"Kolonnisõda"

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

See, et Põhja Ukrainas toimus mingi sõnuseletamatu hullumeelsus, paljude põhjuste kokkulangemisel, alustades sellest, et sõideti plaaniga, et "hommikul sisse, õhtul võiduparaad Kievis" ning võetakse lilledega vastu. EI TÄHENDA et siin hakkatakse sama debiilsus korraldama. Sellist jama mis seal näha olnud, ei teinud me isegi Afganistanis kitsekarjuste vastu :

Ründetegevuses (olen võtnud osa jaanuarirünnakutest) ei hakkanud me Afganistanis mingeid rünnakukolonne tekitama - kõigepealt luure ja julgestusgrupid, sihtmärgist piisavas kauguses võeti sisse niipalju kui võimalik aheliku ning jalastunud jalavägi liikus koos tankidega. Kus tankid ei pääsenud läbi, liiguti niisama jala jne. Anti tulelöök kas Gradist või SPGst ning valgusime peale.

Tavaline määrustiku järgne sõdimine. Umbes sama mis toimub ida - Ukrainas praegu.

Küsimus ongi, et mis siis, kui venelased loevad oma määrustiku vahelduseks ja ei hakka mingis ühes kolonnis näiteks Tartusse pressima? Vaid hargnemine toimub juba piiril, liiguvad luuregrupid, jäädakse alasid julgestama jne. Ühest või kahest brigaadist lihtsalt ei piisa, et kõiki suundi julgestada. Kuid peale brigaadide pole meil muid vägesid, millega manööversõda pidada.

Ühesõnaga, terve su väide on, et kuna Soomlased, kes tahavad ja kellel on võimalus terve oma lõuna osa tühjaks vedada tsiviilist, eesti suurusel alal, sadade tankide, suurtükkiväesüsteemide, lennuväega pidama hakkata manööversõda.

Tähendab, et meil, kus pole rahvast kuhugi vedada, kus suuremad asulad jäävad mõnekümne km kaugusele piirist ehk siis peaks hakkama narva all, 1 km sees manööverdama? Lõuna eestis, 20 km sees. Mingil määral manööverdavad kaks brigaadi (kellel on kokku 44 jalaväelahingmasinat) ning alla 50 kaasaegse kaudtulesüsteemi 0 tanki, 0 lennukit. Saavad samuti sellega hakkama ja on edukad?

Sama moodi, võiks ma faktiliselt ka väita, et sõdime nagu Ameeriklased. Kõigepealt tambib Eesti õhuvägi kõik maha lääne venemaal, siis tulevad tankid ja võtame Pihkva ära. See on umbes sama loogiline jutt.

Terve kolonnisõjal on siis mingit ideed, kui me annaks kohe käest ära kõik ja jääks ainult Harjumaad kaitsma ning manööverüksused (kellega poleks Tallinna kaitsmisel nagunii midagi teha) üritavad vahepeale jäänud alal pidada manööversõda. Faktiliselt tähendaks see aga tohutuid ohvreid tsiviilelanikkonnas, tervelt ära lagastatud riiki, mida võib olla tuleb koos liitlasvägedega hiljem veel hakkata vabastama, kui liitlaste reaktsioon pole piisavalt kiire, siis ka üsna kiiret Tallinna linnalahingut.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vähemasti 2/3 Luhamaast Tallinna või Narvast Tallinna tuleb neil sõita samasuguse "hulluse korras" kolonnis ja et kolonn ei veniks nii pikaks, et raadioside ei ulata, tuleb sõita lühikeste vahedega. Kui kahe metsatula vahel on 2 km põld, siis ega brigaad või pataljon seal hargnema ei hakka, kui peagi mets jälle tuleb.

Kolonnis seepärast, et pole mujal sõita (maastik pole läbipääsetav). Kui enamik vastase teest eesmärgini tuleb sõita kolonnis, siis oleks vahest arukas olla valmis kolonnidega tegelemiseks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kui hargnemine tehakse ära venemaal siis lõuna eesti esimeseks sihtmärgiks on Võru. Sinna jõudmiseks saab venemaa poolelt ära kasutada vähemalt 4 teed + väiksemad vaheteed, elektriliinid jne.

Kõigepealt liiguvad luureüksused, mõni km taga siis jalavägi koos tankidega (ära tule mulle rääkima, et 20 km pole vene jalaväel võimalik jalutada). Vahemaid arvestades võidakse läbi metsa saata ka osa seltskonnast jalastatuna.

Kui Võru saadakse kätte, võetakse mingi tee, mis julgestatakse ära. Sealt hüppatakse edasi, järgmise sihtmärgi poole jne.

Sõjategevus käib pigem hüpetega, kui kõik võetakse ühte uljasse kolonni ja hakatakse sõitma lõppeesmärgi suunas.

Tegin ka väikese näitliku kaardi, koos suundadega (lilla on vene jalavägi) ehk siis vähemalt 4 suht laia teed.

Kuidas seal kolonnisõja stiilis kaitsma asuda ? Vahemaad on seal mõned km muuseas.
Manused
lõuna eesti kaart.png
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vägagi hästi saab, see Võru ümbrus on ikka kaunikesti metsane, sai isegi seal omal ajal kaks kuud ringi trambitud.
Ükski märgitud marsruut pole selline, mis lubaks eriti kolonnist kuskile hargneda.
Luure lastakse mööda, võibolla eesjulgestus kah ja põhiüksus saab ootamatult hagu ("aga eelmisi ju ei tulistatud").

Sa vist ei kujuta hästi ette, mida tähendab nt 20 km teed julgestada (st palju selleks on ressursse vaja).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Mulle tundub, et unustad ära, et venelastel on ka selline väeliik nagu jalavägi täitsa olemas. Kes saab ka täitsa edukalt hakkama selliste asjadega, nagu läbi metsa liikumine, samuti saab ta veel hakkama sellise maagilise liigutusega nagu kaevumine. Kõigele lisaks on tal ka silmad.

Teede julgestamise peale ei lähe muuseas sellist ressurssi, nagu saa ette kujutad, tegemist pole Füüreri Hendaye külastusega, kus pandi raudteele iga 10 meetri peale püssimees seisma.

Paned mõned rühmad kahtlasematesse kohtadesse ning paar tüüpi raadiosaatjatega nende vahele ning paarisaja mehega julgestadki paarkümmend km teed ära.

Ühesõnaga sinu fantaasiamaailmas on meil olemas venelaste liikumisest 100% ülevaade ja venelastel meie liikumistest 0% ülevaade (et Strandbergi nähtamatuks tegev kangas on siis ikka olemas).

Ma saan aru, et selle kolonnisõjal võib olla siis mingi eesmärk, kui tõesti on kõikidest kaitseliinidest läbi murtud ja ollakse jõutud poole Eesti peale ning tagalasse on jäänud mingid üksused ning las nad siis üritavad.

Hakkata pidama ainult kolonnisõda - manööversõda milleks on sobiv väga väike osa meie vägedest, 0 sügavusega (või siis annamegi kohe piiriäärsed alad kohe käest ära, mingil põhjusel ei taha sa rääkida, kui sügavale siis see vaenlane lasta tuleks ja kas näiteks Põlva anname käest ära aga Võru ei anna?) eeldusele, et ehk me rapsime ta kusagil ikka ära ja eeldusel, et venelased võtavad tublide poistena end ühte hästi pikka kolonni, mida me saame siis kusagilt metsast rünnata. Samuti loomulikult mingit luuret vms ei toimu. Kui vaenlane nii ei tee nagu meile kõige kasulikum oleks. Mis siis?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui vastane sunnitakse metsa kammima (mille praktiline kiirus on nii 0,5 kmh) siis on see vesi meie veskile - samal ajal paigal seisev või väheliikuv kolonn muutub ideaalsihtmärgiks kadutulele.

Kui Soome seda taktikavideot vaadata, siis nad näikse selle kammimise/tiibamisega ka arvestavat - seepärast on seal jalaväejaos 2 täiskuulipildujat (sellist lahendust ei kasuta keegi, parimal juhul 2 kergekuulipildujat) ja hunnik miine koos minööriga.

Selline julgestamine võtab koledat moodi aega ja tõmbab rünnakutempo nulli - olen õppustel seda korduvalt teinud, näiteks ennelõunaga liikusime edasi tervelt 3 km. Vastase viivitusüksus oli üks liitlaste kergejalaväe rühm. Meie pool oli kergejalaväe kompanii veoautodel.

annamegi kohe piiriäärsed alad kohe käest ära,


Jäta selline emotsioonidele rõhuv kebas. Et maanteel on 20 km kolonn, ei tähenda kogu maastiku kontrolli, vaid seda, et varsti on söestunud kolonn.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Loomulikult võtab alade kammimine aega ning aeglustab tegevust. Küsimus jääb endiselt selleks, et miks peaks venelased näiteks Võru ründamisel kasutama puhtalt võru - luhamaa teed? Kuhu koondavad siis 20 km kolonni.

No ei kasuta, kasutavad kõiki teid ja sihte. Kui üritada kaitsta kõiki teid ja sihte, meie üsna väheliikuvate vägedega, moodustubki faktiliselt rindejoon. Ainsa vahega, et kui ei kaevu ning saad pähe vaenlase kaugtule, on 10X rohkem ohvreid ... samuti võib sittade asjaolude kokkulangemisel terve kaitse loetud minutitega kokku kukkuda.

Kui ei võta kõiki teid kontrolli alla, avastad, et vaenlane on imbunud kuidagi ka sellja taha (ära tule rääkima, et meil oleks 100% ülevaade vaenlase tegevusest).

Ühesõnaga sinu väide põhineb mingil arusaamatul eeldustel, mille toetuseks on toodud üks episood Ukraina sõjast ning samal ajal topid näpud kõrvadesse terve ülejäänud lahingutegevuse suhtes. Sealjuures väldid kõike muud.

Ida ukrainas pole venelased suutnud üle 2 kuu kindlustunud ja kaevikutest ukrainlastest üle rullida. Suures osas on rindejoon pidanud.

Põhja - Ukrainas saadi need samused kolonnid pidama siis kui ühendusteede pikkuseks läks venelastel paarsada km, venelased said hulka asulaid siiski kätte ja tsiviilelanikkond sai rängalt kannatada. Ühesõnaga lõppes seal ilma rindeta sõjategevus täpselt nii nagu ma ennustaks ka meil - üsna ruttu Tallinna all, kus varustusteed lähevad liiga pikaks.

See mis Soome plaanib või ei plaani ei puutu enne asjasse, sest olud on täiesti võrreldamatud. Lisaks Soome plaan ei tähenda, et see oleks midagi muud, kui mingi plaan. Samahästi võib plaanida ka Eesti õhuväe rünnakuid Pihkva pihta.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ühesõnaga sinu väide põhineb mingil arusaamatul eeldustel, mille toetuseks on toodud üks episood Ukraina sõjast ning samal ajal topid näpud kõrvadesse terve ülejäänud lahingutegevuse suhtes. Sealjuures väldid kõike muud.


Minu väide põhineb ikka soomlaste tarkusel. Soomlased üldiselt üheksa korda mõõdavad enne lõikamist.
"Ülejäänud lahingutegevus" seal Ukrainas ei toimu ju meie tüüpi (kinnisel, kanaliseerival) maastikul. Avatud maastikul ma ei soovitaks kolonne varitseda näiteks.

See mis Soome plaanib või ei plaani ei puutu enne asjasse, sest olud on täiesti võrreldamatud.


Puutub küll, maastikuolud on sarnased ning tegelikult ka strateegilised eeldused (nt territooriumi sügavus). Helsinki on Viiburist umbes sama kaugel kui Tallinn Kingisepast. Sinu postitamine muide annab juba märku, miks need venelased ikka ja jälle kolki saavad. Sa ei taha oma nõuka tankikomandöri õpitust kaugemale vaadata.

Mis muutuks kui venelane tuleks Võrru ühe asemel kolme teed? Siis on äestamiseks kolm lühemat kolonni ühe pikema asemel. Või blokeeritakse kaks teed ära nii, et peavad tulema mööda kolmandat. 120 kg lõhkeainet teetruubis teeb sinna sellise augu, et sealt ükski masin järgmine pool päeva läbi ei sõida. Rohkem teid tähendab ka rohkem võimalusi.

Edit: Ida Ukrainas peab rinne seepärast, et ründavad ka kaitsvad jõud on enamvähem võrdsed (mitte seepärast, et antud tegevus oleks kasulikum) ja sellisel juhul, kui kaitsja on enamvähem pidava (tühikuteta) rinde suutnud tekitada, läbimurret ei tekigi. Rünnakud tõrjutatakse ja ründaja kannab rohkem, kaitsja vähem kaotusi. Sõjapidamise reeglid ütlevad, et edukaks rünnakuks peaks 3-kordne ülekaal olema. Seda venelastel pole. Selle variandiga, et venelased tulevad 30 000 mehega Eestit vallutama, pole mõtet arvestada. Kui aga vastane on nt 3- kordses ülekaalus, siis võib UKR kombel rinne lõppeda sellega, et nad leiavad mõne nõrga koha, tungivad sealt läbi ja kaitsja jääbki kotti. Soomlaste uus idee ongi selles, kuidas 3 korda suuremat vastast ikkagi edukalt hävitada. Sest edukat varitsust on võimalik teha ka 10-kordses vähemuses, kui sul on õiged relvad ja taktika. Üks miininupule vajutav mees võib kergesti hävitada BMP ja terve jalaväejao koos sellega, olles ise 10-kordses vähemuses.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kuidas on meil midagi võrreldavat Soomega?

1. Ma olen korduvalt öelnud, et Soomlastel on võimalused piirilt kuni Helsinkini (kaasa arvatud) tsiviilidest tühjaks vedada. Meil pole rahvast mitte kuhugi vedada, sealjuures kui sõda peaks toimuma talvel ja venelased purustavad Tallinna paar soojatootjat tuleb mõtlema hakkata hoopis, et kuidas Tallinn tühjaks vedada rahvast, et surnuks ei külmutaks.

Teistesõnadega jah, Soomlased saavad lubada vaenlasel tungida paarsada KM, meie ei saa lubada. Ma ei hakka siinjuures veel meenutama, et meie teine suuruselt linn on 70 km piirist, mille kiire tühjendamine on võimatu.

2. Soomel on 239 tanki, 212 IFVd, 860 APC, 120 SPG süsteemi, 56 MLRS seadet. 62 hävitajat
Eestil on 0 tanki, 44 IFV, 136 apc, 24 spg süsteemi, 0 MLRS seadet, 0 hävitajat.

Meie vägedest on liikuvad 1 ja 2 brigaad. Lootust, et mobiliseeritute ja KL hakkata manööversõda pidama on suht puht väike.

3. Soome mängib sellele, et sõda kujuneb pikaks ja suudab välja kurnata Venemaa. Seega strateegia on üles ehitatud ka vastavalt.

Meil pole mõtet sellele mängida, sest me ei saa oma vägedega milleski sellisest isegi unistada. Meie strateegia saab üsna üheselt põhineda ainult sellel, et liitlased tulevad appi. Selle eelduseks on, et enamus Eestist jääks vabaks ning venelased ei saaks väga ranniku lähedale tuua oma ÕT ja laevavastaseid rakette.

4. Soomlaste plaan on ja jääb ikkagi plaaniks. Enne sõda on kõigil olnud igasuguseid ilusaid plaane. Peamine murekoht jääb siiski sellesse, et selle eelduseks on see, et ei tehta ühtegi viga. Kui teed vea, võib terve asi väga ruttu kaardimajana kokku kukkuda.

5. Ida Ukraina pole puhtalt stepid. Põllud - hajeasustus, ka metsa siin ja seal. Ei erine ta midagi meie lõuna eestist nüüd nii tohutult. Samal ajal jälle vahemaad meil on oluliselt väiksemad (olen elus nii ida ukrasinas, kui lõuna eestis käinud). Võta google maps lahti ja vaata ise.

6. Ma peaks just laulma oodi kolonnisõjale - praktilist kogemust kolonnide ründamisega seoses peaks mul nagu jaguma. Kokkuvõttes oldi kolonnide vastu ainult siis edukad, kui nad venisid pikakaks (mis täpselt juhtus Põhja Ukrainas). Selle eelduseks oleks jälle, enamiku eesti käest andmine.

7. Selle kolonnisõja pidamise tulemus oleks lõuna eestis üsna üheselt, et kas mõnest kohast murtaks läbi (varitsuses väed ei näe luuredrooni ja saavad kaudtule löögi selga, mitte kaevununa on see suht ohvrite - vigastuste rohke), või mindaks läbi metsa või läbi sihi (mis jääb meil märkamata) ning kui rindejoont pole võivad täitsa vabalt lihtsalt linna sisse jalutada. Peale mida võetakse Võru käest äärmiselt tsiviilohvriterohkes linnalahingus.

Väed kes on tee ääres lahingus mõne võitlusgruppiga, ei suuda end lahti rebida tulekontaktist ning võetakse ka seljatagant pihtide vahele. Selleks ajaks on nad muutunud suht vähemobiilseks (peamiseks edasiviivaks jõuks on jalad). Sellises segapudrus on paanika tekkimine suht kiire - kõik meie poole vigastatud saavad heal juhul esmaabi, kes jalga lasta ei suuda jookseb verest tühjaks jne. Küsimus on ka muus järelveos. Venelane kasutab kindlasti võimalust ning kusagilt läbisaanuna paneb ise teeäärde maha varitsusüksusi, kes hakkavad siis rapsima meie vägede järelvedu jne.

Selles osas mängitakse seda mängu alati kahekesi. Kui meie otsustame hakkata mängima manööversõda, siis hakkavad ka venelased. Kuid me kaotaks selle kole kähku, sest venelastel on suure tulejõuga manööverdavaid üksusi lihtsalt mõõtmatult rohkem. Faktiliselt üritaks me tankide ja soomukitega varustatud vaenlase vastu hakkata pidama manööversõda üksustega, kelle peamine manöövervahend oleks 2 jalga.

Küsin, juba mitmendat korda. Milleks meile ajateenistus kui kavatseme sõdida 30000 mehega? Milleks on meil ajateenistusest läbi käinud 100 000 inimest ? Kui sõda pidama asuda kahe brigaadi ja näpuotsa teiste üksustega?

Kui koondume 100 000 meest, peaks 1/3 puhul venelased koondama 300 000 meest. See pole aga enam kuigi reaalne ning teiseks arvestades sõjateatri suurust, ei annaks ka erilist kohest efekti.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Küsin, juba mitmendat korda. Milleks meile ajateenistus kui kavatseme sõdida 30000 mehega?


Seepärast, et rohkem mehi pole meil jõukohane muuta toimivateks ja kõige vajalikuga varustatud üksusteks.
Ülejäänud seltskond sobib peale väikest täiendõpet ehk kaotuste katmiseks, mitte uute üksuste moodustamiseks.
Olen taolisi 94 ajateenistuses käinud mehi nats näinud, kvaliteet üldiselt vene sundmobiliseeritu tasemel.

Ühesõnaga, rindele ei lähe meilt suurt üle 30 000 mehe. Selle vastu paneb idanaaber välja nt 100 000 meest. Kuidas me seda "rinnet" siis peaksime, tahaks ka kuulda. Soomlaste probleem on selles, et vastase vägi arvatakse olevat suurem kui nende oma. Venelaste Ukraina-eelsed plaanid olid ikkagi maaväes 80 brigaadi, mis esimese ehmatusega oleks mingi 350 tuhat meest 3200 tankiga. Selle kõrval on Soome brigaaditaseme üksuste 60 tuhat meest ja see 200 tanki ikka vähe mis vähe, et "rinnet pidada".

Ajateenistust peame me selleks, et meil oleksid lääne mõistes toimivad üksused, mitte sõjaväe imitatsioon.

Selles osas mängitakse seda mängu alati kahekesi. Kui meie otsustame hakkata mängima manööversõda, siis hakkavad ka venelased. Kuid me kaotaks selle kole kähku, sest venelastel on suure tulejõuga manööverdavaid üksusi lihtsalt mõõtmatult rohkem. Faktiliselt üritaks me tankide ja soomukitega varustatud vaenlase vastu hakkata pidama manööversõda üksustega, kelle peamine manöövervahend oleks 2 jalga.


Seepärast tulebki nad hävitada teedel ja kohtades, kus nad ei saa manööverdada. Kolonnis kaks esimest ja kaks tagumist põlema ja ongi manöövrid läbi.
Ühe asja kordan veel üle - Soome maaväedoktroon 2015 pole ainult kolonnidega võitlemine (kuigi varitsustüüpi rünnakud kolonnidele saavad olema olulised), vaid laiemalt, väikeste lahingute pidamine 1-2 suure lahingu asemel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Rindesõjas polegi vajagi kõigile üksustele oma transporti ega ka kaugtuld - eriti veel, kui räägime mitme km sügavustest kaevikuliinidest. Käsirelvi ja individuaalvarustust peaks meil neile olema. Teistesõnadega saabki mobiliseerituid kasutada selleks, milleks nad oleks kõige sobivamad - vähemtähtsamates kohtades rinde hoidmisel. Kõigele lisaks loodame me ka ikka liitlaste abile (ka relvaabile).

Seega teeme sõjaplaani, millele vastavad meie kaks brigaadi, niivõrd - kuivõrd ja ehk veidi ka muid üksuseid (vähemalt teoorias) ning siis seletame, et meil vägesid vähe ... Üldiselt peaks asi ikka käima vastupidi, et strateegia valitakse vastavalt olemasolevatele vägedele, mitte vastupidi.

Samuti lootuse panek sellele, et venelased ajavad oma kõik sõjatehnika suurtesse kolonnidesse, mida siis esimese ja viimase masina äralaskmisel saab rahus rapsima hakkata. Ilma igasuguse luureta, julgestuseta jne. Kui nad ei tee seda? Kui varitsusüksus avastatakse ja lüüakse puruks (kusagil maastikul paikneva üksuse oluliseks rapsimiseks piisab enam vähem täpsest SPG pataljoni kogupugust) jne.

Ma saaks aru, et jutt oleks mingitest paarimehelistest eriüksustest, kes vaenlase tagalas teeks kurja (mis oleks mõistlik strateegia) - mingeid kolonne nad maha ei võtaks, kuid kurnaks. Need võivad tõesti lipsata paljudest kohtadest nii läbi, et keegi ei näe. Kuid mis põhjusel arvata, et meie minimaalselt kompanii suurusi üksusi ei suudeta avastada, kuid vaenlase kompanii suurused üksused me kõik avastame ja teame, kuhu nad suunduvad.

Ühesõnaga, terve see kolonnisõja suurem või väiksem eeldus on nagunii 100% ülevaade lahinguväljast ning vaenlasel minimaalne ülevaade meie vägede paiknevusest. Ma ei usu, et me oleksime suutelised seda tagama.

Lisaks suurte aukude puhul (mis rinde puudumisel kaasneb) ei takista, keegi neidsamu varitsusrünnakuid tegemast ka meie vastu. Päeva lõpuks on venelaste suutlikus pidada manööversõda oluliselt suurem kui meil. Ühesõnaga, me kasutaks ehk mitte ainult 10 - 15% oma vägedest (ülejäänud teeks siis mida?), vaid ka hakkaks sõda pidama, milleks vaenlasel on oluliselt parem tehniline võimekus.

Mis puutub Soomesse, jäägu Soomesse. Meil oleks vaja ikka oma strateegiat, mis vastaks meie oludele.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Madis22 »

Xender kirjutas: 05 Mai, 2022 10:43 Küsimus jääb endiselt selleks, et miks peaks venelased näiteks Võru ründamisel kasutama puhtalt võru - luhamaa teed?
Piusa, Mustjõgi, Võhandu, Ahja ja muud vähemad jõed, mis mujal kui olemasolevate sildade piirkonnas eriti ületatavad ei ole - kaldad on kas tehnika jaoks pehmed mülkad või järsud liivapaljandid. Iga 5 km takka on sedasorti looduslikke tõkkeid, mille ületamiseks tuleb koonduda olemasolevatele piisava kandevõimega sildadele. Mõniste ja Räpina vahel on kokku vast seitse sellist läbipääsu. Igasugune suurem eelnev hajutamine ainult aeglustab vastast ja teenib seega meie huve.

Pilt
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu 2 kopikat selle kaardi juurde.

1. keskenda oma jõupingutused vastase pioneeritehnika ja pioneeride rivist välja viimisele (kui tankid jõuavad tõkkeni, siis peavad nad tagantpoolt liikuma hakkama. Taba see moment ära ja vii nende sillatehnika ja buldooserid rivist välja. Kasvõi roomik katki.
2. väldi kontakti vastase jalaväe ja soomusega, ilma sillata ei lähe nad kuskile, jala sumpavadki läbi, aga tehnika jääb maha.
3. kui vastase manööverüksus jookseb ummikusse, kuna ei pääse üle tõkke, siis kaudtuli peale (155 DPICM on väga asine asi).
4. mõne km pärast kordub sama asi
5. kui sa ei pane suuri varitsusgruppe teede äärde (selleks, et lasta puruks üks sillatank, piisab 2-st mehest), muudab see vähekasulikuks vastase drooniluure/lahingukopterite lennud kolonni ees.

Kui sa kasutad tõkestamist, siis on kriitiline teada vastase pioneerivõimekust. On olnud selline "vastane", kus pioneerid olid rasketehnikata, lihtsalt ratas APC-l demineerijad, mida oli lihtne auti lüüa (seda tuli teha vastase ründeüksuse taga). Oli see audis, siis maailma parimad tankid seisid. Kui pioneerivõimekuse hulka aga kuuluvad tankipõhised masinad, siis keskendu nende rivist välja viimisele (on oluliselt keerukam kui APC või tendiveokiga). Parem on kui sa suudad seda teha vastase ründeüksuse seljataga, ehk pole vastane viitsinud seal neid julgestada. Eesliinil aga panevad nad kõik oma torud sinu suunas tööle, et võimaldada masinal tegutseda. Ja peale esimese pioneeritanki kaotamist võsast lastud raketi läbi teist korda nad seda omapäi ei saada, tuleks mõelda ka paar järgmist liigutust. Aga raskuspunkt rohkete looduslike tõketega maastkul on ikka pioneeritehnika.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Balti liin

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas: 29 Jaan, 2024 13:11 Jutt on triivinud kurat teab kuhu, suurtükiväe taktikasse ja droonidesse.

Natuke uuemat statistikat võitlusest kindlustatud liinide pärast:

https://www.ra.ee/wp-content/uploads/20 ... 2015_4.pdf

Taolises suurusjärgus kaotused ja oma kaotuste-vastase kaotuste suhe VF-i ei heiduta.
Tuleks midagi paremat välja mõelda.

2 nädalaga 10 000 mehe rivist välja langemist ainuüksi ühel operatsioonisuumal meie välja ei kannataks.
Antud andmed pole siiski nii rõõmustavad kui Laari raamatus, kaotuste suhe on kaitsjate kasuks vaid 1:3,5.
Selleks, et idanaaber peatuks, peab see arv olema 1:10 ja parem (meie suhtes mõistagi).

Võibolla on siia maetudki see Soome doktriini põhjus - et sellises "suure raskuspunkti" lahingutes positsioonilises kaitses on ka kaitsja kaotused tohutu suured ja suurem ründaja võib lõpuks võita tänu sellele, et sinu lahinguvõime lõpeb lihtsalt varem.
Vahest peaks selle balti liini asemel tegema hoopis venemaa-suunast lähtuvad ettevalmistatud metsateed, kus siis oleks hea vattide kolonne ''mottida''.
Teeviidad ka juurde, muidu mine hulle tea äkki ei kavatsegi nood meile sobiva taktikaga sisse tulla?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Balti liin

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Laiad 2+2 teed ja suured liiklussõlmed ei muuda kuidagi Eesti kaitsmist lihtsamaks.
Aga mis formatsioonis siis VA motolaskurbrigaad siia laekub, kui piirkonnas on üksainus, 1+1 tee, esimene pataljon tuleb ahelikus?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: pikk ja 2 külalist