www.militaar.net

Eesti Kaitseväe relvastus ja varustus on arenenud ja areneb edasi. On juba kasutusel jalaväe lahingumasinad CV9035. Suurtükivägi on saamas liikursuurtükid K9 Kõu. Unistatakse mitmikraketiheitjadest HIMARS ning keskmaa õhutõrjest.

Hajutatud lahingutegevus

Harjutatakse väikeüksuste taktikat, korraldatakse näiteks rühmavaritsusi. Võib-olla kaitseliitlased saavad kasutusele isegi tankitõrjerakette, vähemalt mõtetes.

Liitlaste pataljoni lahingugrupp

Eestisse on roteeruvalt paigutatud liitlaste pataljoni lahingugrupp, millel on isegi tanke Challenger.

Kas sissitegevust on enam üldse vaja

Kaitseväe areng on muljetavaldav ja tulevik paistab olevat ilus. Kaitseliidu maakaitsevägesid on otsustatud suurendada märkimisväärselt, tublid. Kuhu neid sisse on üldse vaja?

Miinisõda vaenlase logistika vastu

Kaitseliitlastest kergejalaväge ei tohi panna otsustavasse lahingusse vaenlase tankibrigaadide vastu. Muidugi heas kohas võib mõne Javeliniga lasta kaugelt vaenlase lahingutanke, aga see ei saa olla põhitegevus.

Kaitseliitlastest sissid peavad tegema võimalikult palju pahandust vaenlase logistika kallal – võimalikult väheste oma kaotustega – see tähendab miinisõda külgmiinide M-14 ja suundkildmiinidega M-21.

Väheste oma kaotustega

Väheste oma kaotustega tähendab, et miini initseerija (sissi) ei tohi olla vaenlase lähedal, vaid turvalise kauguse tagan oma augus kükitamas – ja oma taganemismarsruut kindlustatuna. Vaenlane ei tohi üldse näha sissi, kes hävitas neid vajutades nupule. Pärast varitsuse teostamist sissi läheb puhkealale ja pärast maitsvat sööki mõtleb juba järgmist varitsust.

Turvaline kaugus

Sissi peaks valima oma õhkimispositsiooni 200-600 m kauguselt vaenlasest kui vähegi võimalik, siis tal on hea võimalus eemalduda varitsusest terve nahaga.

Välikaabliga

Tavaline sidemeeste kasutatav välikaabel on üks võimalus. Selle paigaldamine on aga aeganõudev ja kui vaenlane liigub mööda kaablit ta leiab õhkimispositsiooni üles ja jäljekoerad saavad hakata jälitama sissi.

Distantslõhkeseadmetega

Distantslõhkeseadmetega varitsus on turvaline omadele. Miinid paigaldatakse varitsusse juba kaua enne vaenlase tulekut varitsusse – miinide paigaldajad on ammu lahkunud varitsuse alalt enne vaenlase saabumist. Õhkija on läinud teist marsruuti oma positsioonile käimata üldse varitsuse alal. Kui vaenlane julgestab oma kolonni helikopteri või drooni ja termokaameraga, siis varitsuse alal ei paista olevat midagi kahtlast ja kolonn sõidab varitsusse sisse. Kui väärtuslik märklaud sõidab mingi orientiiri kohale nii vajutatakse nupule. Kui teine märklaud sõidab teise miini joonele, siis vajutatakse jälle nupule. Kui vaenlane jalastub kolonnist, siis vajutatakse suundkildmiini nupule.

Kunagi üks Soome ohvitser võrdles sissitegevust suurtükitule ettevalmistusega. Ilma jutumärkideta. See paneb arutama, et kui täpne tuli ulatub piisavalt kaugele, siis kas ta võtab sissidelt ülesande?
https://www.doria.fi/bitstream/handle/1 ... sequence=2

Nihtilä oli väga tark ohvitser. Tema õpetused peavad paikka "igavesti", nagu umbes 2000 aastat vanad Sun Tzu õpetused.

See minu stsenaarium aasta 2009 jaanuarist on ikka veelgi adekvaatne, nimelt sissindusest:
viewtopic.php?t=16662

Muidugi nüüd Eestis on liitlaste pataljoni lahingugrupp, aga põhimõtteliselt see ei muuda oluliselt midagi. Pole olemas NATO liitlaste vägesid mis saaksid kiiresti appi tulla.

Peaminister Kaja Kallas andis realistliku intervjuu. Kahjuks see on liigagi realistlik.

Jah, Eestil pole ka liitlaste pataljoni lahingugrubi abil võimalik tõrjuda Venemaa täiemahulist üllatuskallaletungi. See tähendab, et Venemaa suudab okupeerida peaaegu terve Eesti Vabariigi alad enne kui liitlased tulevad vastupealetungiga vabastama Eesti seaduslikud alad. See tähendab väga suuri purustusi ja kaotusi Eestile.

Praktiliselt see tähendaks, et esiteks Venemaa väed purustavad Eesti põhjalikult ja järgmises faasis liitlased purustavad selle mis oli järele jäänud.

Eestisse on vaja paigutada juba rahuajal püsivalt liitlaste täiemööduline mehhaniseeritud brigaad ja lisaks näiteks teise brigaadi varustuse ja relvastuse eelpaigutus, ning palju muud. Kaitseliidu maakaitseüksustele on vaja hankida Stingerid, NLAWid, väga palju külgmiine ja suundkildmiine - ning korralikud sidevahendid (SecureChat süsteemid) salastatud sidepidamiseks lühikeste piiksudega. Interneti ja mobiilisidega sidepidamine on enesetapjalik nagu ka kõnerezhiimis raadioside. Sideta sõjapidamine on hukatuslik.

See komment on nimelt sisside tugevdamisest.

Sissitegevus traditsioonilisel kujul (metsas/maastikul peitudes) muutub üha keerulisemaks. Tänaseks on olemas droonid, mis suudavad ise leida sõidukite suurusi sihtmärke. Inimeste tuvastamiseni maastikult on siit vaid tühine samm (olen näinud hinnanguid mõnest kuust poole aastani). Sellist väikedrooni võid lennutada paarisaja meetri kõrguselt sisuliselt märkamatult. Programmeeritud lennutrajektoorid teevad kogu haldamise lihtsaks/odavaks (ei ole vaja pilooti iga masina külge pidevalt aheldada).
Lisaks on selline iseseisev droon ka oluliselt vähem märgatav raadiospektris - sidet peab vaid juhul, kui midagi huvitavat leidis.