"Kolonnisõda"

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Laupkokkupõrget peavad meiesugused hoolega vältima ja panema rõhu löökidele tiibadelt.

"Rinde" põhiline probleem (peale off koors selle, et VF koondab su vastu kogu oma tulejõu) on selles, et see on passiivset laadi sõjapidamisvorm, kus vastane otsustab, kus ja millal ründab ning mis manöövri teeb. Kui vastane on teel rännakformatsioonis (kus ta saab moodustada mingi hädapärase ringkaitseformatsiooni), siis otsustame meie, kus ja millal ning mismoodi - initsiatiiv on tegelikult meie käes.

Kogu selle "soome moodi" tegemise fundamentaalne alustala on üle saamine hirmust, et 10 tanki 50 km riigis sees tähendab suurt vallutust. Ei tähenda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Jälle, küsin, et kuidas sa seda ette kujutad?

Võtame lõuna eesti - ilmselgelt toimub hargnemine juba VF territooriumil. Mingit erilist fantaasiat pole vaja rakendada, et esimeseks suuremaks sihtmärgiks on Tartu, kuhu liigutakse arvatavasi suundades

Värska - Põlva - Tartu
Vastselina - Võru - Tartu

ja üks läbi otepää kandi, mis võib vastavalt op vajadusele, suunduda kas Tartu kanti või üritada edasi liikuda Pärnu suunas.

Vahemaad jäävad väga väikeseks - pmt oleks neid rünnakuid võimalik teha ka jala liikudes. Maastik on suht avatud, teedevõrk on massiivne (räägime siin näiteks nende kolme suuna puhul arvatavasti 40 - 50 teest - metsateest, elektriliinide koridorist minimaalselt). Ehk siis näiteks 100 tanki pole vaja võtta rivisse vaid võib nii tankikompaniide kaupa laiali jagada jne.

Selle umbes 60km rindelõigu peale - kui venelased rakendavad 30000 meest (mis oleks igati realistlik) siis saaks nad tulle üle piiri isegi nagu halvas Nõuka aja kodusõjafilmis, õlg-õla kõrval.

Miks peaks võtma venelased ennast 1 - 2 kolonni ja üritama sõita neis kolonnides Tartusse?

Kui nad tulevad laial alal peale (mille puhul pole takistuseks, ei maastik, jõu puudumine vms) siis see lahingugruppide strateegia töötaks kuidas?

Minu probleem ongi terve selle "kolonnisõja" korral jätkuvalt. Mis saab siis kui venelased ei käitu kõige idiootsemal kombel, kuidas käituda on võimalik ?
affa
Liige
Postitusi: 282
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas affa »

Kapten Trumm kirjutas: ...

Kogu selle "soome moodi" tegemise fundamentaalne alustala on üle saamine hirmust, et 10 tanki 50 km riigis sees tähendab suurt vallutust. Ei tähenda.

Ma ka sekundeerin Xenderile - millisel venelaste kollase raamatu leheküljel on kirjeldatud 10 tanki saatmist 50km sügavusse vastase territooriumile?
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas mart2 »

affa kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas: ...Kogu selle "soome moodi" tegemise fundamentaalne alustala on üle saamine hirmust, et 10 tanki 50 km riigis sees tähendab suurt vallutust. Ei tähenda.
Ma ka sekundeerin Xenderile - millisel venelaste kollase raamatu leheküljel on kirjeldatud 10 tanki saatmist 50km sügavusse vastase territooriumile?
Trumm ei väitnud, et venelased just nii teevad, vaid seda, et mõned meie omad võiksid seda arvata.
Xender kirjutas:Jälle, küsin, et kuidas sa seda ette kujutad? ...
... Maastik on suht avatud, teedevõrk on massiivne (räägime siin näiteks nende kolme suuna puhul arvatavasti 40 - 50 teest - metsateest, elektriliinide koridorist minimaalselt). Ehk siis näiteks 100 tanki pole vaja võtta rivisse vaid võib nii tankikompaniide kaupa laiali jagada jne.
Selle umbes 60km rindelõigu peale - kui venelased rakendavad 30000 meest (mis oleks igati realistlik) siis saaks nad tulle üle piiri isegi nagu halvas Nõuka aja kodusõjafilmis, õlg-õla kõrval.
Miks peaks võtma venelased ennast 1 - 2 kolonni ja üritama sõita neis kolonnides Tartusse? ...
Lugesin, pean tunnistama, et jäi segaseks... :scratch:
Kas akf arvab, et tankid hakkavad kogu rinde ulatuses 2-3 kaupa metsateid ja elektriliine mööda sõitma? Siis kaob kogu operatsiooni põhirõhk ja nende tõrjumine poleks üle jõu ja mõistuse. Kuidas tagada nende logistika - kütuse ja laskemoona järelvedu? Kuhu peaks kaudtule põhipingutus jagunema? Tuletoetusvahendeid ei saa päris niisama igale poole pilduda ja samuti 1-2-3 toru kaupa metsateid toetama panna... :wall:
Tanke tuleb rünnakul kasutada just kontsentreeritult, et nende tulejõud avaldaks mõju, 2-3 kaupa võib neid kasutada kaitses, segatuna teiste TT vahenditega.

Vaatasin uuesti kaarti. Tartu suunal on põhilised tankigruppide suunad üle Räpina, Põlva ja Võru-Kanepi ning varus Võru-Antsla-(Otepää või Rõngu).

PS. Isiklik arvamus - Ukrainas saadigi selle pärast kohe alguses kottida, et puudus ühtne juhtimine ja põhipingutus. Iga BTG ülem üritas esimesena sihtmärgini jõuda, et saada endale au ja kuulsust, sest vastutegevust (peale lillede) ju ei oodatud...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Tankiroodus ehk tankikompaniis on 10 - 12 tanki, mis on mingi maantee, veidi laiemas sihi vms suhtes täiesti arvestav löögirusikas + sama palju jalaväelahingmasinaid. Keegi ei rääkinud hajutamisest paari masina kaupa.

Esimene suurem sihtmärk piirist - võru on 30 km kaugusel. Seal pole veel kütust vaja järgi vedada ning ka laskemoonast peaks nagu piisama ...

Samuti saab vahemaid arvestades suurtükkiväe ja muu kaudtulega enam vähem isegi piirilt Võru pommitada. Seega pole ka selles osas erilist "hajumisest" võimalik rääkida.

Ühesõnaga, ma ei näe siin võimalusi, kus me ilma Suur - Tallinna kaitsele tõmbumiseta suudaks tekitada olukorra, kus saaks tekkida mingit kolonnisõda, mis omaks suuremat sõjalist tähtsust. Meie terve lõuna, ida ja isegi kesk - Eesti vahemaade puhul ei tule sadu km mida poleks võimalik kontrollida.

Pmt võiks öelda, et diskusiooni koht ongi puhtalt selles, kas poole eesti käest ära andmine ja vaenlase logistika pikendamine kaalub üles kahju, mida me kanname poole eesti kaotamisest või mitte.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas mart2 »

Xender kirjutas:Tankiroodus ehk tankikompaniis on 10 - 12 tanki, mis on mingi maantee, veidi laiemas sihi vms suhtes täiesti arvestav löögirusikas + sama palju jalaväelahingmasinaid...
No ei sõideta seal masinad kõrvuti, ikka kolonnina, kuni takistuseni.
Tabavaliselt on siiski BTG see, mille ümber tants käib, sellel on harva üle 2 paralleeltee ja laskemoona piisavus sõltub sellest, kas meie sunnime seda kasutama või ei.
Kaudtuli pealetungil on keerulisem kui kaitses, sest viimasel juhul on sihtmärkide alad võimalik ette planeerida, ründav pool aga oletab ja peab olema valmis tule ülekandmiseks ühelt sihtmärgilt teisele. See, et saab lasta Võruni, et tähenda midagi, kui meie kogu kaitse ei paikne just Võrus.
BTG masinad ja laskemoona vajaduse võid ise arvutada - https://rusi.org/explore-our-research/p ... ical-group

PS. Ukraina ebaõnnestumised on venelastel ikkagi kõrgema taseme juhtkonna probleem.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tankid ei ole seejuures üldse määravad, ilma jalaväeta ei lähe need kuskile. Kui 10 tanki jõuaks Rakverre, siis see ei tähenda linna vallutamist, vaid seda, et maakaitsel tuleb seal 10 tanki katki lasta.

Ma ka sekundeerin Xenderile - millisel venelaste kollase raamatu leheküljel on kirjeldatud 10 tanki saatmist 50km sügavusse vastase territooriumile?


Mitte 10 tanki, vaid pataljoni taktikaline grupp, näiteks koosneb tankiroodust, motolaskurpataljonist, suurtülipatareist või veel millestki. Meie maastikuoludes on suuremate koondiste kasutamine pigem vähevõimalik. Mööda teed tuleb üks selline, tema sabas väikse vahega teine taoline jne.

Xender on kinni aga oma N.armee tankivägedes nähtust - sellised asjad on juba ammu "parim enne möödas". :oops:
Stepis ja kõrbes (kus aga asuvadki enamastinõuka tankidroonid) on kõik väga lihtne.

kas poole eesti käest ära andmine ja vaenlase logistika pikendamine kaalub üles kahju, mida me kanname poole eesti kaotamisest või mitte.


50 km metsavahelist maanteed põlevate vrakkidega pole "poole Eesti käest andmine". Ja mitte ka "logistika pikendamine". Me ei võitle seal ainult logistikaga, vaid ka lahinguüksustega (neile ebasoodsates oludes). Hambad ristis mingi liini hoidmine kaitses tähendab, et meil kulub seal vähemalt pataljon nädalas. Taolise kaitses oleva üksuse fikseerivad nad paigale, tambivad kaudtulega sodiks (sihtmärk ju ei liigu) ja eriti lahe on seda teha veel siis, kui kaitsjad pole suutnud eriti kaevuda ja piirkonda lahinguks ette valmistada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Eesti teedevõrk on midagi muud, kui Ukraina oma ja vahemaad midagi muud, selle pärast seal ilma soomuseta midagi ära ei teegi, kuid meie pole Ukraina. Seega saaks ehk veidi tankidest üle? Piirilt Võru suunas läheb kümneid teid. Teiseks on vahemaad piisavalt väikesed, et võib ka jalaväega läbida terve ala - lihtsalt läbi metsa müttata.

50 km piirilt tähendab siis võru - põlva - valga ja tartusse jääb 25 km.

Ma ei näe ühtegi takistust selles osas, et mis takistab venelastel neist võitlusgruppidest mööda minemast kui nad ainult mõne suurema tee äärde panna, kui neid piisavalt tihedalt jälle panna - et kusagilt võpsikust ka ei õnnestuks läbi jalutada siis me olemegi moodustanud rinde.

Kaevuda tuleb nagunii, kasutaks ka venelased droone ning 152 mm mürsku ei koti, kas oled "mobiilne võitlusgrupp" või mitte, ning isegi piirile ülesseatud SPG vahenditest annab kõike kuni Võruni tule all hoida.

Kaotused sõja korral tulevad nagunii rõvedad. Sellest pole pääsu. Kas tulevad kusagil või Vastselina või obinitsa all või esimese päeva õhtul, kui läbiimbunud vene väed hakkavad Võrus Buchat tegema.

Ma näeks siis mingit ideed neil mobiilsetel võitlusgruppidel, kui vene piiri ja esimeste suuremate asulate vahele jääks minimaalselt 100 - 150 km. Meil aga jääb 30 km ning eesti teise suurema linnani 75 km. Need vahemaad on lihtsalt liiga väikesed, et seal mingit tõsisemat manööverdamist korraldada nii, et vaenlane ei saaks aru, kus oled.

Teiseks meie peamine eesmärk ongi sõjas Venemaa liikumise pidurdamine, mis kõige loogilisemalt saakski toimuda läbi erinevate kaitsevööndite ning kindlustatud asulate. Sealjuures Ida Ukrainas on kaevunud Ukrainlased suutnud väga edukalt juba 2 kuud hoida ida Ukrainas märgatavaid alasid ning venelased pole kusagil suutnud tohutuid edusamme teha.

Meie strateegiline eesmärk minu silmis olekski, hoida nii palju kui võimalik Eesti teritooriumit enda käes, kuni liitlasväed appi jõuavad. Proovida manööver - kolonnisõda pidada, viiks selleni, et asi võib väga ruttu meie kontrolli alt väljuda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://www.youtube.com/watch?v=2crAx8kibis

Kordamine pidada olema tarkuse ema, ma korra selle lingi siia panin, soomlased põhjendavad seal väga argumenteeritult, miks nii ja miks ei tegeleta enam vanaviisi alade enda käes hoidmisega. Seejuures Eestis on probleem, et armee ei vasta kaitstava ala suurusele, veel suurem kui Soomes (võtmepiirkonnad on umbes võrreldava suurusega, Soome armee on aga 8 korda suurem kui meil).

Täpsustuseks veel - see Maaväedoktriin 2015 pole ainult "kolonnisõda", kuid kanaliseerival maastikul (üksikud teed metsavahel) on selle doktriini raames peetavad varitsuse laadsed lahingud teede ääres ühed peamised. Laiemalt on selle sisu vastase ära kulutamine paljude väikeste (vastase jaoks raskesti hoomatavate) lahingutega mõne suure lahingu asemel.

Kindrali jutt eesti keeles: "Senisest alade hoidmisest loobutakse. Selle asemel keskendume vastasele suurte kaotuste tekitamisele, säilitades meie (st Soome) võitlusvõimet. Doktriin põhineb väga laiaulatuslikul uurimistööl."

Hääl kaadri taga: "Senine doktriin nägi ette vastase kulutamist läbi alade enda käes hoidmise. Kontsentreeritud (kaitse)formeeringud (maastikul) on väga kergesti avastatavad ja haavatavad vastase tulele. Neid saab tiivata, fikseerida ja isoleerida eri suundadest. Soome maaväe vähendamine ja lahinguvälja muutumine tingib uue doktriini. Vana doktriin ei vasta nõudmistele tulevikus."

"Uus doktriin keskendub paindlikule vägede ja relvade kasutamisele. Eesmärk on tekitada vastasele maksimaalseid kaotusi, säilitades enda lahinguvõime."

"Üksust valmistatakse ette seal maastikul, kus ta sõdima hakkab".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Esiteks on meie sõjalised eesmärgid võrreldes soomega täiesti erinevad:

Meie sõjaline eesmärk on hoida niikaua venelast kinni, kui saabub NATO abi vs Soome eesmärk on siiski sõdida peamiselt iseseisvalt Venemaaga (ja loota, et naaber riigid annavad abi) kuni Venemaal võhm väljas.

Teiseks - terve meie maismaapiiri pikkus venemaaga on idas ( kui julgestada ära Narva jõgi) 13 km ja lõunas kusagi 50 (kui võtta otsejooned ) km ehk kokku alla 70 km. Soome - vene piir on 1340 km. Vahe on 19 kordne. Sealjuures, mida rohkem taganeme ... seda pikemaks see piir läheb.

meie suuruselt teine linn asub piirist 70 km kaugusel, kolmas linn otse piiril (Narva)

Helsinki - 180 km
Eespo - 200 km
Tampera 250 km

Kolmandaks ei suutnud ma kusagil leida väga infot selle kohta, kuidas Soome üldse sõda suuremalt ette kujutaks. Kindlasti on need plaanid kusagil olemas, kuid neist pole nagu juttu väga tehtud.

Näiteks on neil plaanis suur osa tsiviilelanikkonnast sõja korral ära saata Rootsi. Meil selline võimalus puudub. See aga omakorda tähendab, et kui jätta suured alad vaenlase kätte siis tagalas toimuvat tsiviilkatastroofi, eriti kui väljas peaks olema miinuskraadid (sajad tuhanded inimesed kes põgenevad siis kuhu? Tallinna, kus on ka selleks ajaks küte "välja lülitatud") jne. Võib juhtuda, et meil on vaja näiteks sellisel juhul tsiviile hakkata hoopis hajutama Tallinnast kohtadesse, mida võimalik kütta ahjuga ning vesi tuleb kaevust jne.

Ma ei ütle, et Soome teeks enda olusid arvestades valesid plaane, kuid me pole üheski mõttes Soome.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomes saab olema aktiivne sõjategevuse piirkond ikka Suur-Helsinki ja alad sinna pääsuks ehk maakitsus Soome lahe ja Saimaa järvistu vahel ja sealt edasi kuni Turuni. Kui see ala vallutatakse, siis need hõredalt asutatud muud Soome alad langevad nagunii.

Saimaa järvistust põhja poolt mööda trügima hakatakse siis, kui sellest 60 km maakitsusest läbi ei saada.
Seega need Soome 1300 km piiri teemad pole siin olulised. Tegevus saab olema Viiburi-Kotka-Helsinki-Turu ruumis ja see ala on Eestiga võrreldava suurusega.

Me oleme vägagi "Soome", sest meil on aktiivse lahingutegevuse piirkonna kaitsmiseks vähem vägesid kui Soomel ja seda enam peame me vältima igasugu kulutussõjaga kaasa minekuid, sh jäikasid frontaalse kaitse operatsioone, kuna meil pole nende kaitseliinide mehitamiseks pikema aja jooksul ei relvi ega mehi.
Soome pidas neid kaitseliine (1990ndate keskpaigani hoiti isegi töökorras ühte püsikindlustuste liini) siis, kui nende SA koosseis oli 750 tuhat meest ja neil oli Euroopas suuruselt kolmas suurtükivägi.

Ja suuruselt teine linn 70 km piirist? So what? Kui tee Tartusse on ummistatud soomustehnika vrakkidest, siis see ei tähenda veel Tartu langemist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Kuid siin ongi vaja teada, mis on Soome plaan suuremalt. Kui neil on plaaniks mõned päevad viivitada ning Helsinki tühjaks vedada tsiviilidest ning vahepealsel alal - pidada manööversõda. Võib sellel plaanil olla mingeid väljavaateid.

Meie probleem on selles, et rahvast pole eriti kuhugi vedada. Arvatavasti sõja korral on lõuna pool läbilõigatud (hea on, kui pole vaja hakkata ka lõuna poolt kaitsma) loomulikult laevaliiklus ning õhuliiklus enam ei toimiks.

Mina ei usu, seda, et VF ei saaks teede julgestamisega hakkama Tartu - võru vahel - rääkimata sellest, et Tartu suunas läheb mitmeid teid - ei pea ühest läbi pressima.

Reaalsus on see, et kui lõunas ja idas ei hoia suht piiri lähedal kinni vähemalt 3 - 4 päeva. Hakkab terve tsiviilelanikkond Tallinnasse kontrollimatult ära põgenema, kohalik maakaitse päästma omakesi jne. See kaos viib suuremal määral muu riigikaitselise tegevuse kokkukukkumiseni. Lisaks see võib vallandada ahelreaktsiooni - ka kohalik 5 kolonn aktiviseeruks kõvasti, kuulujutud, et kõik põgenevad jne.

Sõja juures pole oluline ainult sõjaline - taktikaline aspekt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui olemasolevad võitlusüksused piiril kotti võetakse, siis on kollaps veel kiirem. Kotti sattumise võimalus, kui üksuste suurus ei vasta eriti hästi territooriumile, on vägagi reaalne.
Pataljoni taktikalise grupi kolonn 100 m vahedega (sadakond masinat) on 10 km pikkune. See "tohutu" 70 km kolonn, mis Kiievi all nädal aega meedia tähelepanu köitis, oli umbes brigaadi suurune. Ei pea kuskile Tartusse või Tallinnasse kolonni laskma.
Need kümmekond manööverpataljoni, mis Eestis täna olemas on, võimaldavad moodustada kaitseliini ca 50 km. Piiril seda teha tekitab väga reaalse võimaluse, et minnakse Läti kaudu mööda ja ongi kott.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Xender »

Juhul kui tõesti - venelased võtavad oma brigaadid ühte ritta ja hakkavad ainult ühest kohast läbi tungima ... teevad neile seda kolonnisõda katteüksused ja reserv, mis tagalas.

Keegi ei räägi siin mingist 50 km pikkusest kaevikuliinist lõuna eestis, jutt käib sellest, et paremini ligipääsetavas kohtates kaevutakse ning võimalusel rajatakse kaitsealad, mis võivad olla mitme km sügavad. Halvemini juurdepääsetavates kohtades - näiteks metsad jne on väikesed üksused, kes ei lase jalaväel läbi sumbata.

Selle taga on mobiilsem reserv (ideaalis tankidega) keda siis vajadusel saab liigutada, kus asjad hullemad.

Kui satuvadki kotti, siis üritavad välja murda tagalasse või siis kui see ei toimi, aeglustavad vaenlast kotis olles.

Meie eesmärk on vaenlast niikaua pidurdada, kuni NATO väed appi jõuavad ning ka kotis olevad üksused saavad seda teha.

30 km varemnimetatud joonest kaevatakse ja tehakse uut joont (kui varasemast joonest ikkagi läbi tungitakse).

Selle kõige teostamiseks on nõudmised väljaõppele, sidele, luurele, liikuvusele jne oluliselt realistlikumad, kui mobiilsete manööverüksustega üritada tegutseda. Manööversõja pidamiseks saaks me faktiliselt kasutada kahte brigaadi ja kõik ... või mõtled sa pidada seda näiteks KLiga? Meie malevas (kus suure osa rahvast moodustab 40 - 60 aastased) lõppeb üldiselt juba pikem rännak kokkukukkumistega. Terve kompanii peale on mõned veoautod, 2 Harrist jne (pidid kaitseliidus olema, seega peaks teadma, mis on reaalsus).

Meie sõja aja kaitseväe esmane reserv on 30000 inimest - arvatavasti saaks mobilisatsiooni korral tõmmata realistlikult veel kusagil 70 - 100 tuhat juurde.

Ühesõnaga sellise sõja pidamiseks kasutame ainult max 10 000 kellel oleks üldse mingit relvastust, füüsilist suutlikust ning väljaõppet selliseks sõdimiseks. Milleks meile siis ajateenistus?

Lisaks veel, oleks see alati tulega mängimine. Mis siis kui vaenlast ei saada pidama Tartu - võru vahel, vaid sõidab linna sisse esimese päeva lõunaks? Kaevikuliinidest läbi närimine võtab alati aega, lisaks on võimalik külgedelt asju juurde liigutada jne. Ühesõnaga kolonnisõja eeldus on see, et meil oleks reaalajas 100% pilt ees vaenlase tegevusest, kui seda pole ...

Sügav kaevikuliin peab esmast rünnakut kinni mingi aja ka siis kui ei teata mitte midagi vaenlase kohta ...

Samuti ei usu ma, et näiteks Tartus ja igal pool lähialadel on võimalik massiivset paanikat vältida, kui võrust saabub esimene rahvas, kes ütleb, et mingit vastupanu pole ...

Ühesõnaga, meie tingimustes (ja ära hakka rääkima jälle Soomest) terve see kolonnisõda käriseb igast nurgast.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: "Kolonnisõda"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kolonnis liikuva vastase vastu lahingusse astumine ainult kolonni peas näitab lihtsalt lahingupidaja täielikku küündimatust ja kohanemisvõimetust.
Esiteks asud sa võitlusse vastase tugevusega (tankid/manööverosa on tavaliselt kolonni ees), teiseks tahapool tulev suurtükivägi jääb kontaktist vabaks, keerab torud püsti ja saad oma kaevikute pihta niiet aitab ja kolmandaks, tagapool tulevad kolonni osad, mis jällegi, olles kontaktist vabad, omavad täielikku vabadust manöövriks, näiteks mõnda kõrvalteed sinu positsioonide sisse piiramiseks.

Täpselt nendel põhjusel on soomlased ka maa-alade hoidmisest (kaitsega) loobunud. Pole lihtsalt niipalju vägesid enam, et piki piiri sügavalt esheloneeritud (ja vettpidavat) kaitset moodustada. Frontaalset kontakti otsides seob venelane sind selle kontaktiga, tagapool tulevad üksused aga hakkavad otsima võimalust sinu tiibamiseks või sisse piiramiseks. Lõppeks jääb sulle valik kas jääda kotti või lasta positsioonidelt jalga.

Juba ammustest aegadest on teada, et rünnata tuleb tiivalt või selja tagant, metsavaheteel oleva kolonni "tiivad" on mets kahel pool teed.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline