Kus saaks lasta 12.7mm snaipriga (12.7x99)?
Postitatud: 21 Okt, 2022 15:00
Küsimus: millises lasketiirus saaks Eestis või mõnes muus lähemas riigis lasta 12.7mm snaiper-püssist?
Taolise snaiper-püssi 12.7x99mm padrun on ca 10 korda suurema energiaga, kui tavalise vindi 7.62x54mm padrun (ca 2x pikem ja 2x jämedam padrun).
Huvitaks kui raske on taolist vinti sihtida värina-vabalt (maha toetuvalt püssi tugi-jalalt), kui tugev on tagasilöök, ning kui täpselt saaks algaja 600m pealt 30cm kuulivesti suurusele märklauale pihta optilise sihiku ja laser-pointeriga.
Instruktori juhendamisel muidugi, st mingit snaipri spets-relvaluba ei hakka taotlema, ning taolist relva endale ei taha.
Taoline 12.7x99mm snaiper-püssi kuul suudab 500m pealt läbistada ca 20mm soomust, ning 1500 meetri pealt saab kogenud snaiper vaenlasele pihta (maailmarekord on 3500 meetri pealt).
Selline röögatu 12.7mm kuuli läbistamisvõime (2cm terast, ehk 40cm puitu, ehk 10cm tellist/küprokit, ehk 2 kuulikindlat vesti) muudab täielikult "kehtivaid arusaamu":
a) Kui puu jääb ette, siis tulistad vaenlast "läbi puutüve".
b) Kui vaenlane varjub puitmaja või küprok-kuudi nurga taha, siis tulistad vaenlast "läbi maja nurga".
c) Kui vaenlane on ühekordsest tellisest või narva blokist majas, siis tulistad vanelast "läbi seina".
d) Kui tähtsa kindrali mahavõtmise tulejoonele jääb mõni kuulivestis reamees, siis tulistad "läbi reamehe".
e) Tuimalt saab vaenlase maha lasta läbi kuulivest: nii saab võrreldes tavalise vindiga 3x kaugemalt surmava lasu teha (10cm kõri asemel piisab 30cm kuulivestile pihta saamisest).
f) Algaja täpis-laskur peaks suutma üsna kiiresti ära õppida 12.7mm vindiga 600m pealt kuulivestile pihta saamise: ehk väljaõppinud kalashnikovi-kahuriliha ei suudaks 600m pealt vastu tulistada.
g) Sõiduauto mootori-korpus lendaks üsna haledalt katki taolisest tabamusest.
h) Raudtee-vaguni kütuse-tsisternist lendaks taoline kuul kergesti läbi.
12.7x99mm nato moonaga vintide näited:
ameerika Barret M82, 14.8kg
prantsuse PGM Hectate II, 13.5kg
12.7x108mm vene moonaga vintide näited
serbia Zastava M93, 16kg
georgia PDShp, 14kg
Algaja saab esimese korraga optilise sihiku ja laser-pointeriga vindiga (7.62x54mm padrun) 200m pealt 10cm märklauale pihta (vähemalt mina sain).
Nii peaks algaja saama vähese harjutamisega optilise sihiku ja laser-pointeriga 12.7mm vindiga (12.7x99mm padruniga) 600m pealt 30cm kuulivestile pihta.
Kui rünnatakse Kalashnikovi automaatidega, ning kaitstakse 12.7mm vintidega, siis algajad kaitsjad oleks tohutus eelises: 200 meetri läbimiseks (600m pealt 400m peale) kulub sörkjooksuga ca 1 minut: 12.7mm vindiga saab minuti jooksul lasta ca 8 lasku (iga kuulivesti tabav lask tapaks garanteeritult), kuid kalashnikovi-kahurilihal pole 600m pealt reaalset shanshi vastu tulistamiseks - ehk 8:0 (8 langenud ründajat ja 0 langenud kaitsjat).
Taolise nägemuse juures tuleks kasutusele võtta mingi "snaiprist" erinev mõiste, näiteks "kaugus-täpislaksur" (eng: ranged marksman).
Erinevus oleks järgnevas: snaiper õpib aastaid ja lamab mitu päeva oma pissi-loigus, et teha 1 täpne lask 1500m pealt vaenlase tähtsa kindrali pihta (vaenlase reamehe ja seeru peale snaiper oma kuule ei rasika) - kuid "kaugus-täpislaskur" likvideerib 1 minuti jooksul 8 vaenlase reameest-seerut 600 meetri pealt, ning õpib 12.7mm vindiga 600m pealt kuulivestile pihta saamise ära mõne päevaga.
Ukraina sõja kogemus: kui seni üritati lääne doktriinides "pigem haavata ja mitte tappa" (1 haavatu haiglasse viimine seob 2 vaenlase sõdurit), siis praegune Ukraina sõda näitab taolise doktriini ebaõnnestumist (venkud jätavad oma haavatud lahinguväljale surema - ning ajupestud haavatud juhendavad viimase hingetõmbeni raadio teel oma staapi).
Seega tuleks Ukraina sõja kogemuste põhjal muuta ka lääne doktriine (pigem tapa, mitte ära haava), ning 12.7x99mm laskemoon sobitub ideaalselt taolisse muutunud kontseptsiooni.
Taolisele nägemusele on kindlasti mitmeid oponente:
a) Nö "struktuuride valve-klähvitsad" - siseministeeriumi palgalistelel ei meeldi "kuulivesti läbistavad" relvad (nii on nende garanteeritud mugavus-tsoon kadunud).
Nende jaoks on mistahes 7.62mm vinti ületav "tarbetu ja ohtlik" ... ning mitut kuulivesti läbistav 12.7x99mm ajaks taolised täieliku hüsteeriasse.
b) Vanadesse kontseptsioonidesse "kivistunud": see peab ju olema mingi jamps, et läbi puu, läbi maja seina ja läbi kuulivesti saab algaja nohik vaenlast maha võtta.
c) Igasugu patsifistid, inimõiguslased ja lumehelbekesed: oi-oi läbi mitme kuulivesti maha võtvad relvad on "saadanast"ja tuleks keelustada.
Põhiküsimuseks jääb endiselt: millises Eesti (või lähiriigi) lasketiirus saaks 12.7x99mm (või 12.7x108mm) vindist laskmist proovida?
Ning palju ühe lasu hind võiks olla eraisikust huvilisele?
Taolise snaiper-püssi 12.7x99mm padrun on ca 10 korda suurema energiaga, kui tavalise vindi 7.62x54mm padrun (ca 2x pikem ja 2x jämedam padrun).
Huvitaks kui raske on taolist vinti sihtida värina-vabalt (maha toetuvalt püssi tugi-jalalt), kui tugev on tagasilöök, ning kui täpselt saaks algaja 600m pealt 30cm kuulivesti suurusele märklauale pihta optilise sihiku ja laser-pointeriga.
Instruktori juhendamisel muidugi, st mingit snaipri spets-relvaluba ei hakka taotlema, ning taolist relva endale ei taha.
Taoline 12.7x99mm snaiper-püssi kuul suudab 500m pealt läbistada ca 20mm soomust, ning 1500 meetri pealt saab kogenud snaiper vaenlasele pihta (maailmarekord on 3500 meetri pealt).
Selline röögatu 12.7mm kuuli läbistamisvõime (2cm terast, ehk 40cm puitu, ehk 10cm tellist/küprokit, ehk 2 kuulikindlat vesti) muudab täielikult "kehtivaid arusaamu":
a) Kui puu jääb ette, siis tulistad vaenlast "läbi puutüve".
b) Kui vaenlane varjub puitmaja või küprok-kuudi nurga taha, siis tulistad vaenlast "läbi maja nurga".
c) Kui vaenlane on ühekordsest tellisest või narva blokist majas, siis tulistad vanelast "läbi seina".
d) Kui tähtsa kindrali mahavõtmise tulejoonele jääb mõni kuulivestis reamees, siis tulistad "läbi reamehe".
e) Tuimalt saab vaenlase maha lasta läbi kuulivest: nii saab võrreldes tavalise vindiga 3x kaugemalt surmava lasu teha (10cm kõri asemel piisab 30cm kuulivestile pihta saamisest).
f) Algaja täpis-laskur peaks suutma üsna kiiresti ära õppida 12.7mm vindiga 600m pealt kuulivestile pihta saamise: ehk väljaõppinud kalashnikovi-kahuriliha ei suudaks 600m pealt vastu tulistada.
g) Sõiduauto mootori-korpus lendaks üsna haledalt katki taolisest tabamusest.
h) Raudtee-vaguni kütuse-tsisternist lendaks taoline kuul kergesti läbi.
12.7x99mm nato moonaga vintide näited:
ameerika Barret M82, 14.8kg
prantsuse PGM Hectate II, 13.5kg
12.7x108mm vene moonaga vintide näited
serbia Zastava M93, 16kg
georgia PDShp, 14kg
Algaja saab esimese korraga optilise sihiku ja laser-pointeriga vindiga (7.62x54mm padrun) 200m pealt 10cm märklauale pihta (vähemalt mina sain).
Nii peaks algaja saama vähese harjutamisega optilise sihiku ja laser-pointeriga 12.7mm vindiga (12.7x99mm padruniga) 600m pealt 30cm kuulivestile pihta.
Kui rünnatakse Kalashnikovi automaatidega, ning kaitstakse 12.7mm vintidega, siis algajad kaitsjad oleks tohutus eelises: 200 meetri läbimiseks (600m pealt 400m peale) kulub sörkjooksuga ca 1 minut: 12.7mm vindiga saab minuti jooksul lasta ca 8 lasku (iga kuulivesti tabav lask tapaks garanteeritult), kuid kalashnikovi-kahurilihal pole 600m pealt reaalset shanshi vastu tulistamiseks - ehk 8:0 (8 langenud ründajat ja 0 langenud kaitsjat).
Taolise nägemuse juures tuleks kasutusele võtta mingi "snaiprist" erinev mõiste, näiteks "kaugus-täpislaksur" (eng: ranged marksman).
Erinevus oleks järgnevas: snaiper õpib aastaid ja lamab mitu päeva oma pissi-loigus, et teha 1 täpne lask 1500m pealt vaenlase tähtsa kindrali pihta (vaenlase reamehe ja seeru peale snaiper oma kuule ei rasika) - kuid "kaugus-täpislaskur" likvideerib 1 minuti jooksul 8 vaenlase reameest-seerut 600 meetri pealt, ning õpib 12.7mm vindiga 600m pealt kuulivestile pihta saamise ära mõne päevaga.
Ukraina sõja kogemus: kui seni üritati lääne doktriinides "pigem haavata ja mitte tappa" (1 haavatu haiglasse viimine seob 2 vaenlase sõdurit), siis praegune Ukraina sõda näitab taolise doktriini ebaõnnestumist (venkud jätavad oma haavatud lahinguväljale surema - ning ajupestud haavatud juhendavad viimase hingetõmbeni raadio teel oma staapi).
Seega tuleks Ukraina sõja kogemuste põhjal muuta ka lääne doktriine (pigem tapa, mitte ära haava), ning 12.7x99mm laskemoon sobitub ideaalselt taolisse muutunud kontseptsiooni.
Taolisele nägemusele on kindlasti mitmeid oponente:
a) Nö "struktuuride valve-klähvitsad" - siseministeeriumi palgalistelel ei meeldi "kuulivesti läbistavad" relvad (nii on nende garanteeritud mugavus-tsoon kadunud).
Nende jaoks on mistahes 7.62mm vinti ületav "tarbetu ja ohtlik" ... ning mitut kuulivesti läbistav 12.7x99mm ajaks taolised täieliku hüsteeriasse.
b) Vanadesse kontseptsioonidesse "kivistunud": see peab ju olema mingi jamps, et läbi puu, läbi maja seina ja läbi kuulivesti saab algaja nohik vaenlast maha võtta.
c) Igasugu patsifistid, inimõiguslased ja lumehelbekesed: oi-oi läbi mitme kuulivesti maha võtvad relvad on "saadanast"ja tuleks keelustada.
Põhiküsimuseks jääb endiselt: millises Eesti (või lähiriigi) lasketiirus saaks 12.7x99mm (või 12.7x108mm) vindist laskmist proovida?
Ning palju ühe lasu hind võiks olla eraisikust huvilisele?
