Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/arti ... 3478/8534/

Väike kirjutis.
Näiteks 1985 läks siit 8828 meest, nende sünniaastal sündis (1967) Eestis 18 700 last, kui pooled on poisid, siis 9350 poissi.
95% siis.

Muidugi tuleb arvestada, et NSVL armees oli vägesid ja teenistuskohti "igale maitsele", meil sigala töölisi või tööpataljone pole, st nõuded tervisele ja füüsisele on kõrgemad. Ja 18-24 tuhande lapse (st 9-12 tuhande poisi) asemel sünnib meil pigem 14 000 last (ehk 7000 poissi). Pöörake tähelepanu, mis väeliikidesse ja kui palju läks. Maaväe järel oli teine "tööandja" stroibatt, VDV-sse (kõrgendatud füüsilised nõudmised) sattus alla 4%. Ja strateegilised raketiväed peale 1985 enam eestlasi ei tahtnud. Ja mõistagi oli toona noorte füüsiline vorm kõrgem ja tervis parem.

Tabel arvudega antud faili lk 25.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas: 20 Juul, 2022 15:08 https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/arti ... 3478/8534/

Väike kirjutis.
Näiteks 1985 läks siit 8828 meest, nende sünniaastal sündis (1967) Eestis 18 700 last, kui pooled on poisid, siis 9350 poissi.
95% siis.

Tabel arvudega antud faili lk 25.


Ei vaidle üldse vastu, et Nõukogude ajal võeti väeteenistusikka jõudnud meestest teenistusse (väga erinevatel põhjustel) märksa rohkem isendeid, kui täna, aga peaksid vast ka ise aru saama, et see 95% on täiesti ebaadekvaatselt kõrge ja tõele mitte vastav protsent.

Esiteks, Eesti NSV sõjakomissariaat ei värvanud 1985. aastal 8828 kutsealust mitte ainult u 1967. aastal Eestis SÜNDINUD u 9300 noormehe seast, vaid nendele Eestis sündinutele lisandusid ilmselgelt veel tuhanded peamiselt venekeelsed inimesed, kes olid sündinud kuskil Nõukogude Liidu avarustel, aga kelle vanemad olid enne 1985. aastat Eestisse sisse rännanud. Aga väeteenistusikka jõudsid nad juba Eesti NSV-s elades, suunati teenistusse Eesti NSV sõjakomissariaadi poolt ning läksid arvesse kui Eestist pärit kutsealused. (Ja teistpidi – viimase 30 aasta kutsealuste aastakäikudest maha arvutada Vene või halli passiga kutsealused, sest Eestis kutsutakse ajateenistusse vaid Eesti Vabariigi kodanikke).

Võib ka arutleda teistpidi selle protsendi „95“ realistlikkuse üle. Esiteks, kas keegi vanematest olijatest teab või tunneb mõnda tolleaegsest noorte punti, kellest paari aasta jooksul pärast täisikka jõudmist oleks Nõukogude Armesse läinud teenima keskmiselt 95% meestest, ehk praktiliselt kõik? Kas sul Trumm sinu 12. klassist läksid praktiliselt kõik mehed Nõukogude kroonusse järgnevate aastate jooksul?

Põhimõtteliselt ei olnud 1985. aastal (ega ilmselt mitte ühelgi teisel aastal Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul) olukorda, kus kogu aastakäigust VAID 5% oleks olnud selliseid, kellel on tõsine tervisehäire, puue vm invaliidsus, alaareng, tõsisem kriminaalkaristus, vabastus ülikoolis õppimise tõttu (OK, 1980. aastatel võeti üldiselt ka tudengid teenima), karvane käsi soojal kohal vm põhjendus, miks Nõukogude Armeesse teenima ei võetud. No ei olnud need Nõukogude-aegsed aastakäigud nii terved ja patriootlikud, et 95% meestest oleks kroonusse läinud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kapten Trumm »

A4 kirjutas: 21 Juul, 2022 17:00

Ei vaidle üldse vastu, et Nõukogude ajal võeti väeteenistusikka jõudnud meestest teenistusse (väga erinevatel põhjustel) märksa rohkem isendeid, kui täna, aga peaksid vast ka ise aru saama, et see 95% on täiesti ebaadekvaatselt kõrge ja tõele mitte vastav protsent.

Esiteks, Eesti NSV sõjakomissariaat ei värvanud 1985. aastal 8828 kutsealust mitte ainult u 1967. aastal Eestis SÜNDINUD u 9300 noormehe seast, vaid nendele Eestis sündinutele lisandusid ilmselgelt veel tuhanded peamiselt venekeelsed inimesed, kes olid sündinud kuskil Nõukogude Liidu avarustel, aga kelle vanemad olid enne 1985. aastat Eestisse sisse rännanud. Aga väeteenistusikka jõudsid nad juba Eesti NSV-s elades, suunati teenistusse Eesti NSV sõjakomissariaadi poolt ning läksid arvesse kui Eestist pärit kutsealused. (Ja teistpidi – viimase 30 aasta kutsealuste aastakäikudest maha arvutada Vene või halli passiga kutsealused, sest Eestis kutsutakse ajateenistusse vaid Eesti Vabariigi kodanikke).
Ehk sa saad ise ka aru, et 80ndate migrandid ei tulnud Eestisse suures koguses 14-18a järeltulijatega, kes muudkui ajateenistuse statistikat kõvasti tõstsid. Soomes oli samal ajal ajateenistusse saadetute arv 85%, 95% ilmselt pole päris tõsi, kuid on tõe ligidal ja see 85% võib tõesti tõsi olla.

Sündivuse teemal põhjendatakse tohutuid sündivusarve (25 000 aastas 1980ndate teises pooles) just siia saabunud, suhteliselt noores eas migrantide "produktiivsusega", kes saades väljaspool põhirahvuse järjekorda endale Lasnamäe korteri ja lasteaiakoha (mida NSVL tööstuslinnades polnud võtta) hakkasid siin kenasti järglasi saama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas: 22 Juul, 2022 7:34
A4 kirjutas: 21 Juul, 2022 17:00

Ei vaidle üldse vastu, et Nõukogude ajal võeti väeteenistusikka jõudnud meestest teenistusse (väga erinevatel põhjustel) märksa rohkem isendeid, kui täna, aga peaksid vast ka ise aru saama, et see 95% on täiesti ebaadekvaatselt kõrge ja tõele mitte vastav protsent.

Esiteks, Eesti NSV sõjakomissariaat ei värvanud 1985. aastal 8828 kutsealust mitte ainult u 1967. aastal Eestis SÜNDINUD u 9300 noormehe seast, vaid nendele Eestis sündinutele lisandusid ilmselgelt veel tuhanded peamiselt venekeelsed inimesed, kes olid sündinud kuskil Nõukogude Liidu avarustel, aga kelle vanemad olid enne 1985. aastat Eestisse sisse rännanud. Aga väeteenistusikka jõudsid nad juba Eesti NSV-s elades, suunati teenistusse Eesti NSV sõjakomissariaadi poolt ning läksid arvesse kui Eestist pärit kutsealused. (Ja teistpidi – viimase 30 aasta kutsealuste aastakäikudest maha arvutada Vene või halli passiga kutsealused, sest Eestis kutsutakse ajateenistusse vaid Eesti Vabariigi kodanikke).
Ehk sa saad ise ka aru, et 80ndate migrandid ei tulnud Eestisse suures koguses 14-18a järeltulijatega, kes muudkui ajateenistuse statistikat kõvasti tõstsid. Soomes oli samal ajal ajateenistusse saadetute arv 85%, 95% ilmselt pole päris tõsi, kuid on tõe ligidal ja see 85% võib tõesti tõsi olla.

Sündivuse teemal põhjendatakse tohutuid sündivusarve (25 000 aastas 1980ndate teises pooles) just siia saabunud, suhteliselt noores eas migrantide "produktiivsusega", kes saades väljaspool põhirahvuse järjekorda endale Lasnamäe korteri ja lasteaiakoha (mida NSVL tööstuslinnades polnud võtta) hakkasid siin kenasti järglasi saama.
Venelaste massiline migratsioon ei alanud 1980. aastatel, statistika viitab sellele, et 1980. aastad ilmselt isegi polnud enam migratsiooni kõrghetkeks. Vaid eestlaste osakaal Eesti NSV elanike seas oli (1945. aastal 97%) juba 1979. aastaks langenud 64 protsendini, ning vähendes järgmise kümne aastaga edasi „vaid“ natukene, 61 protsendini aastaks 1989. (Arusaam sellest, justkui 1980. aastad oleksid olnud migratsiooni kõrghetkeks, tuleneb ilmselt sellest, et see oli veel suhteliselt hiljuti, et 1980. aastate teises pooles hakati sellest avalikult ja kriitiliselt rääkima, siis käivitusid Lasnamäe suurimad ehitusetapid jne, aga statistika ütleb, et juba 1970. aastate lõpuks oli Eestis alaliselt elamas u 300-400 000 peamiselt vene migranti). Nende viimaste järeltulijad tulebki liita 1967. aastal Eesti NSV-s sündinud aastakäigule, kellede seast 1985. aastal värvati 8800 kutsealust Nõukogude Armeesse. (Lisaks sellele ei maksa unustada, et kogu Nõukogude perioodil rändas Eestisse sisse kokku u 1,6 miljonit migranti, kellest vaid u 400-500 000 siia reaalselt kohale jäid. Ülejäänud rändasid mingi aja jooksul uuesti välja, aga kindlasti oli ka selle miljoni seas neid, kelle lapsed just Eesti NSV-s elamise ajal väeteenistuse ikka jõudsid ning Eesti NSV Sõjakomissariaadi statistikasse läksid).

Mis puudutab seda 85% n-ö Soome eeskujul, siis kipun arvama, et Eesti NSV-s oli see protsent (vähemalt eestlaste seas) endiselt madalam kui 85%. Mõned loogiliselt tuletatavad põhjused: Soomes oli (ja on) ajateenistus ikkagi auasi ning enamikel kutsealustel oli endal tugev soov ja motivatsioon teenima minna. Eesti NSV-s ei saanud 2-3-aastane sundajateenistus okupatsiooniarmees ja Nõukogude Liidu teises otsas (+ 1980. aastate hirm Afganistani sattumise pärast) ka kõige parima tahtmise juures olla sama populaarne ja soositud, kui iseseisvas Soomes. St leidus tuhandeid kutsealuseid, kes siiralt ei tahtnud teenida ja kes otsisid (ja osaliselt kindlasti ka leidsid) erinevaid mooduseid, kuidas teenistusse mitte minna. Teine põhjus: Soomes ei vabastanud kõrgkooli sisseastumine või seal õppimine ajateenistusest, Nõukogude Eestis aga tihtipeale vabastas, kuigi oli asendatud kohustusliku reservohvitseri väljaõppe läbimisega sõjalises kateedris (tõsi, viimane võis kaasa tuua ka 2-aastase sundajateenistuse ohvitserina, aga selliseid polnud palju. Ning iseenesest 1980. aastatel üldiselt ülikoolis õppimine enam vabastust tavalisest ajateenistusest ei andnud). Kuna aga kõrghariduse omandamine oli eestlaste seas üsna populaarne ja levinud, siis aitas juba ainuüksi see kaasa sellele, et keskmiselt 85% eestlaste aastakäigust okupandid siit küll kätte ei saanud.

Ja lõppeks taaskord – kui Nõukogude võim suutis keskeltläbi ka 85% noortest teenistusse kutsuda, siis kas sa näiteks iseenda 12. klassi näitel saad seda 85% kinnitada? Kui mitu poissi sinu klassist ajateenistusse sattusid? Kas nt seesama VTK rekordeid täitnud kutt läks teenima?
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Fucs »

A4 kirjutas: 21 Juul, 2022 17:00
Kapten Trumm kirjutas: 20 Juul, 2022 15:08 https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/arti ... 3478/8534/

Väike kirjutis.
Näiteks 1985 läks siit 8828 meest, nende sünniaastal sündis (1967) Eestis 18 700 last, kui pooled on poisid, siis 9350 poissi.
95% siis.

Tabel arvudega antud faili lk 25.


Ei vaidle üldse vastu, et Nõukogude ajal võeti väeteenistusikka jõudnud meestest teenistusse (väga erinevatel põhjustel) märksa rohkem isendeid, kui täna, aga peaksid vast ka ise aru saama, et see 95% on täiesti ebaadekvaatselt kõrge ja tõele mitte vastav protsent.

Esiteks, Eesti NSV sõjakomissariaat ei värvanud 1985. aastal 8828 kutsealust mitte ainult u 1967. aastal Eestis SÜNDINUD u 9300 noormehe seast, vaid nendele Eestis sündinutele lisandusid ilmselgelt veel tuhanded peamiselt venekeelsed inimesed, kes olid sündinud kuskil Nõukogude Liidu avarustel, aga kelle vanemad olid enne 1985. aastat Eestisse sisse rännanud. Aga väeteenistusikka jõudsid nad juba Eesti NSV-s elades, suunati teenistusse Eesti NSV sõjakomissariaadi poolt ning läksid arvesse kui Eestist pärit kutsealused. (Ja teistpidi – viimase 30 aasta kutsealuste aastakäikudest maha arvutada Vene või halli passiga kutsealused, sest Eestis kutsutakse ajateenistusse vaid Eesti Vabariigi kodanikke).

Võib ka arutleda teistpidi selle protsendi „95“ realistlikkuse üle. Esiteks, kas keegi vanematest olijatest teab või tunneb mõnda tolleaegsest noorte punti, kellest paari aasta jooksul pärast täisikka jõudmist oleks Nõukogude Armesse läinud teenima keskmiselt 95% meestest, ehk praktiliselt kõik? Kas sul Trumm sinu 12. klassist läksid praktiliselt kõik mehed Nõukogude kroonusse järgnevate aastate jooksul?

Põhimõtteliselt ei olnud 1985. aastal (ega ilmselt mitte ühelgi teisel aastal Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul) olukorda, kus kogu aastakäigust VAID 5% oleks olnud selliseid, kellel on tõsine tervisehäire, puue vm invaliidsus, alaareng, tõsisem kriminaalkaristus, vabastus ülikoolis õppimise tõttu (OK, 1980. aastatel võeti üldiselt ka tudengid teenima), karvane käsi soojal kohal vm põhjendus, miks Nõukogude Armeesse teenima ei võetud. No ei olnud need Nõukogude-aegsed aastakäigud nii terved ja patriootlikud, et 95% meestest oleks kroonusse läinud.
1985a mulle meeldib, sest sain siis ka mina NA kutseealiseks, kuigi mind saadeti Lasnamäe jaotuspunktist 1985 novembris tagasi ja võeti hoopis 1986 kevadel.

Täpsustame üle.
1967a sündis 18671 inimest.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik
1985a oli sooline jaotus selline, et iga 100 naise kohta oli 87 meest (see on kogu Eesti kohta kus on arvestatud kõiki vanusegruppe, kahjuks kutseealiste kohta neid suhtarve ega 18-19a vanuste meeste täpset arvu ei leia)
1980-1985 see suhtarv muutus vähe (1980 oli ca 86 meest iga 100 naise kohta)
https://www.stat.ee/sites/default/files ... ndatud.pdf LK.32
Siit saame 1985 kohta kirvemeetodil meeste % suhte naistesse mis on 46,5% (naisi oli 53,5%)
18671 sündinust 46,5% on 8682 meessoost isikut.

1965-1967 sünnid statistikaameti järgi:
1965 sündis 18 909 last (1983 võeti 8468 meest teenistusse)
1966 sündis 18 629 last (1984 võeti 8941 meest)
1967 sündis 18 671 last (1985 võeti 8828 meest)
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... ajad/RV030

Rände kohta samuti kahjuks ei leia täpseid andmeid soo ja vanuselise kooseisu kohta. Leiab vaid mingid ümardatud üldandmed.
1980. aastad tõid kaasa rände languse, mille peamine põhjus oli rändepotentsiaali kahanemine ka laienenud tagamaal. Aastatel 1981—1985 saabus Eestisse 95 000 inimest ja lahkus 67 000
https://www.err.ee/1608114112/jaak-valg ... le-moeldes

****

Enda kogemustest rääkides...
Mina lõpetasin 8kl ühes keskkoolis ja 11kl teises keskkoolis.
8-ndas klassis oli meil 42 õpilast kelledest 19 olid poisid ja neist käisid 18 NA-s
11-ndas klassis oli meil 29 õpilast kelledest ainult 8 mehed ja kõik käisid NA-s

Mul oli 80-ndatel väga suur sõprus- ja tutvusringkond, aga neist tean ainult kolme, kes NA-s ei käinud.
Ühe ärasaamise põhjuseid ei tea, aga teine (hilisem ning omajagu tuntud kitarrist siiani) mängiski lihtsalt lolli ja sai lõpuks (pärast pikka võitlust sõjakomissariaadi asjapulkade, arstide ja miilitsa/KGB-ga) nö "valged paberid". Aga see kino mis käis, et seda saavutada... ja kuidas ta miilitsa poolt linnas kinni püüti ning pea paljaks aeti (pikajuukseline sündinud rockipeer) ja kuidas teda pidevalt ülekuulamistele lohistati, et mõjutada... noh, meil teistel kõrvalt vaadates ja kuulates vahel tekkis tunne, et lihtsam oleks olnud tal seal NA-s ära käia.

Kolmas pääses (1989 võtmise aega pikendati), kuna vanem vend hukkus NA-s ja ta oli ainukene pensionärist/invaliidist ema toitja (isa polnud). See mees aga käis lõpuks oma teenistuse ära ikkagi juba EKV-s ... läks kas 1991 sügisel või 1992 kevadel.

No ja siis oli veel terve seltskond kurttummasid, kellega ma toona suhtlesin ja neid loomulikult NA-sse ei võetud ja need ei lähe n.ö. "arvesse".

Meie "prizovist" sattus koos minuga õppeväeossa Eestist 19 meest kelledest 16 eestlast ja nendest üks saadeti karantiini ajal (esimesed 4 nädalat) koju tagasi meditsiinilistel põhjustel. Mees oli nagu härg, mäletamist mööda tegeles isegi poksiga, med.komisjon oli ta terveks tunnistanud aga väeosas selgus, et tal mingid probleemid südamega. Tegi pärast suurema koormusega järjekordset "Fizpodkotovkat" viimaseid kätekõverdusi enne selle sportliku ürituse lõppu ja pidi sealsamas otsad andma.

Üks mees Võrust (1965 sündinud ehk meist teistest kaks aastat vanem) oli sellise totaalse ülekaaluga ... kahe mehe mõõtu... aga ometi oli med.komisjon ta riviteenistuseks kõlbulikuks tunnistanud. :shock:
Tal olid sääremarjad nii jämedad, et laost polnud võtta kirsasid, mis jalga läheks. Talle valmistati eritellimusel säärsaapad. Kingsepp õmbles megasuured kolmnurgad kirsa säärtele vahele. Mingi teema oli ka vöörihmaga, mida kohe võtta polnud. Paraadvormi ja sineli sai selga alles siis, kui oli poole oma kehakaalust alla võtnud, sest polnud sellist mõõtu sinelit jms võtta.

Tal oli esimene pool aasta (kevad ja erakordselt kuum suvi) ikka väga väga raske. Lausa kahju oli meest vaadata, sest teda aeti kõikidega koos kõikidele "Fiz-zarjadkadele" (Hommikul üks ja õhtul üks suurem jooks koos võimlemistega) ja "Fiz-podkotovkadele" (iga päev vähemalt üks suurem-pikem jooks, kükkkõnnid, "turnikud" ja rippkangid, toenglamangud, kätekõverdused, kõhulihased, kombineeritud takistusribad jms). Kuna ta lõuga ei jaksanud kordagi tõmmata, siis alguses tal kästi nii kaua lihtsalt kangil rippuda, kuniks teised tõmbavad, aga ta ei suutnud rippkangini hüpata ja talle pandi mingi pingike selleks alla ja siis ta ei jaksanud isegi mitte nii kaua rippuda... ja teda ei vabastatud mitte ühestki harjutusest vaid leiti mingeid asendusmeetodeid. Kükki lasta ta ei suutnud sest reied ja sääremarjad olid nii paksud... siis ta lasi ennast nii palju lönti kui sai ja hambad ristis kooserdas mingit kükk-kõnni laadset asja sooritades teistel ikkagi sabas.

Mingi ca esimese kuu- pooleteistkümnega võttis mees nii kohutavalt palju alla, et tal nahk rippus igalt poolt, isegi näos ja ta nägi kohutav välja.
Aga hakkas lõpuks nii lõuga tõmbama, kätekõverdusi tegema, kui kükk-kõndi tegema.

Muideks pärast NA-st naasmist oli 90-ndate algusest alates tegev ka KUP-is ja mujal kaitseväes.
Tänaseks kahjuks meie seast lahkunud.

Kokkuvõtteks: 80-ndatel oli ikka suht haruldus kohata kedagi 18...20+ meessoost isikut, kes polnud NA-s teeninud.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas toomas tyrk »

Fucs kirjutas: 22 Juul, 2022 20:48 1985a oli sooline jaotus selline, et iga 100 naise kohta oli 87 meest (see on kogu Eesti kohta kus on arvestatud kõiki vanusegruppe, kahjuks kutseealiste kohta neid suhtarve ega 18-19a vanuste meeste täpset arvu ei leia)
Paraku on nii, et poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Ja samas on meeste hulgas suremus suurem kui sama vanusegrupi naiste seas. Mingil hetkel (kusagil seal pensioniea lähistel) läheb naiste arvukus meestest mööda.

Nii et kutse-ealise vanusegrupi puhuks ma hindaks, et mehi ja naisi oli enam-vähem võrdselt. Võib-olla, et mehi natsa rohkem...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ja kui rääkida % kes teenis ja kes ei teeninud - 1983 muudeti sõjaväeteenistuse seadusi. Enne seda aastat vabastas kõrgkoolis õppimine kohustuslikust teenistusest, 1983 hakati võtma kõiki.

Isiklik mälestus TiP-ist 1983 sügisel - meie grupp tehti tühjaks, jäi mingi 4-5 nägu, kes olid juba teeninud või ei olnud tervislikult põhjusel kohuslased.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Kriku »

Fucs kirjutas: 22 Juul, 2022 20:48Kokkuvõtteks: 80-ndatel oli ikka suht haruldus kohata kedagi 18...20+ meessoost isikut, kes polnud NA-s teeninud.
Heakene küll, aga kuidas see kõik teemasse puutub? Tänapäeval võiks ju sama korraldada, aga see pole ju omaette eesmärk?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Castellum »

Fucs kirjutas: 22 Juul, 2022 20:48 Enda kogemustest rääkides...
...
Kokkuvõtteks: 80-ndatel oli ikka suht haruldus kohata kedagi 18...20+ meessoost isikut, kes polnud NA-s teeninud.
See on nüüd küll vägagi meelevaldne järeldus. Ehk kehtis kuskil väiksemas alevikus vms suletumas kogukonnas?

Enda kogemusest rääkides:
Meie Tallinna 4. Keskkooli lennus (1984) oli 25 poissi. Käis suur press, et vähemalt 5 poissi läheks Jägala stroipatikooli. Lõpuks 1 läks, tegi suht kavala tehingu - kõik keskkooli lõpueksamid lasi lõdvalt (kes siis ainukest sõjakooli minejat kukutab läbi, oli ju pokazuhha üks kõrgaegu) - teenis 1. kursuse ära ja siis tuli koolist ära. Teenis teise aasta juba kuskil teiseaastamehena, seega jäi esimeseaastapornost ilma.

Kokku meie 25 poisist ei käinud Nõuka-väes vist 7 (viga võib olla +/- 1...2, sest piinlik tunnistada, 100%-liselt ei julge kõiki poisse kinnitada). Seega päris korralik protsent, nii ~25...30 ei käinud.

Ma ise nägin esimest ja ainust inimest, kes läks vabatahtlikult sõjaväkke, korra Oktoobri raj komissariaadis. Ei mäletagi, kust linnaosast ta oli. Tema põhjus oli ülemaailmselt klassikaline - sassis naissuhted.

Ülejäänud minu tutvus- jms läbikäimiskonnast ei tahtnud keegi minna sõjaväkke. Lihtsalt enamik ei näinud viisakalt legaalseid äraviilimisvõimalusi ja leppisid saatusega. Kes aga vähegi sai, hoidis ikka kõigil viiseil eemale. Kummalisem kombel läks lõpuks palju punkareid, väikesekasvilisi, intelligendihakatisi jms kontingenti, kellel oleks igal juhul olnud targem hoida eemale stroipatist, raudteeväest jms tumedast alast. Samas heas füüsilises vormis fartse jms rahvast jäi ikka päris palju eemale - ehk sellise rahva juures mängis suuremat osa vastastikku kasulikud rahalised jms suhted?

Veelkord - 1980-d Eesti NSV-s ei saa mingil juhul vaadelda klassikalistel viisidel - militarism vs patsifism, isamaaarmastus vs kosmopolitism jne jne. Suhtumine sõjaväeteenistusse oli ikka väga spetsiifiliselt Nõukogude-põhine. Võimalik, et ka mujal okupeeritud ja annekteeritud maades leidub analooge - aga nt vist juba Leedu NSV-s oli asi isepidine? Suuremal määral Nõukogude-sõbralikum?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus

Postitus Postitas Fucs »

Kriku kirjutas: 23 Juul, 2022 8:06
Fucs kirjutas: 22 Juul, 2022 20:48Kokkuvõtteks: 80-ndatel oli ikka suht haruldus kohata kedagi 18...20+ meessoost isikut, kes polnud NA-s teeninud.
Heakene küll, aga kuidas see kõik teemasse puutub? Tänapäeval võiks ju sama korraldada, aga see pole ju omaette eesmärk?
Ülevalpool hakati lihtsalt sellel teemal arutlema ja võrdlema.
Castellum kirjutas: 23 Juul, 2022 9:16 See on nüüd küll vägagi meelevaldne järeldus. Ehk kehtis kuskil väiksemas alevikus vms suletumas kogukonnas?

Enda kogemusest rääkides:
Meie Tallinna 4. Keskkooli lennus (1984) oli 25 poissi. Käis suur press, et vähemalt 5 poissi läheks Jägala stroipatikooli. Lõpuks 1 läks, tegi suht kavala tehingu - kõik keskkooli lõpueksamid lasi lõdvalt (kes siis ainukest sõjakooli minejat kukutab läbi, oli ju pokazuhha üks kõrgaegu) - teenis 1. kursuse ära ja siis tuli koolist ära. Teenis teise aasta juba kuskil teiseaastamehena, seega jäi esimeseaastapornost ilma.
Ma n.ö "arvestasin" need " kõrgkoolide kaudu/baasil "aega teeninud" " NA-s käinute sisse.

Sõjakoolidesse ja/või sõjalise kallakuga (sõjalise hariduse/teenistuse arvestusse minevate) isikute andmed 1984-1985
ERA 5056.jpg
Aasta - Avalduse esitanute arv - sisse saanute arv

Kalinini raj. SVK
1984 - 57 esitas avalduse (34 sai sisse)
1985 - 52 (33 sai sisse)

Lenini Raj. SVK
1984 - 54 (33 sai sisse)
1985 - 58 (32 sai sisse)

Mere raj. SVK
1984 - 69 (41 sai sisse)
1985 - 69 (32 sai sisse)

Oktoobri raj. SVK
1984 - 57 (29 sai sisse)
1985 - 53 (33 sai sisse)

Tartu SVK
1984 - 28 (13 sai sisse)
1985 - 36 (17 sai sisse)

Kohtla-Järve SVK
1984 - 25 (4 sai sisse)
1985 - 52 (15 sai sisse)

Narva SVK
1984 - 43 (13 sai sisse)
1985 - 49 (15 sai sisse)

Pärnu SVK
1984 - 24 (11 sai sisse)
1985 - 11 (8 sai sisse)

Valga SVK
1984 - 23 (15 sai sisse)
1985 - 29 (10 sai sisse)

Viljandi SVK
1984 - 10 (3 sai sisse)
1985 - 8 (3 sai sisse)

Võru SVK
1984 - 13 (7 sai sisse)
1985 - 16 (4 sai sisse)

Jõgeva SVK
1984 - 6 (4 sai sisse)
1985 - 3 (2 sai sisse)

Kingissepa SVK
1984 - 6 (5 sai sisse)
1985 - 4 (2 sai sisse)

Paide SVK
1984 - 5 (3 sai sisse)
1985 - 4 (3 sai sisse)

Põlva SVK
1984 - 5 (1 sai sisse)
1985 - 6 (1 sai sisse)

Rakvere SVK
1984 - 24 (13 sai sisse)
1985 - 17 (5 sai sisse)

Rapla SVK
1984 - 3 (1 sai sisse)
1985 - 3 (1 sai sisse)

Haapsalu SVK
1984 - 13 (1 sai sisse)
1985 - 11 (7 sai sisse)

Harju SVK
1984 - 44 (27 sai sisse)
1985 - 56 (29 sai sisse)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Postitus Postitas Kriku »

... poiste päästmine Nõukogude armeest oli avalik saladus

Eestlaste üldine suhtumine oli, et Vene armeest tuleb pääseda ja kõige suurema toetaja leidsid poisid psühhiaatrite näol. Nii poisid kui ka arstid teadsid, et noorukid tahavad pääseda psühhiaatriahaiglasse mitte selleks, et haigust ravida, vaid et sõjaväkke mitte minna.

Nihverdamist oli kaht moodi: kui oli midagi viga, siis seda argaveeriti ehk raskendati; kui midagi viga ei olnud, tuli näidelda. See oli aga ohtlik, sest psühhiaatria on täppisteadus, amatöörteeskleja jääb vahele. Viga oli selles, et mängitakse hullu, aga mängima peab haiget. Psühhiaatrid õpetasid sadu poisse, mida nad peavad sõjakomissariaadis rääkima ja kuidas end üleval pidama.

Eeskirjades oli märgitud, milliste haigustega sõjaväkke ei võeta või antakse ajapikendust – näiteks depressioon, suitsiidile kalduvad ilmingud. Veel kardeti ajutraumasid, traumajärgseid seisundeid, eriti piirialaseid seisundeid. Kaks korda aastas täitus haigla kutsealuste noorukitega. Peaarstina töötades tuli mul igal kevadel kolleegiumides käia. Ei läinud mööda ühtegi aastat, kui süüdistati, et psühhiaatrid annavad selliseid tervisetõendeid kergekäeliselt, ja et, Haug, teid me paneme vangi pettuse eest. Aga teadmine, et ajame õiget asja, korvas selle. No ei ole ju mõistlik teenida kolm kuni viis aastat kusagil Vladivostokis!

Oli ka „aga“ – Seewaldisse minnes tuli noortel meestel arvestada, et kui nad tahavad saada juhiluba, öeldakse neile „ei“.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12004 ... alissimust
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Postitus Postitas Xender »

Ida-Virumaa oli 80nendatel väga väheseid kes ei käinud. 95% võis number ära küll tulla. Põhikoolist ei läinud ainult üks (oli väiksena jäänud traktori alla ja lonkas tõsiselt ühte jalga), Keskkoolist ei läinud 2 (ühel oli onu kusagil Moskvas, kõrgel kohal ja ajas "asja korda" kuidagi ning teisel olid päriselt psüühilised probleemid - nägin just telekast tegelast narva tanki juures, seega pole vahepeal terveks saanud). Laiemalt tutvusringkonnas oli ka vähe rahvast kellel õnnestus ära kuidagi ära saada.

Siinjuures ega venelaste hulgast neid vabatahtlike minejaid nüüd väga palju rohkem vast polnud, kui eestlaste seas, eriti kui rääkida normaalsetest peredest pärit normeestest. Need kes olid peredest, kus ema jõi hommikul ja isa õhtul, olid need "vabatahtlikud". Infot ikka liikus olukorrast armees, muidugi eks minu aastakäigu ajal ehk 84 käis ka afganistani sõda, kuhu ka väga ei tahetud sattuda.

Ega minagi sinna mingit moodi vabatahtlikult minna ei tahtnud, kuid alternatiiv oligi kas enesevigastus või hullu mängimine. Mõlemad olid suht nirude tagajärgedega ning tundus lihtsam ära käia.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Teema alguses viidatud allikas viitab ka pigem päris suurele teenistusse võetude protsendile.
Tõsi, see % on saadud ka sedasi, et NSVL-s oli "teenistuskohti igale maitsele", meil on täna siiski latt natuke kõrgemal.
Kui pljedestaalikohtade hulgas figureerivad ehitusväed, siis see on üks koht, kuhu ära lükata nõrgemad tegelased. Ja sinna sattumise % on päris suur.

Lisaks ehitusvägede juurde - NSVL-s oli olemas väeliik "inseneriväed" ehk siis maakeeli stroibat. KUID stroibatid sellega ei piirdunud, olid olemas ka veel väeliikide/ametkondade oma ehitusväeosad. Seejuures oli toidahel selline, et nendesse, ametkondlikesse stroibattidesse sattusid paremad kandidaadid kui sinna "insenerivägedesse".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Postitus Postitas Kriku »

Õige, lisaks veel raudteeväed ja igasugu muud seltskonda. Keegi võiks välja arvutada, kui palju oli CCCP-is selliseid niiöelda väeliike, mida meil lihtsalt ei ole. Muidu pole võrdlusel suuremat mõtet.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Üldine ajateenistuskohustus NSVL-is

Postitus Postitas Lemet »

Sündivuse teemal põhjendatakse tohutuid sündivusarve (25 000 aastas 1980ndate teises pooles) just siia saabunud, suhteliselt noores eas migrantide "produktiivsusega", 
Mitte ainult, sel ajal valitsenud rahvusluse tuules ilmus paljudesse eesti peredesse kolmas laps

Ja et isand Castellum siin 4. Keskkooli lahata võttis, siis sama kooli 1978 aasta lend...13 poissi, kokku käis kahte aastat teenimas viis. Ülejäänud said kes kõrgemas koolis leitnendipagunid, kusjuures üks lausa Moskvast VDV ohvitseri omad. Ülejäänud pääsesid tervise või perekonnaseisuga. Viiest kahel olid rohelised pagunid, ülejäänutel mustad.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist