www.militaar.net

Viimased poolteist aastat olen Järvamaa muuseumi ahvatlusel, iseenda tahtel ja ajaloolise tõe väljaselgitamise huvides tegelenud asjaga, mida lapsepõlvest peale olen tahtnud teha - Paide linnuse maketiga.
Aluseks on ajaloolase Kalle Krooni kaevamised ning leiud Rootsimaa arhiivides. Mina liitusin sellega oma lapsepõlvest pärineva ajaloohuvi, kunstnikukalduvuste ja vist mitte kõveriti kasvanud käte tõttu.
Hetkel panen üles kaks teatud staadiumite pilti:
1. Järvamaa foogti linnus seisuga ütleme jõulud 1557
2. Rootsi kuninglik kindlus aastal kusagil 1630

See on tegelikult väga huvitav ja asjalik tegevus - teha mini-koopiaid omaaegsetest ehitistest. Eriti tore veel pannes asju ajaskaalale.

Eile just käisin sõbral külas ja rääkisime sellistest miniatuuridest. Temal oli värske kogemus Poolast ühest miniatuuride pargist, mulle tuli meelde üks vabaõhu park Lätist, kus oli oja peale ritta pandud kohaliku paberivabriku mitu ehitusjärku. Või tegelikul - veski ja paberivabrik eri aegadel. Oli tõesti hea jälgida arengut pikki oja jaluatades.

Mis on nende makettide demo-plaan? Ilmselt ei lähe pikki oja ja ei ole ilmastikukindlad, aga saab siis järjest vaadata erinevaid aegu?

Konkreetne plaan on saada Paide Vallitorni multimeediamakett. Minu tehtud rootsiaegse kindluse üleni valgele maketile hakataks projitseerima igasuguseid ajaloolisi sündmusi. Mul on jälle omad mõtted, mis ühe maketiga ei piirdu. Järva muuseum on nõus, ehkki muidugi rahastus on rahastus nagu ikka. Aga mina ei mõõda olulisi asju rahaga. Asi venib kindlasti paari aasta kaugusele ja see ongi hea.
Madurodam den Haagis ehk mini-Holland on minu jaoks kõva tõukejõud.

Kas keskaegse linnuse lääneküljes olev hilisem "Rootsi alev" oli nii korrapärase kujuga?

Kui Madalmaad on eeskuju ja käid seal, siis üks koht eriti vesi-kaitseehitiste vaatamiseks on Utrechti külje all:
https://waterliniemuseum.nl

Mulle meeldiks, kui erineva aja joonistused oleksid samast vaatepunktist, siis saaks paremini aru, mis ja kui palju on muutunud.

andrus kirjutas:Mulle meeldiks, kui erineva aja joonistused oleksid samast vaatepunktist, siis saaks paremini aru, mis ja kui palju on muutunud.

Võiks olla jah samast ilmakaarest vaadeldav

Castellum kirjutas:Kas keskaegse linnuse lääneküljes olev hilisem "Rootsi alev" oli nii korrapärase kujuga?

"Rootsi alev" jääb selle maketi piiridest üldse välja, see asus üle praeguse Tallinna tänava, ehk veel rohkem läänes.
Pildil on orduaegse laagerkastelli läänepoolne eeslinnus palgasõdurite jaoks. Rootslaste tulekul 1562 hakati selle asemele kohe muldkindlustusi rajama, ehkki Kõhn Grete ja Sepatorni varemed nendevaheliste müüridega jäid esialgu alles.

andrus kirjutas:Mulle meeldiks, kui erineva aja joonistused oleksid samast vaatepunktist, siis saaks paremini aru, mis ja kui palju on muutunud.

Üks ütlemata mõistlik mõte. Teeme ära Iseasi on muidugi see, millisest nurgast neid vaateid teha.

Äkki aitaks mõni video, mis ütleb rohkem, kui tuhat pilti?
Üks selline ordulinnusest:
https://youtu.be/m-Z78oMTXnw
Puudu on kastelli kagunurga sadultorn, Kallel ja mul tuli alles paar nädalat tagasi mõte, et kurat küll, nii ohustatud nurka ei saanud ordumehed mitte kaitseta jätta. Kuivõrd aga täistornist pole maa sees mingit märki ja on üpris selgeid märke, et 14. sajandil tegutses siin meister, kes tegi Toompeale Pilstickeri ja Padise kloostrile nurgatorni, päris selgelt ka siinse konvendihoone kirdenurga konsooltorni, siis miks mitte hoopis sellist moodi oletada?

Teine on Rootsi kindlusest. Seal on jälle see viga, et kagubastioni müürikalde oletasin esimese hooga Giacomo Lauro gravüüri najal liig järsu. Vabandan, video on nigel ja mõeldud ajaloolasele näitamiseks.
https://youtu.be/yInFO7PtfoM

Eelmisel talvel tegelesin ordulinnuse perioodiga, mis oli oluliselt raskem, sest müürijäänuseid ja andmeid on ikka kuradi vähe ning georadari kasutamisest võib ainult unistada. Õnneks on natuke kaevamiste tulemusi ja nende interpretatsioone.
Sel talvel võtsin aga ette Rootsi bastionaalfordi ehk siis ajavahemiku 1581-1636. Pärast moskoviitide käest tagasivõtmist võtsid rootsmanid põhjaliku ümberehituse ette. Siis tulid Rootsi-Poola sõjad, rindelinn ja tulevase Karl IX peakorter , piiramised 1602 (Poola võtab), 1604 (välilahing Paide all) ja 1607 (Rootsi võtab).
Hea küll, rootsikindlus võis 1630-ndatel välja näha selline nagu piltidel näha.
- Mis on veider ja juba peaaegu tõestatud - kõik kolm bastioni olid ristsugutised: parem flank uus-taalia süsteemis oriljooni ja ilmselgelt kasematiga, vasem flank aga vana-hollandi stiilis.
- Kagubastion jäi lõpuni ümber ehitamata, seetõttu madalam ja välise kivimüüriga.
- Läänekurtiini sees aga olla siiani käigud. Austet rahvavalgustaja Hupel mainib neid. Sestap kõrgem tugimüür.
- Valliväravad on lihtsalt markeeringud. Need tuleks süvistada vähemalt pooliti valli sisse... aga sellega ma küll ei kiirustaks. Las pärisajaloolased vaidlevad selgeks. Praegu saan need libistada sobivasse kohta

Lõikasin-kleepisin ja joonistasin kokku ühe nägemuse
Endal on ka väga kasulik suuremat pilti näha.