasutada Eesti Vabariigi tunnuseid, Eesti Kaitseväe vormiriietust, ega sellele äravahetamiseni sarnast vormielemente.
Kaitseliidu ülem on väga selgelt väljendanud (Postimehe 02.03.2022 artikkel „Eesti kodanikud võivad Ukraina eest sõdida, kuid kaitsejõud seda ei soovita“ -
https://leht.postimees.ee/7466560/eesti ... 1643953010 ), et meist oleks kasu rohkem siin kohapeal oma üksuse juures üksusele pandud ülesannete täitmisel. Ukrainas ei ole täna probleeme inimjõus, vaid pigem vahendite nappuses. Kaitseliidu üksused on kinnitatud kontseptsioonide alusel viimas ellu ettevalmistavaid tegevusi hajutatud lahingutegevuse valmisolekuks (varustuse, salapeidikute, turvamajade, välihospitalide jmt ettevalmistustused). Miks mitte ka mõelda muudele abivahendite ettevalmistamisele ja varumisele, mis aitaks üksusel hajutatud lahingutegevust efektiivsemalt läbi viia.
Eesti eest surmani!