www.militaar.net

kalvis kirjutas: ↑28 Sept, 2022 7:57Elektrisüsteemi saab päevaga viia Kesk-Euroopa süsteemi. JAH, mõned katkestused võivad olla. ...

Kui kõrgepingeliini mastide hoide vandid on ühelt poolt (akurelakaga) läbi lõigatud ja kui sobiva suunaga külgtuul liinid kümnete kilomeertite pikkuselt uppi tõukab, siis seda päevaga ei taasta.
Sellise sigaduse jaoks pole isegi eriväeosa vaja ja sellega saab hakkama isegi 5 kolonn.
(Peaks jälgima, et kes ostab korraga suurema koguse relakaid.)

OLAVI kirjutas: ↑28 Sept, 2022 9:49 ...
Kui kõrgepingeliini mastide hoide vandid on ühelt poolt (akurelakaga) läbi lõigatud ja kui sobiva suunaga külgtuul liinid kümnete kilomeertite pikkuselt uppi tõukab, siis seda päevaga ei taasta.
Sellise sigaduse jaoks pole isegi eriväeosa vaja ja sellega saab hakkama isegi 5 kolonn.
(Peaks jälgima, et kes ostab korraga suurema koguse relakaid.)

Ja millised kõrgepinge mastid täpsemalt vantide abil püsti seisavad? On sellised küll olemas, millel on tõmmitsad, kuid nende läbi kaksamine ei lase neid maste pikali, kuna need on seal pigem selleks, et mastid ei koormaks liine. Lisaks on sellised ainult 110kV liinidel. Suuremad ja väiksemad on ainult vabalt seisvad mastid (sisuliselt tornid).

Kõrgepingemast on alt poltidega kinnitatud. Piisab suurest mutrivõtmest. Ja kui valida raskesti ligipääsetav koht siis on taastamine kole raske.

Ma kunagi kusagil rabas vaatasin ühte masti jalamit sellise pilguga (igaks juhuks mainin et ei ole endal plaanis langetama hakata).

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Sept, 2022 11:38 Kõrgepingemast on alt poltidega kinnitatud. Piisab suurest mutrivõtmest. Ja kui valida raskesti ligipääsetav koht siis on taastamine kole raske.

Ma kunagi kusagil rabas vaatasin ühte masti jalamit sellise pilguga (igaks juhuks mainin et ei ole endal plaanis langetama hakata).

Keerad mutrid nurkadest pealt maha. Nüüd on veel tarvis masti nii palju kallutada, et poltide otsast maha saada ja siis veel, et ümber kukuks. Kuidas seda teed (lisaks hoiavad juhtmed masti naabermastide abiga püsti, ainult masti raskuskeskmest väljakallutamisest ei piisa)? Tundub, et ikka pole nii lihtne, et keerad mutrid maha ja juba kukub.

Ja kui seda kõike teed, siis pingestatud liini pikalilaskmisel võib ise ka "veidi" särtsu saada.

AndresTy kirjutas: ↑28 Sept, 2022 13:01 ... Keerad mutrid nurkadest pealt maha. Nüüd on veel tarvis masti nii palju kallutada, et poltide otsast maha saada ja siis veel, et ümber kukuks. Kuidas seda teed ....

Jätaks äkki avalikud teostuse tehnoloogilised arutelud kõrvale, muidu kui niimoodi peakski juhtuma, siis on kerge viidata et siit saadi tarkust.

OLAVI kirjutas: ↑28 Sept, 2022 13:26

AndresTy kirjutas: ↑28 Sept, 2022 13:01 ... Keerad mutrid nurkadest pealt maha. Nüüd on veel tarvis masti nii palju kallutada, et poltide otsast maha saada ja siis veel, et ümber kukuks. Kuidas seda teed ....

Jätaks äkki avalikud teostuse tehnoloogilised arutelud kõrvale, muidu kui niimoodi peakski juhtuma, siis on kerge viidata et siit saadi tarkust.

Saadi tarkust selle kohta, et niisama mutrivõtme ja rauasaega pole suurt mõtet kõrgepingeliini lammutama minna...

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Sept, 2022 11:38 Kõrgepingemast on alt poltidega kinnitatud. Piisab suurest mutrivõtmest. Ja kui valida raskesti ligipääsetav koht siis on taastamine kole raske.

Ma kunagi kusagil rabas vaatasin ühte masti jalamit sellise pilguga (igaks juhuks mainin et ei ole endal plaanis langetama hakata).

Seda mutrivõtme demomist vaataks küll pealt. Oletan, et pooled tegelased ei jaksa seda võti väga kohalegi tassida rääkimata veel sellest, et see mutter seal poldi peal pöörlema ajada.

Ma päris eilane pole, igasugu raskeid masinaid on käte vahelt läbi käinud.

Minge jalutage nt Harkus vm mõne suure masti alt läbi, saate aru millest jutt. Ei ole mingi ulmeteema.

Ja ega seda raiska ei peagi kohe ümber lükkama, nurgamast kukuks ilmselt ise, sirge peal olev mast mitte niiväga. Samas, sirge peal on palju lihtsamad mastid, terasjurakad on alati nurgakohtades.

Võtit jaksab tassida igaüks, kel kopsud terved, mass ca 4kg. Toru on ka tarvis, veel 10kg.

https://www.whiteint.com.au/tools/spann ... 0-40040600

Partisanid kasutaksid ilmselt siiski termiitsegu.

Kes rikkam sabotöör, aga tunneb, et kätes jõudu vähe, saab raskemate poltide jaoks võimendit kasutada.
Elektrivõrk ON isehakanute poolt VÄGA LIHTSALT haavatav. Pole mõtet pidada neid arutlusi, et ei tea, "kas ikka jaksab polti lahti keerata" või "kas relaka aku kestab nii kaua".

Lisaks liinidele on alajaamad haavatavad - põlevad hästi ja on muid probleeme, mida ei hakka mainima.

Probleemi tõsiduse näitena - hiljuti oli USAs rünnak, kus alajaam lasti sõelapõhjaks. USA sensatsiooniline meedia, mis tavaliselt ikka tulistamisest lugusid ketrab - käsukorras ja väga distsiplineeritult sellest sündmusest vait. Põhjendatult - üritatakse seda haavatavust avalikust teadvusest eemal hoida, et lollidele mitte mõtteid anda.

110 KV liinide osad mastid on tavalise 24 mm lehtvõtmega lammutatavad.
Vene aja lõpus sai ühe mahajäetud ja pikali lastud mast peal proovitud.
Head tsingitud poldid olid kasutusel
Gaaslõikajad on ka täitsa vabamüügis.
Vasturohuks on muidugi kaitseliit (ka kodukaitse) ja (abi)politsei.
Koos (termokaameraga) droonidega on liinid kergesti jälgitavad suht vähese mehitatusega.
Kui asi väga kuumaks kisub, saab liinikoridorides liikumiskeelu ka kehtestada.

Kujutan ette, et mõne inimese peas tiirlevad ideed stiilis "sõidame Sierraga masti maha" ei toimi reaalelus. Pange Youtube otsingusse "pylon demolition", "pylon falling" või miskit sellist. Sealt saate näha, et üldiselt tõmmatakse tornid maha tipust trossiga tirides ja kasutatav vints on kindlasti karmim, kui suvalise linnamaasturi "õngerull".
Ja kes see viitsib neid kinni roostetanud mutreid väänata? Tartus ja selle ümbruses lammutati milalgi üksjagu neid liine. Mõnelgi mastil lihtsalt lõigati jalad gaasiga läbi ja jäeti "tüükad" maa külge.

Sõiduautoga on üldse keeruline midagi suuremat maha tõmmata. Kunagi nägin, kuidas mossega tõmmati maha 1-korruselisest majast jäänud telliskorsten. Tross läks mosse ninast korstna tipu lähedale ja mosu pidi tagurpidi palju kordi rebima enne, kui korsten kukkus.

oeh... mis krdi radikaalne optimism see on, et vatt ühtäkki 'ei viitsi' ja 'mosse küll korstent maha ei tõmband'


vot meetod - pargi liin alla sierra või paar, vb ka veits oksarisu ja pane need põlema. kuumusest annab terase tugevus järgi ja lahinguülesanne täidetud

video toimimisest
https://www.youtube.com/watch?v=uFkSuiPZzzk

Hmmmm...

Venelased ostavad Soomes strateegiliste objektide lähedusse maad (13. oktoober 2014)

Maatükke ja kinnistuid on ostetud oluliste sidemastide ja elektrienergia põhivõrgu lähipiirkondadesse ning maanteede ja raudteede sõlmkohtadesse.

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Sept, 2022 14:42 Ma päris eilane pole, igasugu raskeid masinaid on käte vahelt läbi käinud.

Minge jalutage nt Harkus vm mõne suure masti alt läbi, saate aru millest jutt. Ei ole mingi ulmeteema.

Ja ega seda raiska ei peagi kohe ümber lükkama, nurgamast kukuks ilmselt ise, sirge peal olev mast mitte niiväga. Samas, sirge peal on palju lihtsamad mastid, terasjurakad on alati nurgakohtades.

Võtit jaksab tassida igaüks, kel kopsud terved, mass ca 4kg. Toru on ka tarvis, veel 10kg.

https://www.whiteint.com.au/tools/spann ... 0-40040600

Partisanid kasutaksid ilmselt siiski termiitsegu.

Küsin, et aru saada, kas jutt käib ankrupoltide lahtikeeramisest või masti jalgade alumiste jätkude poltide lahtikeeramisest? Neid alumisi jätke igal mastil polegi.

Betoonvundamendil on tikkpoldid (sisse valatud), jutt on ikka nende poltide peal olevate MUTRITE lahtikeeramisest.