www.militaar.net

Teadsin seda et seal oli palju eestlasi punaste Laskurkorpuses kuid tahaksin teada mis üksuses olid eestlased saksa poolel?

Keegi ei tea?

Vaata raamatut "Mõned tulid tagasi", E. Valpi, 1994

See on sul täitsa hea mõte aga asi selles et kust ma selle saaksin

kuskilt on silma jäänud et eesti 43.(??? oli yldse selline) politseipataljon oli Velikije Luki linnas ja jäi sinna.

Nonii. Keegi teab veel 43. pataljonist. Proovi meelde tuletada kust sa selle teate said. Sinu mittesegamiseks ma oma allikat veel ei ütle. Proovi rahulikult järele mõelda!!!

Ma olen seda asja uurinud 12 aastat. Igasugune uus niidiots on teretulnud. Seega ma ei kiirusta. Proovige rahulikult mõelda kust te selle teema kohta midagi kuulsite. Asjasse võiks selgust tuua kuid ma ei taha mõttekäiku suunata.

Numbri all 43. oli Estn. Zollgrenzschutz ehk Eesti Tolli- Piirikaitse pataljon milline asus Tallinnas ja minu andmetel Eesti piiridest väljas ei käinud.

Eesti politseipataljon nr 43 oli nov 1942 allutatud Velikji Luki garnisonile (garnisoniülem oli muuseas Saaremaalt pärit baltisakslane , kes rääkis eesti keelt!) / 59. korp. Jäi linnas kotti. Kaitses linna idaosa tööstusrajooni kõige lõunapoolsemas osas moodustatud tugipunkti "Budapest". Arvatavasti aastavahetusel kui linnoli jaotunud omaette vastupanukeskusteks tungisid allesjäänud ~100 meest oma tugipunktist lääne poole väisrinde vägede suunas (kes olid toppama jäänud). Kuid arvatavasti jõudsid välja vaid linna lääneosas asuva sissepiiratud "vana kindluse" tugipunktini. Algne pataljoni suurus võis olla 2 kompaniid.

Väilisrindel võis üksusi olla mitmeid. Nende hulgas need, kes saadeti piirkonda partisanidega võitlema, kuid sattusid puna-armee rünnaku tõttu hoopis rindele.

Punaarmee eestlaste mälestusi on rohkesti. Samuti terve paks raamat ohvitseride tegevusest. Mõni teema on siiski välja jäänud. See, et kui räägitakse eesti laskurkorpuse kaotustest siis valitseb seal segadus. Üks segaduse põhjus on see, et rindel allutati korpusele lisaks eesti diviisidele veel kaks mitte-eesti diviisi.
Teine teema on see mille jaoks eestlased Velikji Lukisse saadeti. Vene väejuhatus teadis väga hästi, et eestlased tulid korpusse vaid selleks, et pääseda laagritest. Samuti teadsid nad, seda kuipalju eestlasi jooksis esimesel võimalusel üle 1941 aastal territoriaalkorpusest. Seega kas nad olid siis nii rumalad ning lootsid, et seekord ülejooksmist ei toimu? Ei. Nad EI SAATNUD EESTLASI RINDELE. Eestlased saadeti ümberpiiratud tsitadelli ründama, sest keegi pidi seda tegema ning eestlasi välisrindele saata ei saanud. Seega las ründavad ümberpiiratud linna! Sinna ei ole ju mõtet üle joosta!!! See, et sakslased alustavad aktiivset tegevust garnisoni vabastamiseks väljastpoolt vene väejuhatus ju ei teadnud.

Garnisoniülem, 83. Jalaväediviisi 277. Grenaderirügemendi viimane komandör Oberstleutnant Eduard Freiherr von Sass sündis tegelikult 11.09.1900 Berlin-Charlottenburgis. Kuid tema suguvõsa oli Baltisaksa päritolu ja vanemad pärinesid Saaremaalt, kus sellel suguvõsel oli mitu mõisa, üks neist Valjalas. Eesti keel talle võõras ei olnud, kuigi ta seda eriti hästi ka ei rääkinud.

Garnisonil oli rohkelt üksusi, mis ei allunud ei 83. jalaväediviisile ega ka 3. mägikütidiviisile vaid otse garnisoni staabile, mis oli eraldiseisev. Nende hulgas ka just SS sümboolikaga 43. eesti pataljon.

Garnisonis oli suhteliselt vähe jalaväeüksusi. Enamuses oli tegu õhutõrje-, tankitõrje ja muu suurtükiväega. Kas eesti 1 erikompanii oli novembri alguses selles piirkonnas? Novosokolnikis? Sinna oli toodud mitmeid "saksa" eriüksusi (valmistuti vist mingiks suuremaks partisanide vastaseks operatsiooniks) neid nimetati koondnimetusega sonderkommandodeks, neid saabus sinna 6 .. 7 (ma peast ei mäleta). Nende numbrid on mulle teada, kuid ma ei tea millise numbriga tähistasid sakslased eesti SS erikompaniid, sest ühegi kommando puhul ei ole muud seletust, kui vaid number (kolmekohalised arvud).

Estland kirjutas:PSamuti teadsid nad, seda kuipalju eestlasi jooksis esimesel võimalusel üle 1941 aastal territoriaalkorpusest. Seega kas nad olid siis nii rumalad ning lootsid, et seekord ülejooksmist ei toimu? Ei. Nad EI SAATNUD EESTLASI RINDELE. Eestlased saadeti ümberpiiratud tsitadelli ründama, sest keegi pidi seda tegema ning eestlasi välisrindele saata ei saanud.

12 aastase uurimise jooksul peaks inimene ometi selgeks saanud olema, et osa punasel poolel võidelnud eestlasi kaitses ka välisrinnet kotti lahtimurdvate vägede vastu, mälu järgi oli üheks nendest näiteks 'õppepataljon' ?
Tore oleks, kui keegi ütleks ka teadmata kadunuks jäänute arvu, mida näiteks võib leida raamatust 'Velikije Luki, in memoriam', nendest kindlasti teatud osal õnnestus ülejooks.