Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[kmeesk]

Režiimi püsimisele hakkab mõjuma siis, kui otseselt näljahäda tuleb. Väga võimalik, et tuleb, aga loodetavasti võidab Ukraina sõja enne ära.

Näljahäda on kahjuks viimane asi mis Venemaal tuleb. Nad toodavad vilja, lisaks varastasid veel vallutatud aladel oleva vilja ära.
Paraku on nii keskmise ja alla keskmise orkistani elaniku põhikulud olid toidule ja eluasemele - need olid tänu Läänega toiduga kaklemisele nagunii piiratud ja seega ei näegi sanktsioonide mõju neil va. inflatsioon (rubla tuleb juurde trükkida).
Sanktsioonid mõjuvad just keskmiselt rikkamale - neil küll tulud vähenevad aga tahaks hirmsasti uusimat Apple telefoni ning Mersuga ringi sõita aga kurat osta ei saa. Pappi on.
Venemaal veel Nafta-Gaasi müügist tulu tuleb 3 ndatest riikidest aga sellega on see jama, et raha on peidus välispankade kontodel. Peamine probleem on hoopis kaubavahetus - EL kaudu praktiliselt kaupa osta ei saa - kasutatakse Gruusiat. Sealne vilets teedevõrgustik aga ei lase seda kaubavoogu läbi.
Hiina suunal on teine probleem - raudtee läbilaskevõime.
Paraku Gruusiast on saanud kuidagi Venemaa sõber peale Valgevenet. Sanktsioonide mõju tõstmiseks tuleks selle riigiga tõsist jutuajamist pidada. Neil vist pole meeles Vene-Gruusia sõda...

venemaa puhul ei saa tegelikult näljahäda välistada, sest neil on toimiv toiduainetööstus olemas aga ära ei tohi unustada sealset korruptsiooni ja korralagedust ning inimestest mitte hoolimist. Ehk me ei saa välistada, et ühel hetkel selgub, et keegi on mobilisatsiooniga kusagil põllumajanduse tuksi keeranud. Või see, et venemaa leiab, et oleks maavarade tulusid vaja millegiga korvata vaja ja seega müüme sööki aga samas, mis peaks kaitsma, et müüme 50% maha ja kusagil suurel alal on paberil, et toodame niipalju aga päriselt 40% sellest, siis tähendab seda, et piirkonnalt võetakse kõik ära ja jääb puudugi veel.
venemaal on ju kogemusi olemas, et kus on vaja lolle plaane täita ja sellega toimivaid süsteeme perse keerata.

[Rebane11]

Põllumajandus on nii kaua toimiv, kuni on sisendid. Tänapäeval käib põllumees pritsiga põllul hooaja jooksul 4-6 korda vähemalt, kui tahab mingitki saaki saada. Enamus taimekaitsevahendeid on aga lääne päritolu. Kui neid ei saa siis võib 50% saagist korstnasse kirjutada, haiguste ja kahjurite aastal veelgi rohkem.
Lisaks lääne tehnika - varuosad peavad olema kiirelt kätte saadavad, vastasel juhul tollel hooajal neid enam tarvis pole.

[mart2]

Režiimi püsimisele hakkab mõjuma siis, kui otseselt näljahäda tuleb. Väga võimalik, et tuleb, aga loodetavasti võidab Ukraina sõja enne ära.

Näljahäda on kahjuks viimane asi mis Venemaal tuleb. Nad toodavad vilja, lisaks varastasid veel vallutatud aladel oleva vilja ära....

Tuletan tagasihoidliku meelde, et suur osa varastatud viljast müüdi juba maha ning tõenäoliselt läheb/läks palju veel dollarite eest "vasakule", ilmselt ametlikust võimust mööda. Muidugi võimuesindajate endi kaasabil... (neil on see nagu rahvuslik sport )

[Põldur]

Põllumajandus on nii kaua toimiv, kuni on sisendid. Tänapäeval käib põllumees pritsiga põllul hooaja jooksul 4-6 korda vähemalt, kui tahab mingitki saaki saada. Enamus taimekaitsevahendeid on aga lääne päritolu. Kui neid ei saa siis võib 50% saagist korstnasse kirjutada, haiguste ja kahjurite aastal veelgi rohkem.
Lisaks lääne tehnika - varuosad peavad olema kiirelt kätte saadavad, vastasel juhul tollel hooajal neid enam tarvis pole.

Sügavalt kahtlen, et venemaa keskmine viljakasvataja käib pritsiga põllul sama palju kui Lääne-Euroopa põllumees. Pigem tehakse seal ekstensiivsemalt. Mõnda vene põllumajandus ettevõtet olen youtubes jälgind ja pigem tehakse seal elementaarne 1 herbitsiid ja vb vajadusel midagi veel.
Ma ei tea täpselt aga arvan, et taimekaitsevahendite miinimumi nad saavad ikkagi kätte kuskilt riigist. Pole süvenend ja võin ka eksida. Aga sellised elementaarsed sisendid nagu Lämmastikväetis ja kütus on neil olemas . Lääne tehnika ja varuosadega võib olla probleeme aga seal on väga suur osakaal ka Vene ja Valgevene jms riikide tehnikal. Lisaks suudetakse ka lääne firmade varuosi ikkagi Venemaale smuugeldada. Alles oli postimehes artikkel kuidas saksa tootja Claas varuosi läbi Eesti liigutati.

[hjl85]

Pikem lõim kaubandusest Moskvas. Uued Rolls-Royced, alles välja tulnud moe kaup jne jne

RR-d toodi Moskvasse läbi teiste riikide

https://twitter.com/guyadams/status/161 ... L6hV0gHY9A

[ruger]

Kuidas Hollandist veetakse läbi teiste riikide kiipe orkistani

Vaatamata karmidele sanktsioonidele satuvad Hollandi ettevõtete valmistatud mikrokiibid endiselt Venemaale. See puudutab miljoneid tükke alates sissetungi algusest Ukrainasse kuni detsembrini (kaasa arvatud).

Eksport käib vahendajate kaudu. Mitusada tarnet on läinud kolmele kaitseettevõtetega seotud Venemaa ettevõttele. "Hollandi" kiipe on leitud ka Venemaa relvadest.

NOS-i ja Nieuwsuuri ühised uurivad toimetajad said juurdepääsu kaubandusandmetele, vestlesid kaasatud ettevõtete, valitsusasutuste, ekspertide ja teadlastega ning said juurdepääsu konfidentsiaalsetele dokumentidele. Uuring annab esimese ülevaate sellest, mil määral Hollandi tootjate mikrokiibid Venemaale jõuavad.

On selge muster, kuidas väike grupp Hiina ettevõtteid hangib Hollandi kiipe ja ekspordib neid kuust kuusse Venemaale. Üks selline ettevõte on USA sanktsioonide nimekirjas Venemaa kaitsetööstuse tarnete osas. Vaatamata üha karmistunud sanktsioonidele pole viimastel kuudel ekspordi langust näha olnud.

Venemaale lähevad Hollandi kiibid peamiselt suurematelt kiibitootjatelt nagu Eindhoveni NXP ja Nijmegeni Nexperia. NOS/Nieuwsuur uurimine näitab, et hiljuti leiti Ukraina lahinguväljalt NXP mikrokiipe.

Need leiti muu hulgas lahtivõetud Vene soomushaubitsast, tiibraketist ja ründehelikopterist:

Varasemad uuringud on juba leidnud Venemaa droonidelt NXP ja Nexperia kiipe ning Iraani kamikaze droonilt leiti NXP kiip. Kõiki neid relvi kasutab Moskva Ukraina sõdurite ja tsiviilisikute tapmiseks.

Pressiesindajad rõhutavad, et ettevõtted järgivad sanktsioonireegleid ja Venemaaga äri ei tee. Samuti ei tohi nende kliendid Venemaale krõpse müüa. Nad ütlevad, et nad on jõuetud, kui kiibid, millest NXP ja Nexperia toodavad igal aastal maailmas miljardeid, satuvad paralleelkaubanduse kaudu Venemaale.

'tee kodutööd'

Tootjad on seadusega kohustatud tegema "oma kodutöö", et vältida nende kiipide Venemaale müümist. Hollandi tootjad ütlevad, et nad teevad sama. Eksperdid märgivad, et kuigi see nn due diligence annab suuniseid, ei sisalda EL-i suunised juriidilist kohustust.

Kuidas samad petturid maaklerid ikka veel kiipe osta suudavad, ütlevad kaks rahvusvahelist ettevõtet, et neil pole vastust. NXP kliente kontrollitakse "jõuliselt", ütles ettevõte vastuses. Ettevõte väidab, et läheb sanktsioonide järgimisel seadusest tulenevatest kohustustest kaugemale. Pole selge, mida see täpselt tähendab ja kas ettevõte võtab Hiina vahendajate rühma vastu meetmeid.

Nexperia nõuab, et tema ekspordikontrolli meeskond kasutaks meie levitamise jälgimiseks uusimat tarkvara. Kui turustaja on sanktsioone rikkunud, leping lõpetatakse. Kas see juhtus eelmisel aastal, ei taha ettevõte öelda. Kokkuvõtteks võib öelda, et edasimüüki kolmandatele isikutele "meie ei saa alati kontrollida ega takistada".

Peamised mured

Valitsuse hinnangul toimub mikrokiipide varjuline vahendamine Hollandi tootjate loata ja teadmata, teatab välisministeerium vastuses. "Madalmaad on selle pärast väga mures ning otsivad koos Euroopa Liidu ja teiste EL-i riikidega tõhusaid viise selle ärahoidmiseks ja vahendamisega tegelemiseks."

Muide, veelgi suurem mikrokiipide voog, mida valmistavad väljaspool Hollandit asuvad ettevõtted, jõuab Venemaa importijate kätte. Ainuüksi novembrikuu kohta on kümnete ettevõtete vahel jaotatud vähemalt 2 miljonit kiipi. Võrdluseks: NXP ja Nexperia tehastest toodeti samal perioodil üle 60 000 kiibi: umbes 6 protsenti koguarvust.

Eksperdid eeldavad, et Venemaa impordivoog jätkub ja miski ei viita selle peatumisele. Kuid jaanuari kohta pole veel kauplemisandmeid saadaval.

Hollandi kiipe leidub regulaarselt peaaegu igat tüüpi sõjalistes droonides Venemaal.
James Byrn Briti mõttekojast RUSI

Viimase aja kiipide tarnetest ei oska öelda, milline osa jõuab Venemaa sõjavarustusse ja kui palju näiteks pesumasinatesse, telefonidesse või muudesse tarbekaupadesse. Fakt on see, et Moskva vajab selliseid kiipe hädasti relvade hoolduseks, remondiks ja tootmiseks.

"Mitmed Hollandi komponendid on Venemaa sõjamasina jaoks üliolulised," ütles Briti mõttekoja RUSI avatud lähtekoodiga luure- ja analüüsiuuringute meeskonna direktor James Byrne. "Neid kiipe leidub regulaarselt peaaegu igat tüüpi Vene sõjaväe droonides ja muudes täppisrelvades, näiteks tiibrakettides." NXP kiibid leiti 10-st 27-st Venemaa relvasüsteemist, mida RUSI Ukraina palvel uuris, teatas instituut möödunud suvel.

Sanktsioonist kõrvalehoidmine

EL-i Venemaa-vastastest sanktsioonidest hoitakse massiliselt kõrvale. Näiteks väikefirmade poolt, kes saadavad kiipe Venemaale pakipostiga. Samuti on valdavalt Aasia kauplejad, kes hangivad Hollandi kiipe ja müüvad sanktsioonidest takistamata tooteid kõrge kasumimarginaaliga edasi Venemaale.

Näiteks NOS-ile ja Nieuwsuurile kättesaadavate andmete kohaselt on suurim Hollandi kiipide vahendaja Hiinas asuv Sinno Electronics. Kuid erinevalt Washingtonist pole Brüssel Sinno suhtes veel karistusmeetmeid kehtestanud. Ettevõttelt on küsitud kommentaari, kuid ta pole vastanud.

Küsimusele, miks need või üldse Venemaale kiipide vahendajad on EL-i sanktsioonide nimekirja kantud, vastab välisministeerium: "Madalmaad ei esita mingeid avaldusi konkreetsete ettepanekute kohta uuteks sanktsioonideks, et mitte õõnestada üllatusefekti ja seega meetmete tõhusust. Nad lisavad, et ettevõtte karistamiseks on vaja ka liikmesriikide sisest konsensust.

Praeguseks näeme, et sanktsioonide rikkumiste eest vastutusele võtmine piirdub peamiselt "punaste tegudega".
Yvo Amar, sanktsioonide õigusele ja ekspordikontrollile spetsialiseerunud jurist

Eeskätt Hiina eksportijate suure rolli tõttu on kontroll vaevalt tõhus. Peking pole Moskva vastu mingeid sanktsioone kehtestanud, seega on Hiinast pärit kiipidega kauplemine endiselt võimalik. NOS/Nieuwsuuri uuring näitab seega, et eelmisel perioodil oli võimalik väga piiratud sekkumine.

Riigiprokuratuur puudutab esialgu ühte kriminaalsüüdistust. Toll ütleb, et läbi on tehtud kümneid tuhandeid kontrolle. Mikrokiipide vallas viis see lõppkokkuvõttes vaid ühe 300 000 euro väärtuses lasti blokeerimiseni.

"Ettevõtted saavad teha rohkem"

"Praegu näeme, et sanktsioonide rikkumiste eest vastutusele võtmine piirdub peamiselt "tegelike kätega"," ütleb sanktsiooniadvokaat Yvo Amar. Tema hinnangul on viieteistkümne aasta jooksul olnud vaid kümme süüdimõistvat kohtuotsust, milles keerulised kaubandusehitused kolmandate riikide kaudu jäid puutumata. Amari sõnul tehakse praegu "tõsist tööd", kuid kohtunikel jääb keeruliseks ja väga aeganõudvaks ka keerulisemate juhtumite kohtusse viimine.

"Ma arvan, et ettevõtted suudavad siiski rohkem teha, kui nad praegu teevad," jätkab Amar. Näiteks võivad kiibitootjad lepinguga sätestada, et näiteks Hiina importijat saab kontrollida, milleks kiipi lõpuks kasutatud või edasi müüdud.
https://nos.nl/artikel/2461459-miljoene ... s-sancties

[Peeter]

Kuidas Hollandist veetakse läbi teiste riikide kiipe orkistani

Vaatamata karmidele sanktsioonidele satuvad Hollandi ettevõtete valmistatud mikrokiibid endiselt Venemaale. See puudutab miljoneid tükke alates sissetungi algusest Ukrainasse kuni detsembrini (kaasa arvatud).

Eksport käib vahendajate kaudu. Mitusada tarnet on läinud kolmele kaitseettevõtetega seotud Venemaa ettevõttele. "Hollandi" kiipe on leitud ka Venemaa relvadest.

.....

https://nos.nl/artikel/2461459-miljoene ... s-sancties

Ma korduvalt selgitasin siin, et väga naiivne on arvata, et neid külmikuid ja pesumasinaid varastatakse militaarsetel eesmärkidel koostedetailide saamiseks. Või, et suurenenud külmikutarned jmt kodutehnika viitavat justkui nende militaarsele kasutamisele. See on lihtsalt kujutelm. Selgitasin, et neid asju saab palju lihtsamalt ja partiidena vajadusel. Nüüd on see siin juba järjekordne viide, kuidas tegelik äri käib. Ja käib ikka edasi. Vähem naivismi akf-id.

[ruger]

Alexander Stubb räägib Davosis Soomest, kui orkistani naabrist, Soome armeest ja uuest reaalsusest.
https://twitter.com/ianbremmer/status/1 ... 5043405827

[an2]

Verelastel probleemid Ust-Lugasse ehitatava LNG tehasega.
https://finance.rambler.ru/business/501 ... ih-turbin/

Gazpromile ja Rusgazdobõtšale võrdselt kuuluva veeldatud maagaasi (LNG) tootmise tehase ehitamisel Leningradi oblastis Ust-Lugas on tekkinud probleeme seoses vajadusega asendada projekti raames Jaapani Mitsubishi Heavy Industries (MHI) turbiinid. , mida ettevõte keeldus 2022. aastal müümast. Sellest kirjutab Kommersant olukorraga kursis olevatele allikatele viidates.
Seadmetena, mida tehasele saab tarnida, peetakse Ühendatud Masinaehituse KorporatsioonI ( Rosteci osa) toodetud gaasiturbiine GTD-110M. Lõplikku otsust pole tehtud, läbirääkimised käivad. Juba praegu on aga selge, et positiivse otsuse korral lükkub ettevõtte käivitamise kuupäev oluliselt edasi.
MHI pidi lisaks neljale turbiinile tarnima kümmet kompressorit. Nüüd plaanitakse need tellida Kazankompressormashist. Samas pole väljaande vestluskaaslaste sõnul tehase toodangus GTD-110M-ga ühilduvaid seadmeid, vaja on välja töötada võimsamad kompressorid. Kui kaua see protsess aega võtab, pole täpsustatud.
Varem eeldati, et tehase esimene liin hakkab tööle 2024. aasta lõpus, teine - 2025. aastal ja kolmas - aasta hiljem. Pärast erioperatsiooni algust Ukrainas kehtestatud EL-i sanktsioonid blokeerisid aga suures koguses veeldamise võtmeseadmete tarnimise. Lisaks loobus projektist lepingute eest vastutav sakslaste Linde.
Sergei Kondratjev Energeetika- ja Rahandusinstituudist leiab, et seadmete tarnija vahetus muudab oluliselt projektdokumentatsiooni ja nõuab uut riiklikku ekspertiisi. Ainult see lükkab projekti kaalu oluliselt edasi 12-15 kuu võrra.
Sõltumatu ekspert Juri Melnikov usub, et GTD-110M turbiini ei saa nimetada H100 MHI täieõiguslikuks asenduseks, mis on olnud kommertskasutuses alates 2010. aastast. Ta märgib, et H100 on kahevõlliline turbiin (kahevõlliline disain annab turbiinile suurema manööverdusvõime), mis on valmis töötama mehaanilise ajamina, sealhulgas suurtes LNG tehastes 4-6 miljonit tonni aastas. GTD-110M on ühe võlliga masin, mis loodi algselt ainult elektrijaamade osana töötamiseks. Näiteks elektrijaamade ühevõllilise turbiini rootor pöörleb konstantsel kiirusel 3 tuhat pööret minutis.
"See ei kehti mehaanilise ajami puhul - see vajab definitsiooni järgi laia valikut sageduse reguleerimist," selgitab ekspert. GTD-110M on teoreetiliselt võimalik kasutada kompressorite juhtimiseks, täpsustab ta, kuid "sellise otsuse riske on raske hinnata."
Rostec keeldus läbirääkimisi kommenteerimast, kuid tuletas meelde, et GTD-110M on ainus kodumaine suure võimsusega turbiin ja sellel analooge pole. Seade on läbinud kõik testid ja on seeriatootmiseks valmis, kuigi reaalselt pole neid töös kasutatud. Turbiini eelmine mudel purunes 2018. aastal testimise käigus, kuid 18. jaanuaril teatas ettevõte, et uut mudelit testiti edukalt Ivanovo Inter RAO-s . Alates 2024. aastast planeerib Ühendatud Masinaehituse Korporatsioon toota kaks turbiini aastas, kusjuures esimesed seadmed on juba reserveeritud.
Varem sai teatavaks, et Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus arestis gaasitöötlemistehase rajamise kohustuse täitmata jätmise tõttu Linde varad summas 35 miljardit rubla.

[Tegelane5]

Ma korduvalt selgitasin siin, et väga naiivne on arvata, et neid külmikuid ja pesumasinaid varastatakse militaarsetel eesmärkidel koostedetailide saamiseks. Või, et suurenenud külmikutarned jmt kodutehnika viitavat justkui nende militaarsele kasutamisele. See on lihtsalt kujutelm. Selgitasin, et neid asju saab palju lihtsamalt ja partiidena vajadusel. Nüüd on see siin juba järjekordne viide, kuidas tegelik äri käib. Ja käib ikka edasi. Vähem naivismi akf-id.
[/quote]
Minumeelest üks ei välista teist. Tavaolukorras, kui saaks neid kive tellida ning seejärel tootmist organiseerida nii nagu Toyota tegutseb, elik kõik vajalik tuuakse täpselt selleks ajaks vabrikusse kui neid vidinaid vaja läheb siis loomulikult ei ole mingeid kasutatud juppe vaja. Aga kui tarneahelatega on vähe keerukam siis võetakse igalt poolt kus vähegi annab.

[hrks]

https://www.politico.eu/article/majorit ... udy-finds/

Mnjahh. Kas uskuda või mis teha, kui uskuda?

[ruger]

Orkide Siberis olevate BAM ja TransSib raudteeühenduste läbilaskevõime ei suuda läbi lasta enam seal kuhjuvaid vaguneid ja tsisterne. Sajad vagunid kuhjuvad erinevatesse jaamadesse.
Нефтяные компании заявили о транспортном коллапсе в РЖД

Разворот торговли нефтепродуктами на восток срывается: БАМ и Транссиб не справляются с грузами, сотни вагонов стоят в пробках на НПЗ.
https://twitter.com/finanzru/status/1620005896347869186

[Miki]

https://www.politico.eu/article/majorit ... udy-finds/

Mnjahh. Kas uskuda või mis teha, kui uskuda?

Äkki siit saab saab vastuse küsimusele...

Millist mõju ELi Venemaa-vastased sanktsioonid EI AVALDA?
Sanktsioonid ei takista toiduainete ja põllumajandustoodete eksporti ega nendega seotud tehinguid.

Euroopa Ülemkogu 23.–24. juuni 2022. aasta kohtumisel rõhutasid ELi juhid, et Venemaa on ainuvastutav ülemaailmse toidukriisi eest ning et ELi sanktsioonid ei ole suunatud toiduainetele ja põllumajandustoodetele. Toiduga kindlustatus ja toidu taskukohasus on ELi ja selle liikmesriikide üks peamisi prioriteete.

ELi sanktsioonid ei mõjuta toiduga kindlustatust ning puudutavad üksnes ELi ja Venemaa vahelist kaubandust, mitte rahvusvahelist kaubandust.

ELi sanktsioonidest on selgesõnaliselt välja jäetud toiduainete tarned ja väetised: sanktsioone ei ole kehtestatud toiduainete maailmaturule eksportimisele Venemaalt. Igaüks saab kasutada, osta, transportida ja tagada Venemaalt eksporditud toiduaineid ja väetisi.

https://www.consilium.europa.eu/et/poli ... explained/

Ehk puust ja punaselt...

Milliseid kaupu ei saa EList Venemaale eksportida?
Sanktsioonidega hõlmatud toodete loetelu sisaldab muu hulgas järgmist:

tipptasemel tehnoloogia (nt kvantarvutid ja kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tipptasemel elektroonika ja tarkvara)
teatavat liiki masinad ja transpordivahendid
erikaubad ja -tehnoloogia, mida on vaja nafta rafineerimiseks
energiatööstuse seadmed, tehnoloogia ja teenused
lennu- ja kosmosetööstuse kaubad ja tehnoloogia (nt õhusõidukid, õhusõidukimootorid, lennukite ja helikopterite varuosad või mis tahes varustus, reaktiivkütus)
merenavigatsiooni kaubad ja raadiosidetehnoloogia
mitmed kahesuguse kasutusega kaubad (kaubad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel), näiteks droonid ning droonide ja krüpteerimisseadmete tarkvara
luksuskaubad (nt luksusautod, käekellad, ehted)
tsiviilotstarbelised tulirelvad ja muu sõjaväevarustus

Milliseid kaupu ei saa Venemaalt ELi importida?
Sanktsioonidega hõlmatud toodete loetelu sisaldab muu hulgas järgmist:

toornafta (alates 2022. aasta detsembrist) ja rafineeritud naftasaadused (alates 2023. aasta veebruarist), välja arvatud mõned erandid
kivisüsi ja muud tahked fossiilkütused
teras, terasetooted ja raud
kuld, sh juveeltooted
tsement, puit, paber ja plast
mereannid ja alkohol (nt kaaviar ja viin)
sigaretid ja kosmeetikatooted

Jänkidel loomulikult sisse-välja keeldudest oma nimekiri.
Aga toiduainetega ärikeeldu vist pole sealgi…

[gooligan]

vaatan, et ka siia foorumisse on ilmunud suurel hulgal ohkeid ja kahtlejaid sanktsioonide tõhususe osas. Osaliselt on see muidugi põhjendatud.
Kuid suures plaanis pole ju mitte mingit (sõjalist) vahet, kas Subway võileibu või ECCO kingi saab Moskvast osta või mitte.
Ka ei ole mõtet lasta longu endast näidetest, kuidas uus Rolls-Royce, viimane IPHONE mudel või mõni muu luksusese on Veremaa metropoli imbunud.
See on kõik tavaline väljanäitamine - verelased üritavad meeleheitlikult tõestada, kuidas sanktsioonid ei toimi ja on mõttetud, sest näete Itaalia makaronid on ju toidupoodide letis saadaval ning beibed käivad uue luksuskäekotiga ringi ja rüüpavad head Prantsusmaa veini.
Isegi Põhja-Korea suudab oma parteiladvikule importtooteid kasvõi uruaugu kaudu sisse smuugeldada. Ühiskonna üldist arengutaset sedasi ei tõsta vaid rahuldadakse järjest kitsama eliidi luksusvajadusi.
Küll suudavad ka Vene eriteenistused hankida (tsiviil)otstarbe kiipe, mida oma rakettidesse toppida. Sellised pisikesi auke ei suuda keegi kinni panna. Alati leitakse mõni kolmas riik/rahanäljas ettevõte vms, kelle kaudu sedalaadi äri väikepartiidena ajada.

Aga juba paistab, kui suuri raskusi on keerukamate tehnoloogiate hooldamise ja hankimisega. Tehaste sisseseaded, nafta- ja gaasitootmise seadmed, autod, lennukid, põllumajandustehnika, teeehitustehnika, telekommunikatsioon jne jne. Need on tehnoloogiad, millel saab olema (ja juba on) pikaajaline mõju venelaste elatustasemele ja võimele tehnoloogiliselt samas sajandis Läänega olla.
Kõikvõimalik tehnoloogiamahukam tootmine/planeerimine on ju edasi lükatud või seisma pandud, uusi naftaplatvorme ei avata jne.
AKFi AN2 viidatud LNG gaasistamisterminal on siin heaks näiteks. Just nende projektidega on senini rahastatud oma suht primitiivset ühiskonnakorraldust ning hoidnud madalama impordist sõltuvust. Kuid need projektid teevad vähikäiku ja kombinatsioonis toormehinnalagedega omavad nad vägagi negatiivset mõju nende eelarvele.

Inertsist suudetakse toota oma 70ndate T-72'esid, aga ka neid mitte pikalt ja lõputult, sest jällegi tehase sisseseade väsib, importosade laovarud kahanevad jne. Aga näe, sisuliselt "kodumaiseid" Ladasid enam masstoota ei suudeta, rääkimata siis keerukamatest toodetest. Enamus sellistest "lugudest" lükatakse riigisaladuse templiga kalevi alla.

Ja see spiraal keerleb veel pikalt peale sõda. Ettevõtteid ei saa Venemaale tagasi käsutada - värskelt realiseerunud poliitilised riskid ja natsionaliseerimised on veel meeles, võimalik mainekahju jne. Need on põhjused, miks paljud ettevõtted ka peale sõda ei astu kiirkorras sama reha otsa.

PS! Ja ka Hiinale ma siin väga palju ei loodaks - neil on headest suhetest läänega palju rohkem võita kui verelastega. Hiinlased oskavad raha lugeda ja saavad hästi aru, kustkohast füür tuleb ning teevad kõik vajaliku, et see äri jätkuks ka tulevikus.

[kaugeltuuriv]

Ma usun,et need tankide renoveerised ja uute tootmised on osaliselt nüüd Hiina jublakate peal,mida võidakse mitte otse osta aga näiteks kasutades P-Korea kõverteed.Kuullaagrid näiteks võiks olla üks selline teema.
Hiina kummide madalat kvaliteeti Vene külmas on ka siin foorumis näidatud,kus need sisuliselt hakkavad pragunema ja lõhkevad,isegi videosid ringleb tuubis.
Klassikaline on see Moskvitš teema,kus auto tuleb Hiinast ja kohalike ülesanne on rehvid alla panna ja nimesilt külge liimida.
Kvaliteeti ma ei hakka üldse hindama,näiteks need Hiina elektriautod,mida proovitakse Norras müüa on ikka täielikult läbikukkunud värk.Pidavat eriti väikese kaugusega hiilgama,kuigi reklaamitakse,et saate luksuse koos kaugusega.
See luksuskaup on alati diktaatoritele meeldinud ja nui neljaks nad selle läbi kõverteede ka saavad.Imperaator Junn III P-Koreast pidavat olema suurima Mersude pargi omanik,isegi hiinlastele pidavat silmad ette tegema.
Ja ma ei ole kindel,et nood luksuskaubad kõik ka originaalid on,Aasiast tulevat asja tuleks väga kriitiliselt hinnata,isegi,kui kasutada ainult sedasorti kaubanduse liikumist,kui võimalust sanktsioonidest kõrvale hiilida.