Lokatsioon ja lotseerimine

[Castellum]

Üks iseenesest lihtne termin:
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=lokatsioon&F=M,
aga viimasel ajal on sellest hakanud levima värdvorme:

Geolokatsioon kommenaarides olemas.

GPS geolokatsioon

Mis asi on geolokatsioon? Lokatsioon toimub mingi vahendiga (ultraheli, raadiolained vms), antud juhul siis kaardi või GPS-i abil. Seega siis kaardilokatsioon, GPS-i lokatsioon jne.

Kui nimisõna on vormi poolest korras ja segadus on sisuga, siis tegusõnaga on olukord hullem. Kohtab igasuguseid värdvorme:

Röpcke lokeerib

Seal dislokatseeruv

Tegusõna on ikkagi lotseerima/lotseeruma, millele vajadusel lisandud selgitavaid eesliiteid:
relotseeruma
dislotseeruma https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... eeruma&F=M
jne jne

Hääliku vaheldumine põhineb (hilis)ladina keele (aga ka germaani ja romaani keelte) c-tähe erinevas hääldamises:
- kui c-tähele järgneb tagavokaal (a,o,u), siis k - locatio - hääldus 'lokaatsio';
- kui c-tähele järgneb eesvokaal (e,i,y,ae,oe), siis (t)s - locere - hääldus 'lotseere'.

[Kriku]

Geolokatsiooniks nimetatakse objekti asukoha tuvastamist maamärkide võrdlemise teel fotot vms. allikat kasutades. Olen nõus, et pole suurem asi termin - ega me Marsile ju ei lotseeri midagi, ikka Gaiale...

[Castellum]

maamärkide võrdlemise teel fotot vms. allikat kasutades

Siis ju antud juhul kenasti aerofotolokatsioon. Või satelliitfotolokatsioon...kui peaks olema vajalik lokatsiooni viisi eritleda, sest need on tihti kombineeritud kaardilokatsiooniga vms.

[Kriku]

Foto ei pruugi olla aerofoto. Teeb keegi endli Eiffeli torni või Kupjanski sildi juures, lotseeritaksegi selle järgi.

[Marvin]

Ei lotseerita - ikka lokeeritakse.
Asukoha määramine ei pane objekte endid ümber paiknema. Aga just ümberpaiknemine on lotseerimise tähendus. Asukoha määramine on lokatsioon. Asukoha määramine maamärkide alusel on geolokatsioon. Kõik õige.
Castellumil on kogu info kenasti õigesti käes, sõnade algsed tüved kaasa arvatud. Ainult õige järeldus sellest kõigest jääb miskipärast tegemata.

[Kriku]

Asukoha määramine ei pane objekte endid ümber paiknema. Aga just ümberpaiknemine on lotseerimise tähendus.

See on minu arust sofism, aga tõsi ta on, et "lokaator" on eesti keeles ammuilma kasutusel.

[Fucs]

Üks iseenesest lihtne termin:
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=lokatsioon&F=M,
aga viimasel ajal on sellest hakanud levima värdvorme:

Geolokatsioon kommenaarides olemas.

GPS geolokatsioon

Mis asi on geolokatsioon? Lokatsioon toimub mingi vahendiga (ultraheli, raadiolained vms), antud juhul siis kaardi või GPS-i abil. Seega siis kaardilokatsioon, GPS-i lokatsioon jne.

ma pole küll mingi keeletaedlane ega spetsialist aga olen aru saanud, peamiselt oma tööülesannete täitmisel, et:

Lokatsioon
EKI: lokatsi`oon <22e: -ooni, -`ooni> esemete asukoha kindlaksmääramine. Ultraheli+lokatsioon, hüdro+lokatsioon, raadio+lokatsioon

Liitsõnana teadus- ; eriala- jm kirjanduses kasutatakse täiesti ametlikult ka GEO+lokatsioon = Geograafiline asukoht
Omakorda eriala- jm kirjanduses eristatakse nt: akustiline geolokatsioon; IP geolokatsioon;

Geograafiline
EKI: geo+graafiline. Geograafiline pikkus, laius, asend, keskkond.

Ideaalis peaks olema nii, et lokatsiooni INFO ei pea (kuid võib) sisaldama koordinaate, piisab nt. "Tallinnas"; "Pikal tänaval"; "Loksa (teede)ristis"; "esiku nurgas" jne aga Geo+lokatsioon võib sisaldada ka eelnevat, kuid kindlasti peaks sisaldama geograafilist pikkust ja laiust (ja teatud juhul ka kõrgust) ehk koordinaate (kusjuures täpsust pole määratletud) ja/või keskkonda ("asub meres"; "asub vihmametsas"; "asub Aafrikas" vms). Kuna "piirid" nende vahel on õhkõrnad ja tihti saisaldavad nii "lokatsiooni info" kui "geolokatsiooni info" ühtesid ja samu andmeid, siis neid väljendeid kasutataksegi segamini mõlema puhul.

Eraldi:
GNSS+lokatsioon (asukoha määramine globaalse sateliitnavigeerimissüsteemiga)
selle alaliigid on nt:
GPS+lokatsioon (lokatsiooni andmed)
GLONASS+lokatsioon (lokatsiooni andmed)
BeiDou+lokatsioon (lokatsiooni andmed)
Galileo+lokatsioon (lokatsiooni andmed)...
...mis näitavad (täpsustavad) lokatsiooni (asukoha) määramise erinevaid tehnoloogiaid ja süsteeme

kasutades eesliidet GNSS, GPS jne peaks ideaalis kasutama järelliidet lokatsioon ilma eesliiteta "GEO", sest GNSS ja kõik selle alaliigid on oma olemuselt GEOlokatsioonid. GNSS ja selle alamliikide puhul kasutatakse valdavalt hoopis sõna "positsioneerimine".

https://www.etis.ee/Portal/Publications ... 525b7688d3
https://en.wikipedia.org/wiki/Geopositioning

Dislotseeruma
EKI: dislots`eeruma <27> sõj paiknema; ümber asetuma, paigalt nihkuma
Lotseeruma - sellist sõna pole eesti keeles olemas

Dislokatsioon
EKI: dis+lokatsi`oon sõj paigutus, paiknemine
EE: dislokatsioon, füüsikas, tehnikas kristalli defekt; joon, mille ümbruses on aatomitasandite korrapärane paigutus rikutud. Geoloogias rike. Sõjanduses sõjaväeosade ja -asutuste rahuaegne paiknemine linnakuis, laagreis jm.

[Kriku]

Akf-i argument põhineb iseenesest õigel väitel, et "lokeerima" on halb ladina keel, aga kardetavasti on rong ses asjas juba ammu läinud.

Siin lõngas kasutan aga tunnustuseks "lotseerima"

[Castellum]

Dislotseeruma
EKI: dislots`eeruma <27> sõj paiknema; ümber asetuma, paigalt nihkuma
Lotseeruma - sellist sõna pole eesti keeles olemas

No selle peale oskaks küll ütelda ainult - kurat võtaks...

Kui on olemas sõna 'dislotseeruma', järelikult on olemas ka sõna 'lotseeruma'. Mis asi jäi arusaamatuks? Nii elementaarne sõnatuletus peaks ju olema hallatav? Relotseerima/relotseeruma jne. Mis sisu on neile eesti keeles antud, on ühe keele kultuuriruumi kokkuleppe küsimus.

Iseasi, kui levinud on see sõna ja kui lai on arusaajaskond/kasutajaskond. Aga see ongi iseküsimus ja polnud käesoleva postituse mõte.

+

[_dumbuser_]

No selle peale oskaks küll ütelda ainult - kurat võtaks...

Kui on olemas sõna 'dislotseeruma', järelikult on olemas ka sõna 'lotseeruma'. Mis asi jäi arusaamatuks? Nii elementaarne sõnatuletus peaks ju olema hallatav? Relotseerima/relotseeruma jne. Mis sisu on neile eesti keeles antud, on ühe keele kultuuriruumi kokkuleppe küsimus.

Iseasi, kui levinud on see sõna ja kui lai on arusaajaskond/kasutajaskond. Aga see ongi iseküsimus ja polnud käesoleva postituse mõte.

+

Et kui on digitaalne siis nagu peaks ka gitaalne olema ? Või distsipliin peaks ka mingit tsipliini eeldama ?

[Marvin]

Kui on olemas sõna 'dislotseeruma', järelikult on olemas ka sõna 'lotseeruma'. Mis asi jäi arusaamatuks? Nii elementaarne sõnatuletus peaks ju olema hallatav? Relotseerima/relotseeruma jne. Mis sisu on neile eesti keeles antud, on ühe keele kultuuriruumi kokkuleppe küsimus.

Sõna "lotseerima" on kindlasti olemas, aga see ei ole sünonüüm sõnale "lokeerima". EKI kinnitab sedasama. See kokkulepe on juba tehtud . Asukoha muutmine või kohale paigutamine on lotseerimine, asukoha määramine lokeerimine. Geolokeerimine on siis asukoha määramine maamunal. Selle asukoha määramise vahendite kohta ei ütle see mitte midagi.

[Fucs]

See on muidugi täiesti ebaõiglane ja arusaamatu, miks kusagilt sõna "lotseerima" või "lotseeruma" ei suuda leida.

Ei EE (5.kd), ei Õigekeelsus sõnaraamatus, ei Võõrsõnade leksikonis, ega keeleveebist,
https://www.keeleveeb.ee/

Parim, mis lisaks dislotseerumisele leiab on relotseeruma.

Kas Te viitaks, palun, kust ma selle sõna leida võiksin?

[Walter2]

vahest on hoopis "slotseeruma" - ingl. k. sõna slot baasil?

[Castellum]

Sõna "lotseerima" on kindlasti olemas, aga see ei ole sünonüüm sõnale "lokeerima". EKI kinnitab sedasama.

Paraku EKI ei tunne sõna 'lokeerima'?

Ja mis oleks selle sõna tüvi?

[Castellum]

"lotseerima" või "lotseeruma" ei suuda leida.

Parim, mis lisaks dislotseerumisele leiab on relotseeruma.

Kas Te viitaks, palun, kust ma selle sõna leida võiksin?

dis+lotseeruma
re+lotseeruma

dis-eesliide tähendab lahkuminekut, vastandumist, eitamist jne.
re-eesliide tähendab taas-, uuesti-, tagasi- jne.
lotseeruma/lotseerima on seega põhisõna. Mida see võiks tähendada, selle üle käib nüüd vaidlus. Miks seda ükski Sinu pakutud sõnastik ei sisalda, pead küsima sõnastiku koostajalt. Arvata võib, et pole seni olnud siis vaja.

Erinevate võõr- (eelkõige kreeka ja ladina keelest) eesliidetega kasutatav põhisõna võib saada n-arv tähendusi, kui selleks peaks olema vajadust. Eesti keele tuletusõpetus avab siin üsnagi viljaka tegevuspõllu.