Venemaa üritab üheselt Euroopale (ja ka USAleI) öelda, et nad on sõjas meiega. Seda on neil vaja sisepoliitiliselt - pole ju lihtsalt võimalik, et Venemaa kaotab lahinguid poolarenenud natsistidest hohollidele. Oluliselt prestiizhem oleks olla sõjas terve läänega. Ja loota, et selline ebavõrdse rünnaku tõrjumine peaks liitma ning rahvast ning kannatustest naudingu tegema nagu Suure Isamaasõja aegadel.
Ainult et suur osa Euroopast ei mõista või ei taha mõista, et juba täna on nad sõjas. Ka meie ei taha seda mõista ega aktsepteerida - vaadates reaktsioone PMi avaldusele, et inimesed valmistuksid elektrikatkestusteks jms ebamugavusteks. Seakisa mis sellele meil järgnes, võiks Lääne-Euroopas korrutada veel 10ga.
Tagantjärgi oli igati mõistlik avaldus - Venemaa käitubki ebaratsionaalselt, lavastatakse mingi häppening meie ülekandeliinidega jne. Kui kõrvalmõjuna peaks Kaliningrad selle tõttu pimedaks jääma, ei morjendaks kedagi. Sest Venemaa on end defineerinud sõjas olevaks kogu "kollektiivse Lääne" vastu.
Venemaa proovib ahastuses Läänt kuidagigi konflikti kaasa tõmmata - esialgu loodeti lihtsalt Nordstreami ventiilile, kuid nüüd minnakse järjest räigemaks. Venemaa annab endale väga hästi aru, et kiiret ja lihtsat edu Ukraina lahinguväljalt tal oodata ei ole. Järsku saaks sõja lõpetamisele sundida läbi surve läänele?
-----
Käisin möödunud NVl Berliinis maratoni jooksmas ja siin mõned tähelepanekud -
1) Kohalikud on vägagi teadvustanud, et mutin on punn
2) Riigiasutused/ülikoolide jm südalinnahoonete katustel lehvis uhkelt Ukraina lipp
3) Berliin on venelasi paksult täis. Vene numbritega autosid silma ei hakanud.
4) Siiani on NLiidu sõjamemoriaal hoolitsetud ja korras
5) Linnapildis jäid silma tänaval vene sõdurimütse ja punalippe müüvad tänavakaupmehed. Viimane oli saadaval kohe Berliini müüri ääres, küll peab mainima et kohe kõrval oli müügis ka Ukraina lipp
6) Maratonil endal (omasuguste seas suurim maailmas) oli palju Ukraina jooksiaid ja neile elati tõesti elavalt kaasa. Enamused jooksid Ukraina lipp seljas. Lisaks oli mul au vähemalt 3x meeleolupunktis täispuhutud Putinile vastu tatti lüüa. Andis energiat juurde küll:)
7) Tohutu suur (silma järgi ca 2-3x suurem kui nt USA suursaatkond) Venemaa saatkond Brandenburgi väravate kõrval seisis üsna õnnetult pooltühjana. Sinna külgeehitatud Aerofloti peahoone oli täiesti tühi.
Tagasilennul läbi Helsingi sattusin sealses lennujaamas istuma kõrvuti ühe Venemaalt põgenenud mobiku ja tema perekonnaga. Helistas mingile sõbrale - rääkisid omavahel pikalt ja põhjalikult kuidas USA ründab Krimmi, ohollid on urooodid jne. Kogu standard-tekst. Ise aga lasi leebet kohe, kui oleks pidanud oma tõekspidamiste eest seisma hakkama. Ka üldiselt oli Vantaa lennujaamas ikka meeletult palju Venemaa venelasi, kes kõik kuhugi hulgakaupa ja suurel kiirusel liikusid. Aga veelkord sai kinnitust tõsiasi, et põgenemine mobilisatsiooni eest ei võrdu sõjavastasusega.
Pikka teksti kokkuvõttes - Ukraina sündmustele elatakse läänes kaasa, Ukraina sõda on ka seal igapäevane jututeema, pigem oodatakse poliitikutelt otsustavavamat tegutstemist. Gaasi suhtes suurt muret ei tuntud, arvasid et saavad üsna lahedasti hakkama...