Elektroonika

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1054
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas isakene »

Troll kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: 8 kanalinuppu ja selline sahtel käis välja, kust käis mingite kahvlite ümber tõstmise ja sakilise ratta kruttimisega peenhäälestus.
Kahjuks ei mäleta selle marki.
Slavutitš? Meil oli selline: https://rem-tv.net/stuff/1-1-0-5273
Seda pistikute ümbertõstmist ja ratta kruttimist mäletan hästi, mul isa eksperimenteeris antennidega ja aeg-ajalt (olenes ilmast) saime isegi Soome TV kätte (Viljandis !).
Ei olnud erilist vahet, mis nime see telekas kandis, sisu oli kõigil üks ja sama. Luges number, mis nimetuse järgi oli. Nimetuse ja välimuse määras ära tootjatehas ning sama numbriga telekast võis rahumeeli ühe tootja pildikastist teise omasse plokke ja juppe ümber laduda. Teleka passis ja tagaküljel oli tüübikood algusega УНЦТ (Унифицированный цветной телевизор) ning number selle taga.
Hoidku kommunistlik partei ja vanajumal selle eest, et iga tehas oleks hakanud telekatele erinevaid sisusid tootma... :shock:
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
gorilla
Liige
Postitusi: 669
Liitunud: 29 Veebr, 2012 18:47
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas gorilla »

Roamless kirjutas:
8 kanalinuppu ja selline sahtel käis välja, kust käis mingite kahvlite ümber tõstmise ja sakilise ratta kruttimisega peenhäälestus.

Kahjuks ei mäleta selle marki.
Mina mäletan lapsepõlvest vähemalt kolme erinevat sarnase põhimõttega värvitelekat, mis olid kõik eri marki. Üks läks käes ka konkreetselt põlema. Olin nolgina üksi kodus, kui värviteleka tagant tõusis lakke läbipaistev lõkkevine, sulanud plastitükid sees hõljumas, alguses ei saanud nagu aru, et mis nüüd toimuma hakkas, aga kui kärsakas ninna kargas, sai ruttu püsti karatud, et vooluvõrgust juhe välja tirida ja kiirelt rabasin ka esimese ettejuhtuva teki nö tule summutamiseks, teleri tagant lõi samas ajal juba kerge leegi välja.
Olles suurema osa lapsepõlvest suvilas veetnud erinevate mustvalgete telekate seltsis, siis mäletan, et üldiselt nõrgimaks kohaks oli neil kanalite vahetamise lüliti, mis enamikul kiirelt ära lagunes, kuid meie peres ei mindud üle siis näpitsatele, kuna vanaisa oli metallitööstuses treialina tegev, ilmusid kõigile mustvalgetele ülikiirelt roostevabast terasest ja väga hea välimusega/vastupidavusega uued kanalivahetuse pöördlülitid.
Trummi töölissöökla kogemus on ka olemas, sai kunagi juhuslikult vanavanematega nõuka ajal Haapsalu minekul, sisse astutud Riisipere kolhoosi või sohvoosi töölissööklasse, ei oma mälestusi, mitu rubla seal eine oli, kuid mäletan, et tegu oli suht söödamatu kraamiga (kõik maitses rasvase nõudepesulapi järgi) ja minust see taldrikule jäi, taustaks vanaema tänitamine toidu raisku laskmisest.
See kahvlite ümber tõstmise jutt.. See meenutas mulle minu elu esimest plahvatust... Olin päris väike tatt, üksinda kodus,
vaatasin arvatavasti mingit soveti multikat kui järsku käis ilge sinine litter mida saatis hingemattev osoonipahvakas.

Sellel ringi tõstetavate kahvlitega imel (Rubiin?) lendas kõrgepingetrafo. Kogu elamine oli alumiiniumi pudi täis.

Peale mida jõudsin järeldusele, et "Seiklusjutte maalt ja merelt" on sellest kuradi rubiinist etem.
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Peeter
Liige
Postitusi: 2506
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Peeter »

Kuigi see telekateema pole just oluline, tooksin siia veel mõned faktid ja detailid. Kõigepealt isakesele: see, et "kõik olid seest ühesugused!", oli "peaaegu tõde ja samas ka pooltõde". Ei viitsi kirillitsat otsida ja panen siia venetähistused ladina tähtedega ja mälu järgi. Esimene põlvkond olid ULPTS-61, st 61-ne "unifitsirovannõi lampovõi poluprovodnikovõi tsvetnoi", haruldased ka 59cm. Tegemist siis selle 700-"kummutiga". Mulle trehvas 1990 kätte ka üks 71 a toodang, eksperimentaalpartii käsitsi tehtud, kohe näha et mingi suisa tehase eriseeria. Igast asjast oli näha, et tegemist pole masstootmise pilliga. Ja selle kõige juures tahtis ta ainult pisut puhastamist ja töötas edasi, 20 aastat vana, ka koop oli täitsa 4++, mis oli väga üllatav, sest 80ndate teises pooles oli massiline jeeligarantiiliste pillide kineskoopide koolemine. NB! Selle teleka tootmise ajal polnud NSVL-s veel aastaid värvitelevisioonigi! Mingi hetk sellele ULP-le lisandus ka I-integralnõi, tehti samm edasi, seal olid värviplokis juba keraamilised 224seeria mikroskeemid. Kummuti moodulid olid vahetatavad omavahel, kuigi oli mõningaid nüansse. Peale Moskva80-olümpiat ilmusid riburada 61-UPIMTST- see oli 202-208seeria. Need olid esimesed vene värvikad millele omistati klass- 2. Tolleaegse standardi järgi olid suurused 67- 1., 59-61 2., 51- 3., ja siis need väiksemad vastavalt 3. ja 4.klass. "Kummuti"-põlvkond ei saanud ettenähtud 2.klassi kuna kokkujooksu hälbed ei vastanud tehnilistele nõuetele. Liigitati klassita 7ndaks. Selle 202seeria sisuga tehti ka pilukoobiga 51-ne, näiteks siis Rekord 51-ts311. Analoogne siis selle Jantarj-iga. Siia panen märkeks, et 1) tegemist on "uudistoote" reklaamiga "Radios" ja pooled sellised asjad reaalselt sellistena vähemalt enne paari aastat müüki ei jõudnudki, kui ka siis. 2) seal on märgitud orienteeruv hind, see on midagi muud kui hinnakomitee (vmt) määratud müügihind. Uudistoote orienteeruv müügihind paari aasta pärast? See Rekord oli küll jah 380-381-st odavam, 645 asemel mingi 610, aga kindlasti mitte alla 600-t ja seda mitte isegi ilma detsita. Seda 51st üritas "Horisont" teha ka oma sisu peal, siis oli mudeliks väiksel pilukoop 355 ja suurel vana triaad 267. Neil olid oma enda tehnoloogiaga aga eelmise põlvkonna kividega toodetud Horisondi keraamilised moodulid. Kuna tegemist oli nn lipulaevaga, siis horisondil mingit hinnaerinevust uue põlkonnaga polnud samuti 645-670 ja suurel ca740. Need olid kõik tegelikult vahearetused uue 61se ja 51se pilukoobi jaoks, mille tootmine reaalselt käivitus ca 83 ja siis väiksel ca84-85. Lõpuks võeti siiski enamike tootjate jaoks kasutusele 2/380-2/381-2/382 raamid - nende tähisteks olid siis vastavalt suurustele 2USTST ja 3USTST. Neil olid jälle paljud asjad omavahel vahetatavad aga tuli jälgida nüansse rida ja toide olid sõltuvuses suurusest ja kanaliselektor oli kas 8ne (80/82) või 6ne (81) jne. Ja siis, kui selgus, et pilukoopide tootmise mahtudes oli vajakajäämisi, samas triaade toodeti vanades tehastes kuhjaga peale, siis aretati kiiresti 2USTST alla ka vana koobiga 275-276 saššid, neil olid oma realaotus ja kokkujooks. Ka 202/8 olid paljud moodulid vahetatavad, aga need ülemineku-aretusmudelid olid osad suht erilised- osad moodulid sobisid teiselt põlvkonnalt, osad kolmandalt, osad ei kuskilt. Või siis pista pool telkut ringi.
See Jantar 726 on ka juba teise põlvkonna kummut, mikroskeemidega, aga miks ta nii odav on? vat ei oska öelda, pigem liigitaksin erandiks, mis kinnitab reeglit. PS. Ja kui läheks vaidluseks, kas tegemist on fakepildiga või mitte, siis ilma seda juttu ja süvenemist paneksin hetkegi kõhklemata arvamuse, et fake kuna 700 maksis alati üle 700. See 555 on nii müstiline, ei oska öelda kuidas sai vastavalt GOST-ile tehtud universaalne värvikas nii oluliselt teistest odavam olla (ja see on konkreetselt detsita mudel ja hind). Tšaika oli vist kah Moskva tehase toode ja läks ka koos Rubiiniga eksporti ja kui Tšaika hakkas tegema 275/280seeria pilli, siis raudselt mingit allahindlust polnud, oli mingi 740 ringi mul isal, ise panin Pal-i. Miks ta 700sena odavam oli? ei tea. Ja seda Sveti pole üldse liikvel kohanud, kurat seda teab mis asi see siis veel olla võis ja palju teda üldse teha võidigi. Nüüd otsisin ka lisa Jantari kohta- sama tehas hakkas kirjade järgi tootma 83ndal mudeleid 726 ja 736, 84ndal 51-st mudelit ts355 ja märgitud on ka et 79ndast 51-st ts310-t, aga ma tõesti ei oska arvata kust ja palju nad neile neid 51seid pilukoope said, tootmist ju alles sätiti ja seda ka aastate pärast tuli. Või kasutati juba siis sašši/mudeliarendusseeriatel Tšehhi kineskoope? Ja märgitud on ka, et juba 77ndast ka mingit ts301? Vat seda minu silmad pole näinud, juba puht huvi pärast tahaks teada mis põlvkonna kividel sisu tollele sisse oli aretatud, 77ndal aastal??
Minu mälestused :D
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuna mingil eluetapil sai sissetuleku teenimiseks tegeletud telekate jm lammutamisega, siis pani imestama see "kvaliteet", mis vene telekates vastu vaatas.
Vanasti sai lapsena lennuvälja prügimäelt veetud koju MiG-23 pardaaparatuuri blokke ja neid lammutatud, mis seal sees paistis, oli nagu öö ja päev võrreldes nende vene telekatega. Tolleks ajaks oli ikka transistorraadiote sisse vaadatud ja need MiG-i elektroonikajupid olid ikka teine maailm kvaliteedi tähenduses.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Küsimus neile, kellel oli suht. vara värviteleviisor - millal läks neil pilt tänapäeva mõttes enamvähem normaalseks? Mulle tuli värviteleviisor hilja ja just sellepärast, et need, mida kuskil töötavana nägema juhtusin, näitasid äärmiselt ebaloomulikes värvides pilti. Millal oleks olnud õige aeg mustvalgest loobuda, huvitab nüüd tagantjärele.
Walter2
Liige
Postitusi: 3955
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas:Kuna mingil eluetapil sai sissetuleku teenimiseks tegeletud telekate jm lammutamisega, siis pani imestama see "kvaliteet", mis vene telekates vastu vaatas.
Vanasti sai lapsena lennuvälja prügimäelt veetud koju MiG-23 pardaaparatuuri blokke ja neid lammutatud, mis seal sees paistis, oli nagu öö ja päev võrreldes nende vene telekatega. Tolleks ajaks oli ikka transistorraadiote sisse vaadatud ja need MiG-i elektroonikajupid olid ikka teine maailm kvaliteedi tähenduses.
Arvestades sõjatööstuse prioriteeti muu tootmisega võrreldes NL oli see ju loomulik.
Mind huvitab kas suutis vene elektroonikatööstus kõik mikroskeemid jm. oma koduelektroonikale (telekad, raadiod) ikka ise toota või leidus neis ka üksikuid importdetaile? Eeldaks et mingi tootmise käivitusfaasis võis neid ikka olla?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Elagu Ukraina
Liige
Postitusi: 268
Liitunud: 04 Apr, 2017 1:39
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Elagu Ukraina »

Toon ühe suht kummalise/olulise asja veel mängu: oli mingi värviline kile, mille sai teleka ette panna, siis oli üleval sinine, ehk taevas. Ülejänud värve ei mäleta. :D
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas bodom »

Elagu Ukraina kirjutas:Toon ühe suht kummalise/olulise asja veel mängu: oli mingi värviline kile, mille sai teleka ette panna, siis oli üleval sinine, ehk taevas. Ülejänud värve ei mäleta. :D
Vanavanematel oli ka taoline. Minumeelest alumine oli selline rohelist tooni, ning keskelt vist kollakat tooni.
Täpselt ei mäleta.
Samas teoreetiliselt peaks olema alates ülevalt sinine, roheline ning kollane.
Peeter
Liige
Postitusi: 2506
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Peeter »

Jätkan siis telekajuttu: Kõigepealt: alates 84ndast remontisin, siis 87-89 olin NA-s RLSide remontija ja pärast seda jätkasin kuni tekkis kampoli ja tinaaurude allergia, siis ca 94 hakkasin tegelema elektroonika müügi ja garantiihoolduse korraldamisega kuni kineskoopide aja lõpuni.
Vene värvitelevisiooni suurim väljakutse oli korralike ja nõuetele vastavate kineskoopide tootmine. Koopide põhiparameetrid- kokkujooks, kontrastsus ja värvipuhtus. Suurim mure, et kokkujooksuga oli selline lugu: vaatamata ponnistustele ei suudetud toota massiliselt kineskoope millede kokkujooks oleks vastanud nõuetele. Selgitus algajatele: kolmest kiirest koosnev valge punkt ei olnud kogu ekraani ulatuses teps mitte valge, vaid lagunes laiali punaseks, siniseks ja roheliseks punktiks pane sa kui hea kiirte (standartne masstootmise) hälvitussüsteem sinna taha või mitte. Selle kokkujooksu jaoks olid omad standardid, ja kui NSVL ei suutnud toota nn rahvusvahelistele nõuetele vastavaid koope, siis see ebakõla klatiti ära GOSTi leevendamisega, st 2-3milline punkt 61cm ekraanil võis olla ka kuni 5mm lärakas ja probleemi enam polnud. Aga 5mm oli veel ükebroo värk, mõnel oli juba uuena servades lahknevus kuni 10mm. Järgmine asi oli kontrastsus: tagantjärgi võin öelda, et mida heledam oli välja lülitatud teleka kineskoop, siis suure tõenäosusega oli sellel sitem kontrastus ja ka värvipuhtus. See oligi kehvema kvaliteediga tehasest tulnud kineskoop, märksõnaks materialid, tootmisprotsessi puhtus jne. Olid tehased mille koobist ei venitanudki kabedat pilti, ja 80ndate keskpaigas oli küllalt probleeme isegi nende kineskoopide garantiiaja ärakestmisega. Värvipuhtus oli veel iseteema, ainult sinine läks sordi alla, ei puhast punast, ei puhast rohelist, tavaliselt oli punane määrdunud lillakas ja roheline lihtsalt kahvatu. Need olid siis triaadkineskoobid. Pilukineskoobid olid juba oluliselt parema kokkujooksuga, aga need hakkasid riburadapidi tulema alles 83-84. Ja ka siis jäid tootmispuhtuse ja materialiteemad ikka alles. Eksporti ja parematele/prestiižsematele sisemaistele läksid ainult teatud tehase kineskoobid. Sellest olid ka soovituste jutud ala ainult Rubiin, Raduga, Berjozka, Horisont, Elektroonika jne, et ära sa igat paska ka omale võta. Aga ka sealt võis partiidena jama seest leida.
Minu arvates oluline kvaliteeditõus toimus just selle 2/380 2/3USTST põlvkonna tulekuga 80ndate keskel. Kõik tehnilised näitajad olid oluliselt "mitu-mitu-korda" paremad, aga siis hakkas ka seal säästuversioonide aretamine pihta. "Hea" teleka eelduseks oli hea nimi(lootus :D ), hea kineskoop (import oli juba super!), kvaliteetsed mikroskeemid, kvaliteetsed muud jupid, korralik töö, ratsimiste puudumine. Siis võis loota, et "litter on hokis näha", et geomeetria ei kõigu heleduse muutudes, et inimesel on rõõsa elusinimese, aga mitte koolnu nägu, st punane on punane ja roheline roheline jne. Nt värvipuhtuse eelduseks eliitmudelitel olid peale kineskoobi ka mikroskeemid ja kondekad tihedama sõela läbinud. Tihti olid neil tšehhi-saksa MDA ja A seeria kividki sees, sest kodumaine K174 oli lihtsalt mürade ja häiretega. Olen ise katseliselt vahetanud värvikanalis "tavalise K174" välja Tesla MDA-ks, ja seejärel Phillipsi originaal TDA-ks- tulemus oli iga liigutusega näha. Loomulikult olid selle parema tulemuse eelduseks, et muud tööd on ka juba tehtud, kondekad vahetatud, koop korralik jne. Geomeetriaga oli see mure, et igatsugu Vitjazide ja Jantaride ja Tempide jmt teisejärgulise sees hakati samamoodi kehvemaid kivegi pannes lisaks ära ratsima stabiliseerivaid ahelaid. Võtad kaane maha, ja plaadil "pooled" jupid puudu, ja siis needki veel nn Armeenia-lüüdid :( st kondekad- tagajärg värvid müraselt lainetavad, heleduse muutudes (koormuse muutudes) realaotuses pinge kõigub ja pildil on tegijale kohe nähtavad geomeetriakõikumised koos värvimüradega. Ja selle teisesordi kolaga oli küllalt ka neid probleeme, et võtad no näiteks värvimooduli, kontrollid häälestuse, no kõik ossi näitajad vastavad nõuetele, aga värv (Secami punane 4,406mHZ) on määrdunud. Tõmbad välja, paned oma isiklikku "erikomplekteeritud ja kuudekaupa timmitud/jälgitud etalontippversiooni sisse ja no-tee-või-tina: no pole rahuldavat pilti! Reguleeri kuidas tahad, vaheta või kõik aktiivjupid välja- no pole tulemust, ta juba tehasekomplektatsioonis sellise "originaalse" venepärase sinaka määrdunud alatooniga. Ja ka minu enda etalonmoodul TDA-dega ei too sealt Vitjazist seda meie silmale meeldivat rõõsat inimest ja rohelist muru välja. See Vitjaz ongi lihtsalt selline ja tema moodul rikub ka minu oma pildi. Vahetad tagasi- mul korras, ja too samaomamoodi "korras" edasi. Samu asju oli nii CKM ja CKD koos vahekaga (tundlikkus, no kas tuli Valgjärve mast juhtmejupiga, või peab inimene väliantenni hakkama panema), sünkro (eriti oluline kehvakeste videote vaatamisel) ja ka rea- ja kaadrisageduses "Kvaliteetsel" pillil sellist jama polnud. Kui omanikku see häiris, siis tuli lihtsalt ise plaat õigeid jubinaid täis laduda. Näiteks hoki, muideks ka tänapäeval tasub telekat hinnata hokiülekande abil, kui ikka prosevõimekus ei suuda täisandmemahus andmeid töödelda ja displei esitada, siis kõige kindlamalt on seda näha hokis- heleda ja tumeda kiirel vaheldumisel antud ekraanipunktis.
Märgin veel, et kui ette trehvas nn eliitseeria vana 700ne kummut, siis oli täitsa võimalik ka sealt siis täitsa broo pilt uuesti välja võluda, turgutasin koopi ja ajasin kokkujooksu paika ja töötas jälle, panin PAL-i kah peale (milleks soov oligi) ja inimene ütles, et nii head pilti pole kunagi sellest telekast näinud (nii läks ka selle 20aastase eripartii eksemplariga), aga siseriikliku teisejärgu 700sed olid suures joones kõik juba koolemas eelmainitud põhjustel. Mul oli üks venelaste spetsiaalne suisa teaduslik raamat nii triaad- kui pilukineskoopide taastamisest, ja sealt saadud näpunäidetest ja pribooride skeemidest oli palju kasu inimeste aitamisel. Sealt saadud kogemuste najal allusid vene koobid (tglt suured spetsiaalülesandega vaakumlambid) suht hästi taastamisele ja töötasid veel aastaid peale seda (kui oli säilinud vaakum), samas samade võtetega kümmekond aastat hiljem samavanu neid Soomest toodud triaadiga ASA ja Nokiaid jmt taastades oli tulemus tihti suisa vastupidine- viimanegi kadus paari kuuga. Et siis samalaadse pildiga venetoru taastasid veel aastateks, aga läänetoru kooles suisa kiireminigi. Isegi kütteniiti ei kannatanud puhastada.
NA-s nägin RLSide ja rakettide elektroonikasisu. See oli hoopis teisel tasemel, kui laiatarbe elktroonika kvaliteet. Nägin ka oma kabinetis kuidas sõjatehase töötajad tegid "dorabotkasid" tuliuuele supersalajasele TOR kompleksile- see kõik oli hoopis teisest puust kui laiatarbetöö.

Eks minu jutt võib täna kellelegi tunduda mingi naljaka überhightecina :D aga nii see iga astme timmimine parimaks tulemuseks ju toimubki. Täpselt samamoodi oli meil siin ju ka küllalt meistrimehi, kes teadsit grammipealt kui palju on kõige parem Žigullil hooratast kergemaks treida, kuidas väntvõlli koos hoorattaga tasakaalustatakse, kui kõvasti võib kinni puua dünamovõtmega raamsaale, et jõud mitte just sinna ära ei kaoks, millise nurga alla tuleb lihvida sportnukkvõll jne. Tamsalu EPT mehed tegid ralliLadadele tagasilda spetsdifreid. Nende saladus oli.
Muideks Žigulli 93lt 76le ümberehitusel kasutati triaadkoobi aukmaski karbussi all vahelena kuna oli oma augudiameetrilt väga hea kütusesegu laiali pihustaja. Lihtsalt füüsika.
Viimati muutis Peeter, 13 Apr, 2020 12:27, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Elagu Ukraina kirjutas:Toon ühe suht kummalise/olulise asja veel mängu: oli mingi värviline kile, mille sai teleka ette panna, siis oli üleval sinine, ehk taevas. Ülejänud värve ei mäleta. :D
See oli kasutusel telekate algusaegadel. 1980ndatel seisis minu vanavahemate kolikambris üsna ümmarguse ekraaniga ürgne vene mustvalge telekas, mille külgedel olid siinid ja mille jaoks oli terve pakk värvilisi pleksiklaasist "ekraane".

See vist andis siis värvipilti stiilis, et vaatad Punaselt väljakult 7. nov paraadi, siis sobinuks vist punane ette panna.

Eespool ma linkisin üle NSVL tootmisarvude tabeli. Mulle jäi sealt meelde selline rida nagu jalatsid. Oma lõpuajal tootis NSVL 750 miljonit paari jalatseid aastas. Rahva-arv toona oli 290 miljonit, seega 2,5 paari erinevaid jalatseid aastas inimese kohta. Väike ime siis, et kingapoodides polnud suurt miskit saada ja kummisäärikuid liimiti-lapiti ise ning kingsepa juures tööd jagus. Näiteks jalgrattalohvi ümmaraguste paikadega. Muidu oli saadaolev siis selline: üks paar (kommunaari) kingi, üks paar tartu tosse ja üle aasta paar kummikuid. Mul on olnud isegi sellised Tartu tossud, mille tald kulus ära (selline valge mullilise servaga oli) ja siis kingsepp käias 10 rubla eest need siledamaks ning liimis sinna mingid sobivad kummitallad alla. Sellistega käisin isegi koolis. Tossud ise maksid mingi 18 rubla paar.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
isakene
Liige
Postitusi: 1054
Liitunud: 29 Jaan, 2009 1:04
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas isakene »

Enkus kirjutas:Kui sa nüüd oma "tõestuse" viimase pildi peale vajutad, siis on seal konkreetselt kirjas "tsena 715 rub" :D
See on Raduga 716d. See oli kallim versioon. Ilma detsiblokita oli alla 700
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Kasutaja avatar
paadikapten
Liige
Postitusi: 284
Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas paadikapten »

Troll kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: 8 kanalinuppu ja selline sahtel käis välja, kust käis mingite kahvlite ümber tõstmise ja sakilise ratta kruttimisega peenhäälestus.

Kahjuks ei mäleta selle marki.
Slavutitš? Meil oli selline: https://rem-tv.net/stuff/1-1-0-5273
Seda pistikute ümbertõstmist ja ratta kruttimist mäletan hästi, mul isa eksperimenteeris antennidega ja aeg-ajalt (olenes ilmast) saime isegi Soome TV kätte (Viljandis !).
Kusagil veidi enne aastat 2010 kohtasin üht vana, kes sellise telekaga FM ringhäälingut kuulas. Heli oli küll üsna jube, aga muusikast ja jutust võis üldiselt aru saada.
Vaatame siis, mis siin toimub...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See konkreetne telekatüüp oli paras jama, pea igal teleka käivitamisel oli vaja teha peenhäälestust, et pildi servad ei sätendaks või hääl ei ragiseks. Muidugi ka toonane individuaalantennindus ja analoogtelevisioon andsid siia oma osa.

Lõppes see sellega, et need häälestuse potekad kulusid sellest pidevast kruttimisest läbi ja pilt oli ainult nii, et pidid seda ratast näpuga all hoida või tiku vahele panema.

Lõppeks asendati see ikaldus mingi kasutatud Soome telekaga, mida juba 90ndate algupooles ringi liikus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Peeter
Liige
Postitusi: 2506
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Peeter »

Väike nostalgiaviide nõukogude telekate ajastusse. Loomulikult subjektiivne, veidi ebatäpne, aga samas kena näitlik ülevaade tolle ajastu tüüpmudelitest, nende sisust. Lisapilte vaadake ka kommentaaridest.
https://fishki.net/3305943-top-10-sovet ... zorov.html
Roamless
Liige
Postitusi: 3793
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Roamless »

Väike nostalgiaviide nõukogude telekate ajastusse.
Nostalgialaks tõesti, seesama Рубин 54ТЦ-311ДИ mul lahtise leegiga poisikesena üksinda kodus olles põleski :D :D
Unforeseen consequences
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist