Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Kõik käimasolevast sõjast
Vasta
ahto42
Liige
Postitusi: 478
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas ahto42 »

Tegeledes ise igapäevaselt laagritega ja ka natuke ka vene tööriistadega, siis vahepeal isegi liikus "Made in Russia" laagrit, aga viimasel ajal mitte. Tootjat ei mäleta. Oli tavalaagreid, aga põhiline oli 07 esirattalaager 34x64x37, mida kasutab tänapäeval Respo/Tiki oma haagistel.
Poola tootja FLT oli nõuka ajal(väga hinnatud) ja teeb praegugi Volvo pooltelje/veovõlli tugilaagrit originaalis.
Vene treiterad(kõvasulamplaat peale joodetud) on ikka veel remonditöökodades hinnatud, kus ei ole masstootmist taga. Praegu tulevad need Leedu koostööpartneri varudest. Kohalikud, kes otse tõid, neil pmst otsas. Üldiselt minnakse meil ka üle lääne treiplaatidele, ei viitsita enam teritada. Kulunud ja uus asemele, kallim küll, aga mugavam.
Poltava teemantketaste tehas vist ikka toimetab, saime tooted aprill 2022 kuupäevaga.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19196
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas ruger »

Vene majanduse olukord halveneb kiirelt. Sissetulekud vähenesid juulis 40%. Eelarves puudu 33% ehk kolmandik plaanitust.
«Катастрофический обвал»: Минфин констатировал коллапс доходов бюджета
В июле сборы НДС рухнули на 40%, нефтегазовых налогов - на 26%. "Дыра" в бюджете достигла 33% бюджета - 892 млрд рублей за месяц.
"Catastrophic collapse": the Ministry of Finance stated the collapse of budget revenues
In July, VAT collections collapsed by 40%, oil and gas taxes - by 26%. "Hole" in the budget has reached 33% of the budget - 892 billion rubles a month.
https://twitter.com/finanzru/status/1557414617516752896
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1000
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kapten Trumm kirjutas: 10 Aug, 2022 16:15 Olete tähele pannud, kuipalju asju lendab venemaal õhku iga päev? Kaubamaja põleb siin, bensiinijaam seal.
Eks neid lendas seal ka varem, kuskilt Siberi karumustikast on
Rongi rööbastelt maha jooksutamiseks või sõjaväe osa kütusehoidlale tule otsa panemiseks ei pea eriväelane olema. Nende poolteise miljoni venemaal elava ukrainlase hulgas on kindlasti piisavalt patriootlike ja teadmistega inimesi, kes selliste asjadega hakkama saavad. Kui kodumaal suguvendi tapetakse siis vähim mis teha saab on põletada mõni värbamispunkt või sõjaväe ladu maha.

Kindlasti on ka igasugu ärimeestel oma äri pankroti asemel lihtsam kaup mustal turul rahaks teha ja pärast ladu maha põletada ja küsida kindlustuselt raha. Ja nii edasi...
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Turist 47
Liige
Postitusi: 4321
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Turist 47 »

G7 riikide välisministrid väidavad, et Venemaa peab Zaporižži tuumaelektrijaama kontrolli viivitamatult Ukrainale tagasi andma.
https://www.bbc.com/news/world-europe-62491055
Venemaa on taotlenud ÜRO Julgeolekunõukogu kiiremas korras kokkukutsumist, et arutada olukorda elektrijaamas. Kohtumine peetakse neljapäeval New Yorgis.
Suht levinud on arvamus, et jaamaga seoses "kaupleb" venelane enda jaoks sanktsioone vähemaks, ehk survestab G7, et Ukrainat saada läbi rääkima vene tingimustel.
Ei usu, et venelane vabatahtlikult jaamast loobuks. Miski säuts oli eile (?), et tahavad jaama vene elektrivõrku ühendada, midagi oli veel.
Samas kui ikka G7 resoluutselt nõuab, ei tea.
Renegate87
Liige
Postitusi: 74
Liitunud: 28 Juul, 2020 23:09
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Renegate87 »

https://oec.world/en/profile/bilateral- ... n%20Russia.
Seal olevate andmete järgi Venemaa oli maailmas 32. suurim eksportöör aastal 2020, 115 miljoni USD eest eksporditi kuullaagreid ning suurimad turud olid Valgevene, Kasahstan, Hiina, Ukraina ja India
Seevastu Venemaa oli 21. suurim kuullaagrite importija maailmas 2020. 419 miljoni USD eest imporditi kuullaagreid Saksamaalt, Kasahstanist, Malaisiast, Hiinast ning Valgevenest.
Eelnevatele andmetele toetudes paistavad Kilo Tango ning Gideonic panevat rohkem täppi. Nõukaaegsed tootmisliinid ja kaubandusvõrk ei kannata võrdlust tänapäevasega. Miskipärast on keeruline uskuda, et Saksamaalt ostetakse tavalisi kuullaagreid ja Hiinast või Kasahstanist tulevad spetsnõudmisetele vastavad tooted. Pigem on vastupidi kus sakslased suudavad pakkuda üleprahi kvaliteeti ja vastavat hinda küsida ning kõik "odavam ja lihtsam" on jäetud teistele, eriti mitte ELi riikidele. Ning ekspordi turud on pigem riigid kus 60ndate tehnoloogia ja innovatsiooni puudumine pole probleem, loeb pigem hind.

Seda tüüpi "edulugu" võib kesta ainult nii kaua kui näit. õli ja gaasi tulude abil selle kaubanduspuudujäägi (115-419=-304 miljonit) teeb tasa ehk Venemaa on vägagi sõltuv import kuullaagritest.
Kõigil on plaan enne kui esimene löök tuleb
trs
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 15 Mär, 2014 14:31
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas trs »

Üldiselt on tiblastani kohalik omalooming viimased 40-50 aastat kvaliteedilt allamäge läinud. Kui tiblastaanlane suudab a la toota kivikirvest Fiskarsi kirve asemel, siis see ei tähenda impordiasendust, aga lihtsalt muutunud eesmärke. Kui kohalik laager kestab 5x vähem, siis peaks neid tootma 5x rohkem, mis tähendab omakorda kvaliteedi langust ja kõik kordub. Ja kogu see omaette pusimine muudab tiblastani majanduse üha konkurentsivõimetumaks ja mahajäänumaks. Ka sõjatehnika vallas. NL-aegse tootmisvõimekuseni viis kiire majanduslik areng, mis ideoloogia abil lõpuks ikkagi mahajäämuseks ja lõpuks liidu kokkukukkumiseks vormistati. Hetkel ei ole aga tiblastani majandus ja tööstus mingis kiires arengufaasis. Käes on kiire langusfaas ja sotsialismuse asemel on kapitalismus vahepeal peaaegu võimust võtnud. Ehk siis NL-aegse kasvu vormistamiseks(kui on tõesti eesmärk mingisugune isolatsioon ja siseriikliku tootmise loomine) tuleb paratamatult natsionaliseerimiste voor ja kulakute seina äärde saatmise programm läbi teha. Enne seda aga jõuab (pigem selle jaoks peab) veel kõvasti viletsamaks minema, mistõttu lääne autole kuskilt althõlma varuosade hankimine on tiblastaanlase tulevikus väikseim probleem.
Meie jaoks on aga ainuke lootus see, et kääbikud ongi tiblastaanlastele ette näinud raudse eesriide taga omaette vegeteerimise ja impeeriumist unistamise, mitte järgmise Leningradi piiramise provotseerimise tiblastaanlase hinge harimiseks.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas ermot »

Mulle hakkab üha rohkem tunduma, et U. sõda oligi ette võetud degradeeruva majandusega Vene riigi viimiseks uude seisundisse, mis meenutab Põhja Korea oma. Aktiiivsem osa ühiskonnast lastakse U. vägede poolt maha tappa, vähemaktiivne osa taltsutatakse kõva sisekontrolli ja karistussüsteemiga, majandus püütakse välistest sisenditest sõltumatuks muuta ja kaitseks polegi nagu muud eriti vaja, kui et tuumanuiaga vähe vehkida. Back to USSR, vahepealse 30 aastase "ebanormaalsuse" ainukene eesmärk tundub olevat kommunistliku eliidi vahetamine KGB eliidi vastu. Näeb siis, kuidas sellise neofeodaalse ühiskonna ülesehitus läheb tänapäevases moderniseerunud maailmas. Kõik on hästi, kuniks vaid võim püsib õigete inimeste käes.
No one said survival was fun.
Kasutaja avatar
wk2
Liige
Postitusi: 2678
Liitunud: 22 Aug, 2014 17:16
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas wk2 »

Gaasi sõda Euroopaga, majanduse langus ja kontrolli alt väljunud rubla kurss tekitasid Venemaa eelarvele tõsise kahju.

Rahandusministeeriumi kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt registreeris föderaalkassa kõigist peamistest maksudest laekumise kahekohalise arvu languse ning selle üldised tulud vähenesid aastaga 26%.

Vaatamata stabiilsele naftaekspordile kahanesid tooraine rendihinnad aastaga 22%, 771 miljardi rublani. Mõju avaldas "gaasiklapi" pööre Euroopa riikide suunas, mille tõttu kukkus Gazpromi eksport 1980. aastate alguse tasemele. Kuu lõpus laekus eelarvesse vaid 57,3 miljardit rubla gaasi eksporditollimakse – minimaalne summa alates pandeemiakriisist. Võrdluseks: juunis oli see 217,4 miljardit rubla, mais - 199 miljardit rubla, aprillis - 234 miljardit rubla.

Pärast nafta- ja gaasimakse langesid majanduse mitteressursside sektori tasud. 40% vähem kui aasta varem, laekus käibemaks – valitsuse suuruselt teine ​​tuluallikas. Eelarvesse laekus siseriiklikku käibemaksu 493 miljardit rubla ja importkaupadelt 193 miljardit rubla.

Aktsiisid langesid 26%, 62 miljardile rublale; tulumaks - 32%, 129 miljardi rublani. Paralleelimpordi sisseseadmise katsed ei toonud tollilt eelarve rublasid: imporditollimaksud langesid 60% ja aktsiisid - 44% (vastavalt 32 ja 7 miljardi rublani).

MMI analüütikud ütlevad, et eelarve on läbi elanud "tulude katastroofilise kokkuvarisemise". Olles kogunud makse 1,761 triljonit rubla, suurendas valitsus kulutusi 17% võrra 2,653 triljoni rublani. Seetõttu oli riigikassa puudujääk kuu lõpuks 892 miljardit rubla, mis moodustab 33% kuueelarvest. Ehk siis iga kolmas valitsuse kulutatud rubla jäi maksutuluta.

Mittenafta ja gaasi tulud on sanktsioonidega seotud piirangute tõttu surve all, ütleb Raiffeisenbanki analüütik Stanislav Murashov: terved tööstusharud riigis tõusevad püsti – autotööstusest metallurgiani, import on taastunud vaid viiendiku võrra. ja majanduslangus kiireneb – MED andmetel 2,8% aprillis, 4,3% mais ja 4,9% juunis.

Ja kuigi eelarve lõhkeb, nõuavad ministeeriumid ja osakonnad raha impordi asendamiseks, kriisist ülesaamiseks ja megaprojektideks, milles president nõuab “läbimurret”. Kokku laekus rahandusministeeriumi andmetel taotlusi 5 triljoni rubla ulatuses lisafinantseerimiseks.

Nendel tingimustel jääb võimudele peaaegu ainuke ajaproovitud retsept – rubla devalveerimine. Valuutakursi olukorra tõttu kaotab eelarve olulise osa sissetulekutest ja see ei ole võimude huvides, ütleb investeerimisfirma Russ-Invest peaökonomist Aleksandr Harutjunjan.

Seetõttu märgib ta, et valitsus ja keskpank valmistavad ette uut eelarvereeglit, mille alusel ostavad nad börsilt valuutat ja suruvad rubla alla. Nüüd võib välisvaluuta ostmine keskpanga poolt „stabiliseerida eelarvetulusid ja lõpetada aasta teise poole ülejäägiga”, ütleb BCS World Investmentsi ekspert Jevgeni Mironyuk.
https://www.moscowtimes.eu/2022/08/10/k ... eta-a23121
Qwerty226
Liige
Postitusi: 278
Liitunud: 31 Mai, 2022 11:37
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Qwerty226 »

Veidike OT.

Siin oli palju juttu Nõukogude Liidust, tegin väiksed võrdlused Nõukogude Liit aastal 1989 vs Venemaaga aastal 2022.

Nõukogude Liidu rahvaarv oli 1989. aastal 286,7 miljonit, mis moodustas kogu maailma rahvastikusit 5,5%. Nõukogude Liidu sisemajandus koguprodukt aastal 1989 oli 2,5 triljonit dollarit, mis moodustas kogu maailma SKT-st 12,4%.

Venemaa rahvaarv 2022. aastal (koos opupeeritud Krimmiga) oli 145,5 miljonit, mis moodustab kogu maailma rahvastikust 1,9%. Venemaa SKT 2022. aasta oli 1,829 triljonit, mis moodustab kogu maailma (2020. aasta) SKT-st 2,2%.

Ehk võrreldes Nõukoude Liiduga 1989 on Moskva kontrolli all olev rahvaarv vähenenud 49,2% (286,7->145,5) ja SKT 26,8% (2,500->1,829).

Ja kui võrrelda globaalseid suht arve, siis Venemaa positsioon langenud rahvaarvu osas 65% (5,5->1,9) ja SKT osas 82% (12,4->2,2).

Ehk kui NL suutis maailma mõistes kvaliteetseid asju toota, siis ei pruugi Venemaa seda enam suuta.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ahto42 kirjutas: 10 Aug, 2022 17:48 Tegeledes ise igapäevaselt laagritega ja ka natuke ka vene tööriistadega, siis vahepeal isegi liikus "Made in Russia" laagrit, aga viimasel ajal mitte. Tootjat ei mäleta. Oli tavalaagreid, aga põhiline oli 07 esirattalaager 34x64x37, mida kasutab tänapäeval Respo/Tiki oma haagistel.
Poola tootja FLT oli nõuka ajal(väga hinnatud) ja teeb praegugi Volvo pooltelje/veovõlli tugilaagrit originaalis.
Vene treiterad(kõvasulamplaat peale joodetud) on ikka veel remonditöökodades hinnatud, kus ei ole masstootmist taga. Praegu tulevad need Leedu koostööpartneri varudest. Kohalikud, kes otse tõid, neil pmst otsas. Üldiselt minnakse meil ka üle lääne treiplaatidele, ei viitsita enam teritada. Kulunud ja uus asemele, kallim küll, aga mugavam.
Poltava teemantketaste tehas vist ikka toimetab, saime tooted aprill 2022 kuupäevaga.
Täiendan - vene abrasiivtooted (nt rellaka kettad) on täna küll ahvatlevalt odavamad, kuid kuluvad samapalju rutem. Ehitusel lausa võrdlesin - Pureva ketas kannatas poole rohkem polte läbi lõigata. Mul on vanast ajast jäänud Luga Abrasivi kettaid mõned pakid, suht kiirelt need ka ära kulusid, ketta vahetuse vaeva palju.

Vanasti olin ma Kepstomis (vene tööriistade pood Vana-Narva maanteel) tihe külaline, sest sortiment oli hea ja hinnad odavad. Kui oled hinnatundlik, siis oskad hinnata normaalset riista hea hinnaga. Pood ise oli paras urgas. Paraku aga viimased käigud sinna uude poodi on olnud pettumus - valik on kokku kuivanud, küll aga on hinnad kasvanud ja mingit M6 keermelõikajat sinna ostma minna pole mõtet, saab ka Tööriistamarketist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Qwerty226 kirjutas: 11 Aug, 2022 9:06 Veidike OT.
Ehk kui NL suutis maailma mõistes kvaliteetseid asju toota, siis ei pruugi Venemaa seda enam suuta.
Sekundeerin. Näiteks autoosade kvaliteet on "uue vene ajal" ikka kohutavalt alla käinud, kuigi jupid on änksas pakendis nagu päris. Eriti vilets on kummidetailide (nt tihendid) kvaliteet.

Igasugu saalede, laagrite jne asjadega pole pikalt asja olnud, ei oska öelda. Kuluosi nagu piduriklotsid, sidurikettad jne soovitaks osta pigem lääne toodangut, saad vähemalt mingi keskmise kvaliteedi. Üllatavalt palju juppe on võimalik tänagi läänest osta. Näiteks Mosse 2141 amordiring, sidurikomplekt, piduriklotsid, trumlid, sisemised pooltelje otsad jne oli võimalik osta kvaliteetsed lääne jupid.

Näiteks simmerlingid on perspektiivikam osta mõne tööstusjuppide müüja omad (nt SKF), kuigi need pole autole mõeldud, peavad paremini kui venes toodetud "päris".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
moscito
Liige
Postitusi: 232
Liitunud: 30 Juun, 2017 10:56
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas moscito »

DELFI
Suurbritannia kaitseministeeriumi luureülevaade:

* On väga ebatõenäoline, et Venemaa suudaks täita mõnesid soomustatud lahingumasinate eksporditellimusi erakordse nõudluse tõttu nende masinate järele Venemaa oma vägedes Ukrainas ja Lääne sanktsioonide kasvava mõju tõttu.
Walter2
Liige
Postitusi: 3978
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Walter2 »

Qwerty226 kirjutas: 11 Aug, 2022 9:06 Veidike OT.
Siin oli palju juttu Nõukogude Liidust, tegin väiksed võrdlused Nõukogude Liit aastal 1989 vs Venemaaga aastal 2022.
Nõukogude Liidu rahvaarv oli 1989. aastal 286,7 miljonit, mis moodustas kogu maailma rahvastikusit 5,5%. Nõukogude Liidu sisemajandus koguprodukt aastal 1989 oli 2,5 triljonit dollarit, mis moodustas kogu maailma SKT-st 12,4%.
Venemaa rahvaarv 2022. aastal (koos opupeeritud Krimmiga) oli 145,5 miljonit, mis moodustab kogu maailma rahvastikust 1,9%. Venemaa SKT 2022. aasta oli 1,829 triljonit, mis moodustab kogu maailma (2020. aasta) SKT-st 2,2%.
Ehk võrreldes Nõukoude Liiduga 1989 on Moskva kontrolli all olev rahvaarv vähenenud 49,2% (286,7->145,5) ja SKT 26,8% (2,500->1,829).
Ja kui võrrelda globaalseid suht arve, siis Venemaa positsioon langenud rahvaarvu osas 65% (5,5->1,9) ja SKT osas 82% (12,4->2,2).
Ehk kui NL suutis maailma mõistes kvaliteetseid asju toota, siis ei pruugi Venemaa seda enam suuta.
Hea oleks teada et võrreldaks ikka võrreldavaid asju - praegusest Venemaast on irdunud kõik endised liiduvabariigid, ilmselt muud näitajad on muutunud koos sellega.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Turist 47
Liige
Postitusi: 4321
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas Turist 47 »

Brent. Nafta 97. Langev. Septembri pakkumised NYMEX kaudu 91.6. Isegi Londoni ICE Futures on "kukkunud".
Gaas Aasias languses, Euroopa olukord on "eriline".
Tootjad on kasvatanud müügi varusid (n. USA - nädalaga 5.5 miljonit barrelit).
Vene naftat tahetakse järjest vähem. Meil räägitakse Družba naftast-Slovakkiasse, Tšehhi, Ungarisse. Vene jaoks on saadav tulu "kopikad".
Peamine raha läheb järjest rohkem venest mööda.

Maailm on toimetanud äärmise kiirusega, et vähendada sõltuvust venelasest.
Suur osa projekte saavad teoks aasta-kahega, seejärel ei mäletagi keegi enam, et vene midagi tootis ja müüs, vast ei huvita ka kedagi.

5 senti, et diiselkütuse hind on kuu aja pärast ka meil ca. 1,5 eurikut, ei rohkem. Vähemalt ise loodan seda :?
Allikas, hommikune-öine energia inimeste "loba", lihtsalt, kokku võetuna.
ahto42
Liige
Postitusi: 478
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Postitus Postitas ahto42 »

Kapten Trumm kirjutas: 11 Aug, 2022 9:26
ahto42 kirjutas: 10 Aug, 2022 17:48 Tegeledes ise igapäevaselt laagritega ja ka natuke ka vene tööriistadega, siis vahepeal isegi liikus "Made in Russia" laagrit, aga viimasel ajal mitte. Tootjat ei mäleta. Oli tavalaagreid, aga põhiline oli 07 esirattalaager 34x64x37, mida kasutab tänapäeval Respo/Tiki oma haagistel.
Poola tootja FLT oli nõuka ajal(väga hinnatud) ja teeb praegugi Volvo pooltelje/veovõlli tugilaagrit originaalis.
Vene treiterad(kõvasulamplaat peale joodetud) on ikka veel remonditöökodades hinnatud, kus ei ole masstootmist taga. Praegu tulevad need Leedu koostööpartneri varudest. Kohalikud, kes otse tõid, neil pmst otsas. Üldiselt minnakse meil ka üle lääne treiplaatidele, ei viitsita enam teritada. Kulunud ja uus asemele, kallim küll, aga mugavam.
Poltava teemantketaste tehas vist ikka toimetab, saime tooted aprill 2022 kuupäevaga.
Täiendan - vene abrasiivtooted (nt rellaka kettad) on täna küll ahvatlevalt odavamad, kuid kuluvad samapalju rutem. Ehitusel lausa võrdlesin - Pureva ketas kannatas poole rohkem polte läbi lõigata. Mul on vanast ajast jäänud Luga Abrasivi kettaid mõned pakid, suht kiirelt need ka ära kulusid, ketta vahetuse vaeva palju.

Vanasti olin ma Kepstomis (vene tööriistade pood Vana-Narva maanteel) tihe külaline, sest sortiment oli hea ja hinnad odavad. Kui oled hinnatundlik, siis oskad hinnata normaalset riista hea hinnaga. Pood ise oli paras urgas. Paraku aga viimased käigud sinna uude poodi on olnud pettumus - valik on kokku kuivanud, küll aga on hinnad kasvanud ja mingit M6 keermelõikajat sinna ostma minna pole mõtet, saab ka Tööriistamarketist.
Luga ketast juba üle 10ne aasta ei soovita, kui elu armas. Luga suured käiad(300,350,400) on ok. Keermeasjad Tallinnas M.K.T.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist