Kirjandusklassika metafoor

[Castellum]

Kõrtsmiku suust kõlab väljend pigem tunnustusena kui halvustusena mida sõna lits kasutades tegelikult ju silmas peetakse..

..ka mulle tundub see seal kõrtsitoa kontextis öeldu miski omamoodi tunnustusena

Võib-olla loeks ehk raamatu uuesti üle? Või vaataks filmi üle? Ja sedakorda mõttega...

Ka Tammsaare mõttelaadist mingi üldisema käsitluse lugemine ei tee paha. Nii puhtalt enda harimise ja kirjaniku mõttemaailmast parema arusaamise mõttes...

[sadist]

Aasta 1928

Screenshot_20191101-102711~2.png (174.73 KiB) Vaadatud 3577 korda

[Castellum]

Aasta 1928

Screenshot_20191101-102711~2.png

Eks tänapäevane vaste võiks olla see:
https://www.err.ee/997911/kohus-ei-rahu ... rr-i-vastu

[avrnbr]

Vaadake, see "Vargamäe litside meeste" teema on umbes sama värk, nagu moodsamal ajal Mihkel Raua "Musta pori näkku" raamatus H. Volmerile omistatud repliik.
"Minge munni, raisk" päris tähendus sõltub suuresti kontekstist ja intonatsioonist.
Kuidas sellega päriselt oli, sellest ajalugu palju ei pajata ja asjaosalised ise ka vist eriti mitte.
Aga vahel peabki fantaasiale ka pisut ruumi jääma.

[Kriku]

Sellega nõus.

[sadist]

Kui see irvitusega öeldud "litsid mehed" hirmus solvang oli, siis Pearu ja Andres oleksid võinud kahe peale kõrtsmikule kere peale anda, või siis vähemalt kõrtsi vahetada

Ise küll ei viitsiks käia pubis, kus teenindaja mind iga kord jobuks sõimab.

[Lemet]

Ja valmis iga jummala nädalavahetus paarkümmend kilomeetrit vankriga teise kõrtsi loksuma?

[sadist]

Pearu ja Andres olid põhimõtetega mehed mõlemad, nemad oleks kindlasti sõitnud
Vot ei tea, kuidas nende kandis kõrtsidega lood olid. Minu kodukandis (külas) oli samal ajajärgul kolm kõrtsi küllaltki lähestikku, paarikilomeetriste vahedega.

[avrnbr]

Ja valmis iga jummala nädalavahetus paarkümmend kilomeetrit vankriga teise kõrtsi loksuma?

Vaata, Lemet, ajad olid teised.
Täna ei pea kaklemiseks kõrtsi sõitma.
Võib võtta veebibrauseris lahti militaar.neti (või mõne teise koha) ja saab muljetada, vaielda, vahel ka kakelda. Napsi kõrtsmik küll ei paku, aga selle leiab igamees ise.
Protsess on teistsugune, aga asja mõte jääb ajas samaks.

[Manurhin]

Aasta 1928

Screenshot_20191101-102711~2.png

Aga ikkagi viisakalt Teie-vormis ju pöördutud .

[Z03]

Nii et kui ma kedagi siinsetest meestest litsiks meheks nimetaks, oleks see pigem tunnustus või isegi lausa kompliment? Hea teada.

Teemaalgatuse juurde tagasi tulles, siis kuidas peaks soomlane saama aru, mida Tammsaare mõtles ja öelda tahtis, kui eestlased isegi selles osas kokkuleppele ei jõua ja arvamused seinast seina lahknevad.

[Dr.Sci]

Teil kellegil gümnaasiumis või põhikooli lõpus käivaid lapsi pole? Las lasevad kirjanduse õpetajal (kui selline aine veel eksisteerib) ära seletada. Minu tõlgendus oleks et kuna litsi sünonüüm on ka "avalik (naine)" siis kõrtsmiku kontekstis tähendaks see et need Vargamäe omad ajavad omi asju häbenemata rahva silma all (nagu 2 litsi omavahel tänaval territooriumit jagades), mitte kuskil küüni või kõrtsinuka taga, ja sõna "mehed" lihtsalt rõhutas et seekord pole tegemist naistega.

[Svejk]

... ja arvamused seinast seina lahknevad.

Siinkohal tahaks eriliselt esile tõsta akf`ide Sho ja Dr.Sci sõnavõtte, mis minu meelest on "out of the box"

P.S.

Nii et kui ma kedagi siinsetest meestest litsiks meheks nimetaks....

Vastaks lugupeetud kaasfoorumlasele vanasõnade abil...
Mida inimene otsib, seda ta leiab; mida ta näha tahab, seda ta näeb
Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
Kes teisele ütleb, see ise on.

[sadist]

Nii et kui ma kedagi siinsetest meestest litsiks meheks nimetaks, oleks see pigem tunnustus või isegi lausa kompliment? Hea teada.

Tänapäeval tähendab see meest, kes tõmbab naistega ringi, vahetab sageli partnereid ja petab neid teiste naistega Kõrtsmik nüüd seda kindlasti ei mõenud omal ajal, väljendite tähendused võivad ka muutuda. Lähedane näide oleks ehk vene keelest laenatud sõna "suuka". Algselt emane koer, hatt, kriminaalses slängis võib tähendada nii lõtvade kommetega naisterahvast ehk litsi, seaduslike varaste reeglitest taganenud ja võimuorganitega koostööd alustanud varast, kui ka lihtsalt sõimusõna. Tänapäeval on järele jäänud see viimane ja kui mõni noormees tänapäeval teisele nii ütleb, siis see ei tähenda, et nad mõlemad oleksid vor v zakoned ja solvatu läks vangilaagris tööle, selle asemel et keelduda ja kartsas istuda nagu õigele vargale kohane.

Tõsi- inimese kohta öelduna on see sõna pea alati halvustav. Samas need vangilaagrite ja varaste subkultuuri "suukad" kutsusid ka isekeskis üksteist nii ja nende jaoks, tundub, et see ei olnud solvang enam.

[AndresTy]

Nii et kui ma kedagi siinsetest meestest litsiks meheks nimetaks, oleks see pigem tunnustus või isegi lausa kompliment? Hea teada.

Hea oleks teada ka seda, et sõnade ja väljendite tähendused ajas muutuvad. See, mida täna mõistetakse ühtmoodi ei pruukinud omada sajand tagasi sama tähendust....