Ametnike poolne liialdamine

[taara]

Üllatavalt paljudes trepikodades (ka vanemates) pole korteri peakaitse trepikojast ligipääsetav.

Lisaks pole see tegevus soovitatav ja pigem on isegi keelatud tegevus, sest kui selle tegevusega peaks korteris midagi ära rikkuma, siis võib seletamise vajadus tekkida. Seaduses pole sellist meedet ette nähtud ja ei saa tekitada ülemäärast kahju.

Samas ma pole kuulnud, et midagi oleks ära rikutud ja isiklikult ei näe probleemi kuni esimese korrani. Vastavalt vajadusele siiski ikka nii tehakse ja see ka töötab.

Samas on korrarikkumine ainult üks pool võrrandist. Tuleb tuvastada ka rikkuja, et vajadusel saaks isiku vastutusele võtta. Iseasi, kas seda on alati vaja.


"...kestvad või korduvad mõjutused."

Kestvad - katkematult toimuv, ehk siis tegevust ei lõpetata. Lühikesed pausid ei tähenda, et tegevus poleks kestev.
Korduvad - ühe öö jooksul rikutakse mitu korda. Näiteks vahepeal selgitatud ja lõpetatud, aga mõne aja pärast hakkab uuesti pihta. Sama ka siis kui inimene kuulab ühe laulu ära, siis tunni pärast uue jne. Lisaks võiks korduvaks lugeda ka iga öö kõva lärmi tegemine.

[Kriku]

Mitte keegi ei ole vastu vaielnud sellele, et kõigepealt peab proovima muid vahendeid ja jõuga sisenemine on viimane abinõu

Hakkasin juba teie seisukohast aru saama ja nüüd jälle segadus.
Kas võiksite veelkord selgitada, missugune erinevus on siis teie hinnangul mõjutustel „pidev“ või „korduv“, korterisse jõuga sisenemise õiguse andmisel?

"Kestev" või "korduv". Seaduse järgi mitte mingit vahet ei ole, on alternatiivsed alused ning annavad ühtmoodi selle õiguse.

Seaduses pole sellist meedet ette nähtud ja ei saa tekitada ülemäärast kahju.

Eks see olegi kaalutlemise küsimus, mis tekitab vähem kahju, kas ukse sisse löömine või elektri välja lülitamine - näiteks olukorras, kus korteris mängib vali muusika, kuid mitte mingitele koputamistele ei reageerita.

Minu arust tuleks eelistada ukse maha löömist, sest melomaanil võib ju olnud muusikat kuulates äkiline terviserike.

[Fucs]

Jah, see korterist elektrivoolu välja lülitamine on üks meetod ja seda on meil ka vahel kasutatud, aga selle kõigega ei ole jällegi nii lihtne, nagu tunduda võib.

Esiteks oleneb elektrikilbist ja sealsest seadmete paigutusest.
Üldiselt peab olema vaba juurdepääs korteri sellistele (või sellisele) kaitsmetele/kaitsmele, kust saaks häda korral kohe korteri pinge alt vabastada. Näiteks hädaolukorras vms. On kilpe, kus seda teha ei saa ilma kilbi ust avamata. Edasi on kilpe, kus see uks on lukustatud (jälle oleneb kilbi ehitusest, sest tavakodanikul ei tohi olla juurdepääsu sedametele/juhtmestikule, kus on võimalik saada elektrilööki. Kui kapi sisu on selline (uuemates ehitistes), kus elektrilöögi võimalus on takistatud, ei pea see uks lukustatav olema. Kui seal aga on ühendusi/sõlmi, kust võib elektrilöögi saada, siis peab see olema nt. lukus või muul moel peab olema takistatud tavakodaniku vaba juurdepääs.

Levinud el.kilpide "versioon" kortermajades on selline, kus kilbi uks on lukus, selle taga on elektriarvesti (tavakodanikul juurdepääs puudub, näeb läbi aknakese ainult näite), korterite PEAkaitsmed kohe peale elektriarvestit (juurdepääs tavakodanikul puudub), igasugused muud seadmed (kui on) + kilbi pealüliti, kust saab kogu kilbi pinge alt vabastada. Eraldi on sellistel kilpidel väike vatatav luugike, mis default ei ole lukus(tatav) ja selle taga on iga korteri kaitsmeplokk mitmest erinevast kaitsmest. Seal on siis vahel dubleeritud peakaitse (kogu korteri saab pinge alt vabastada) ja/või on seal lisaks eraldi kaitsmed nt. el.pliidi, el.boileri, ja korteri erinevate osade (elektripaigaldiste) kaitsmed (võivad olla nii, et saad erinevast kaitsmest pinge alt vabastada teatud ruumid eraldi või saab nt eraldi pingevabaks muuta kõik pistikud eraldi ja valgusvoolu eraldi jne). Need ongi selleks seal mittelukustatud luugi taga, et vajadusel saaks ka korteriomanik või kes iganes korteri kiiresti ja takistusteta pinge alt vabastada.

Edasi on üldjuhul kaks või kolm võimalust korterist elekter välja võtta.
1. Avada lukustatud uks ja lülitada välja peakaitse (kui on selle ukse taga eraldi olemas)
2. Tänapäevastel elektriarvestitel on vastav lüliti, mida mingi umbes 10 +/- sekundit vajutades lülitab elektriahela välja elektriarvestis
3. Lülitada elekter välja vabalt juurdepääsetava(te)st kaitsmetest

Viimas puhul kui korteriomanik teab ja oskab, siis elektri tagasi saamine ei ole probleem. Seda versiooni võib kasutada siis, kui on vaja, et korteriomanik ukse avaks ja välja ilmuks elektrit tagasi lülitama või juhtudel, kus sa tead, et korteriomanik ei tea/oska elektrit tagasi lülitada.

Lukustatud ukse taha jäävatest seadmetest elektri väljalülitamine omakorda kätkeb kogemuste baasil riski, et härga täis korteriomanik väänab ja kangutab selle lukustatud ukse kõveraks/puru/lahti, et oma tahtmist saada. Siin nüüd paljud kohe tulevad selgitama, et siis ongi hea võimalus juba korteriomaniku vastu hakata protsessima ja kahjusid ametlikult sisse nõudma, aga see ei ole niisama lihtne ja elementaarne, nagu tunduda võib. Kui korteriomanik suudab ära tõestada, et selle lukustatud ukse taga olevatest lülititest tahtlikult keegi voolu välja võttis, siis peab see kes voolu välja võttis alustuseks ära põhjendama oma enda seadusevastase tegevuse, et miks ta seda tegi. Võidakse väita, et ühe isiku seadusevastane tegevus viis teise isiku selleni, et tal ei jäänud muud midagi üle, kui see uks lahti murda ja rikkumine lõpetada. jne vms

Edasi. Igal juhul olenemata sellest, millisest kohast elekter n.ö. omatahtsi välja lülitati, võib see, kellel elekter tahtlikult ära võeti, hakata esitama kahjunõudeid. Näiteks seepärast, et külmkapp hakkas sulama, toiduained riknesid, sulatusvesi voolas põrandale ; pimedaajal - inimene kukkus ja väänas midagi ära või sai muid vigastusi/haiget kuna ootamatult kadus korterist valgus, pillas midagi maha ja see läks puru ; mingid elektriseadmed said kahjustada jne. Need kahjud tuleb muidugi ära tõestada, aga osade kahjude "tõestamine" pole mõnele kodanikule mingi raketiteadus...
Seda hilisemat protsessimist kasutatakse eriti olukordades, kus käib mingi "suurem sõda" naabritega või korteriühistuga, kus lausa otsitakse iga väiksematki põhjust, et saaks vastaspoolele käru keerata. vajadusel palgatakse ka juristid jms staff appi.

Kui sina jällegi suudad ära tõestada, et voolukatkestus toimus hädaolukorras/avariiolukorras ja oli ainus võimalus midagi ära hoida vms, siis on hästi.
Igal juhul peab arvestama, et tühine väike näpuliigutus mõnel lülitil, võib tekitada pikema protsessimise ja probleemid, millega tuleb vbl mitu kuud või rohkem hiljem tegeleda. Vahel ka kohtus käia jne.

Ja ära ei tohi unustada, et see elektri ära võtmine võib-olla lahendab üksnes need probleemid, mis on tingitud võrguelektriseadmete kasutamisest (raadiod, muusikakeskused, kodukinod ja TV-d jms). Lihtsalt räuskav seltskond võib jätkata ka ilma elektrita. Kolinad, kukkumised, peksmised, jooksmised jms helid (nt vastu radikatorusid peksmine jms) võivad jätkuda. Akutoitel nutiplutid koos akutoitel kõlaritega jätkavad oma tööd (kui kasutatakse muusikat netist, siis jäävada vait, aga salvestatud muusika mahamängimine saab rõõmsalt jätkuda).

Meil on majas olnud selliseid agaraid kodanikke küll, kes naabril elektri kilbist kohe pikema jututa välja lülitavad kui midagi ei meeldi.
Nt ka juhtumid, kus "naaber praeb kala ja see haiseb", "pesumasina müra häirib", "tolmuimeja lärmab".
On välja lülitatud ka siis, kui elektril otsest seost häiringuga pole. Nt. "naaber suitsetab akna peal ja suits tuleb minu korterisse", "lapsed jooksevad, hüppavad ja kargavad", "naaberkorteris räägitakse/karjutakse liiga kõvasti", "koer haugub" jne.

Ma olen soovitanud kodanikel käituda (ja ise käitun KÜ funktsionäärina samuti) järgmiselt:
Kui naaberkorterist kostuv lärm ja müra häirib, siis kõigepealt tuleb kutsuda välja politsei.
Politsei muidugi soovitab, et kõigepealt tuleb välja kutsusda KÜ esindaja, aga mitteüks "esindaja" ei saa rikkumist/häirimist lõpetada, rikkujaid karistada vms teha, sest tal puuduvad selleks seaduslikud alused. Esindaja saab üksnes pöörduda rikkuja poole palvega/nõudega rikkumine lõpetada, või muidu kutsub ta välja politsei. samamoodi võib teha seda ükskõik milline KÜ liige samadel alustel mis "esindaja".

Seal on veel see nüanss, et KÜ esindaja saab mõjutada ainult KÜ liiget ehk korteriomanikku, mitte nt korteris elavaid üürilisi.
Mida KÜ "esindaja" teha saab on:
1. Kui on tegemist üürnikega, siis pöörduda korteri omaniku poole, et see tagaks korra korteris. Korteriomanik saab sellisel juhul üles ütelda nt. üürilepingu ja see on üks mõjus hoob. Kui korteriomanikul on savi, siis saab KÜ pöörduda kohtu poole korteri omaniku vastu
2. Kui rikkumine on pidev ja tõsine, siis pöörduda kohtu poole ja taotleda korteriomandi sundvõõrandamist.
Aga ma olen kohtus sellega käinud ja see pole jälle nii lihtne, nagu arvata võib. Esiteks peavad olema ammendunud kõik muud võimalused ja meetmed probleem ära lahendada muul viisil. Kas seda on tehtud või peaks veel ja veel ja veel proovima ning millised on need "muud meetmed ja viisid", on kohtuniku poolne olukorra tõlgendamise küsimus. Sellistes vaidlustes on KÜ alati kohtu silmis "jõupositsioonil" ja kodanik "nõrgem osapool" ja korteriomandi sundvõõrandamise otsuseid ei tehta "kergekäeliselt". Pigem neid ei tehtagi ja praktikas suunatakse kohtu poolt "pooltevahelise kokkuleppe saavutamisele".

Lisaks ei pääse ka siis üle ega ümber politseist. Kohtule tuleb esitada tõendid, et politseid on antud aadressile korduvalt välja kutsutud täpselt samade probleemide tõttu ja täpselt samade rikkumiste lahendamiseks. Ehk, et kui "naaber" ise politseid kohe esimese asjana alati välja ei kutsu, siis tuleb seda igal juhul teha alati ja kohe KÜ "esindajal" nagunii. Kui see toimub "naabri" kaebuse alusel, siis peab see "naaber" nagunii ka vastava kirjaliku avalduse vähemalt KÜ-le tegema, parem kui politseile. Lihtsalt see, et "keegi kuskilt helistas ja kaebas" ei päde.

Nüüd jõuame ringiga tagasi elektri juurde.
Kui korteris lärmatakse, kostub vali muusika jne siis kõige pealt tuleb kutsuda politsei.
Politsei on mulle ütelnud, et tavaolukorras nad esimesel väljakutsel teevad hoiatuse, teisel väljakutsel sama sündmuse käigus samasse kohta võivad teha ka trahvi ja kolmanda väljakutse puhul sama sündmuse käigus samasse kohta, võivad hakata inimesi viima ka arestimajja.

Edasi arvestavad kohtud ka nt sellega, kas KÜ on eelnevalt pöördunud rikkuja poole palvega rikkumine lõpetada. Soovitavalt lisaks suulisele pöördumisele (kui see üldse võimalik on) ka kirjalikult ja soovitavalt korduvalt. Ja soovitavalt peab olema keegi "kolmas" osapool (naaber, keegi muu KÜ liige, keegi teine juhatuse liige, kui neid juhatuses rohkem on kui 1) ka selle suulise pöördumise tunnistajaks.

Nüüd siis oleneb hinnangutest, kas elektri välja võtmine oli õigustatud meede juba pärast esimest politsei kohalkäiku, või pärast teist või kolmandat-neljandat jne ja kas tegemist on erinevatel päevadel ja aegadel toimunud rikkumistega, võib hakata tuginema ka sellele, et elektri välja lülitamine oli üks möödapääsmatutest ja võimalikest meetmetest katsega rikkumine lõpetada ja seda tehtigi just millalgi "alles siis" ja "selle" pärast. Kohe esimese asjana elektrit välja lülitades võivad väljalülitajal tekkida hiljem teatud probleemid, kus ta ise on muutunud kannatajast rikkujaks.

[croman40]

"Kestev" või "korduv". Seaduse järgi mitte mingit vahet ei ole, on alternatiivsed alused ning annavad ühtmoodi selle õiguse.

Jah, muidugi, mite "pidev", aga "kestev".
Täiesti nõus, et"kestval" ja "korduval" vahet ei ole.

Aga, kuidas peaks sellisel juhul mõistma teie kirjutatut:

- Korterist kostub vali lärm, mis häirib oluliselt teisi naabreid ning märguande peale häirimist ei lõpetata. Politseil on sellisel juhul õigus valdaja nõusolekuta valdusesse siseneda ning korrarikkumine kõrvaldada.

Kordan, seaduses on

teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused

Teile võib see meeldida või mitte meeldida, aga nii see on. Kestvus ja korduvus on alternatiivsed tegutsemise alused.

See näide ei ole minu loodud, vaid pärit KorS eelnõu seletuskirjast. Teie jaoks ei sobi ja rõhutate "korduvaid" mõjutusi, nagu see muudaks midagi. Miks?

[Kriku]

Sellepärast, et tõdemusele, et kestvus ja korduvus on alternatiivsed, ülal vastu vaieldi

[croman40]

Ok, teie arvates ma kahtlesin teie oskuses seadusepügalat lugeda ja seepärast kordasite oma kahtlemata õiget fraasi "kestvad või korduvad mõjutused". No mis küsimust saab siin olla. Kui vaatate tagasi, siis minu viide teie fraasile oli sellest kirjutisest:

Mõeldud on olukorda, mil samal ööl aset leidnud korduv mõjutus on katkenud enne politsei saabumist: näiteks kell 23:45 ja 0:00 karjutakse, politsei saabub kell 00:15 ja siis ei karjuta.

Mitte üks kohus ei anna sellises olukorras politseile õigust, kui nood piidad maha jooksid ja ainsaks tõendiks 2 kõnet häiringute kohta.

Ei mina tea, seaduses on kirjas täpselt nii, nagu ma kirjutasin

ja teemaks jõuga sisenemise õigus, mitte "kestvus" või "korduvus".
Kokkuvõtteks, Akf Fucsi juhtumi puhul jõuga sisenemist lubav norm võis olla § 50 lg. 4 p. 2, sõltuvalt kõnede sisust ja usutavusest. Punkt 1 ei kvalifitseeru.

Akf Fucsi juhtumit käsitlev norm on § 50 lg. 4 p. 1 või 2, olenevalt isiku jutust, kes politsei kutsus. Võib vaielda, kas kriteeriumid olid täidetud (ja kui veenev selle isiku jutt oli, kes politsei kutsus), aga iseenesest õiguslik alus sisenemiseks on olemas.

[taara]

Politsei on mulle ütelnud, et tavaolukorras nad esimesel väljakutsel teevad hoiatuse, teisel väljakutsel sama sündmuse käigus samasse kohta võivad teha ka trahvi ja kolmanda väljakutse puhul sama sündmuse käigus samasse kohta, võivad hakata inimesi viima ka arestimajja.

Sellist kokkulepet või korraldust ei ole. Vähemalt üldist. Reeglina piirdutakse hoiatamisega, aga on ka selliseid situatsioon, kus inimene viiakse esimese rikkumise peale väärteokorras kinnipidamisele ja/või alustatakse menetlus. Kõik oleneb siiski antud situatsioonist. Kuidas rikkuja taust on, tema hetkeline käitumine ja kas saab probleemist aru või ei saa.

[Kriku]

teemaks jõuga sisenemise õigus, mitte "kestvus" või "korduvus". [...]

Kokkuvõtteks, Akf Fucsi juhtumi puhul jõuga sisenemist lubav norm võis olla § 50 lg. 4 p. 2, sõltuvalt kõnede sisust ja usutavusest. Punkt 1 ei kvalifitseeru.

Jõuga sisenemise aluste hulgas on § 50 lg. 4 p. 1 järgi alternatiivselt nii häiringu kestvus kui korduvus. Kui politseisse teatati, et häiring on korduv, ja politsei luges teadet usaldusväärseks, siis see oligi alus vajadusel jõuga sisenemiseks. Mitte kuskil ei ole kirjas, et korduvaid häiringuid peab registreerima politseiametnik, kui te seda mõtlesite.

Samamoodi võib politseiametnik tunnistajate ütluste alusel otsustada, kas on § 50 lg. 4 p. 2 olukord. Ta ei pea selleks isiklikult kuulma tapmisähvardusi või muud sellist.

[croman40]

Lõige 4 p1.: sisenemine eluruumi lubatud ainult juhul, kui see on vajalik "korrarikkumise kõrvaldamiseks kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik";

Kui korrarikkumine kõrvaldatakse vestluse tulemusena, siis ei ole alust jõuga siseneda. (vihje: "ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik")
Kui korrarikkumine on politseiametnike saabumisel lõppenud ei ole samuti alust siseneda.(vihje: "ainult juhul, kui see on vajalik korrarikkumise kõrvaldamiseks")


Mulle meenub, et kinnitasite kuskil eespool, et "kestvate" ja "korduvate" mõjutuste alusel jõuga sisenemiseks vahet ei ole. Nüüd selgub, et ikkagi on?
Kas korduvate mõjutuste puhul ei peaks kõigepealt toimuma korrarikkumise kõrvaldamist muul viisil? Kui see õnnestub, kas ikkagi tekib õigus jõuga siseneda?

Seaduseloojate poolt lisatud selgitavad näited on kõik eespool toodud ja ei toeta teie versiooni.

Jõuga sisenemise aluste hulgas on § 50 lg. 4 p. 1 järgi alternatiivselt nii häiringu kestvus kui korduvus. Kui politseisse teatati, et häiring on korduv, ja politsei luges teadet usaldusväärseks, siis see oligi alus vajadusel jõuga sisenemiseks. Mitte kuskil ei ole kirjas, et korduvaid häiringuid peab registreerima politseiametnik, kui te seda mõtlesite.

Vähemalt siin loetakse kordusi väljakutsete järgi http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-t ... tused.html, kogu sündmuse kirjeldus toetab minu varasemalt väljapakutud võimalusi.

Mulle tundub, et te ei arvesta (lärmi kontekstis) lauses "kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik" tähendab "ja" järgmiseid võimalusi:
1) mõjutused toimuvad kontrollimise hetkel ja nende kõrvaldamine ei õnnestu muul viisil (vestluse, hoiatamise vms. teel)
2) mõjutused toimusid varem, kontrollimise hetkel need puuduvad ja tehakse hoiatus. Kuna korrarikkumist ei toimu, ei ole vajadust siseneda. Järgmisel korral uue väljakutse peale reageerides, ei pea enam hoiatama, vaid võib koheselt siseneda.

[Kriku]

Mulle meenub, et kinnitasite kuskil eespool, et "kestvate" ja "korduvate" mõjutuste alusel jõuga sisenemiseks vahet ei ole. Nüüd selgub, et ikkagi on?
Kas korduvate mõjutuste puhul ei peaks kõigepealt toimuma korrarikkumise kõrvaldamist muul viisil? Kui see õnnestub, kas ikkagi tekib õigus jõuga siseneda?

Mõlemal juhul tuleb esiteks püüda korrarikkumist kõrvaldada muul viisil - näiteks vesteldes korteri valdajaga. Kui see ei õnnestu, on mõlemal juhul politseil õigus korterisse jõuga siseneda, nagu seadus seda ka väga selgelt ütleb.

Ehk siis, kui politseisse teatatakse, et korteris käib möll ja politsei saabumisel käib edasi (kestev rikkumine), siis on politsei õigustatud koputama, uksekella helistama, korteriomanikule telefoniga helistama jne. ning kui reaktsiooni ei järgne, siis jõuga korterisse tungima. Samamoodi on siis, kui teatatakse, et korterist on sel öösel korduvalt möllu kuulda olnud, kuid politsei kohale jõudmisel möllu parasjagu kuulda ei ole (korduv rikkumine). Korduva korrarikkumise lõpetamine tähendab järgmise korra ära hoidmist.

Vähemalt siin loetakse kordusi väljakutsete järgi http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-t ... tused.html

Seal ei öelda, et korduvuse tuvastamiseks peab tingimata olema korduvad väljakutsed (kuigi see muidugi lisab kaalu) ning seaduses seda ka kirjas ei ole.

[croman40]

Mõlemal juhul tuleb esiteks püüda korrarikkumist kõrvaldada muul viisil - näiteks vesteldes korteri valdajaga. Kui see ei õnnestu, on mõlemal juhul politseil õigus korterisse jõuga siseneda, nagu seadus seda ka väga selgelt ütleb.

Kui tulla tagasi akf Fucsi juhtumi juurde, siis korrarikkumist seal esiteks ei tuvastatud, rääkimata vajadusest seda kõrvaldada. Kas oli või tekkis alus korterisse jõuga siseneda?

[Kriku]

Kui tulla tagasi akf Fucsi juhtumi juurde, siis korrarikkumist seal esiteks ei tuvastatud, rääkimata vajadusest seda kõrvaldada. Kas oli või tekkis alus korterisse jõuga siseneda?

Nagu varem ütlesin:

Lõpliku hinnangu andmiseks akf Fucsi juhtumile oleks vaja teada, mida politseid välja kutsudes öeldi - asjaolusid arvestades võidi seal aga öelda ükskõik mida.

Kui nüüd OLETADA, et politsei tegutses korrakaitseseaduse § 50 lg. 4 p.1 alusel (me ei tea seda!), siis oli küsimus korduva korrarikkumise puhul korteris viibivate isikute kindlaks tegemises. Sellise õiguse näeb ette sama seaduse § 32 lg. 1. Kas igal konkreetsel juhul on korrarikkumise lõpetamiseks vajalik kõigi korteris viibivate isikute kindlaks tegemine, oleneb asjaoludest.

Ehk siis jällegi, nagu varem ütlesin:

Võib vaielda, kas kriteeriumid olid täidetud (ja kui veenev selle isiku jutt oli, kes politsei kutsus), aga iseenesest õiguslik alus sisenemiseks on olemas.

[croman40]

Kui nüüd OLETADA, et politsei tegutses korrakaitseseaduse § 50 lg. 4 p.1 alusel (me ei tea seda!), siis oli küsimus korduva korrarikkumise puhul korteris viibivate isikute kindlaks tegemises. Sellise õiguse näeb ette sama seaduse § 32 lg. 1. Kas igal konkreetsel juhul on korrarikkumise lõpetamiseks vajalik kõigi korteris viibivate isikute kindlaks tegemine, oleneb asjaoludest.

Korterisse sisenemist reguleerivas lg 4 p.1 ei ole sellist koosseisu, nagu te siia nüüd lisasite -sisenemine isikute kindlakstegemiseks. Kui oleks, siis me võiksime seda ka lugeda, vajadusel ka seaduse eelnõust, mis kirjeldab täiendavalt seadusepunktides mõeldut.

§ 32 lg. 1 - lugege palun hoolikamalt: -Politsei võib tuvastada isikusamasuse...kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Esimesed 3 põhjust on kaetud lg 4 p.2 koosseisuga ja korrarikkumise korral - kui seda ei algselt tuvastata, ei ole alust kedagi kontrollida. Seega ei õnnestu kasutada.

Niisiis, kas on veel variante, miks peaks akf Fucs laskma politseiametnikud lg 4 p.1 alusel oma korterisse siseneda või lõpetame selle mõttetuse?

[Kriku]

Kui nüüd OLETADA, et politsei tegutses korrakaitseseaduse § 50 lg. 4 p.1 alusel (me ei tea seda!), siis oli küsimus korduva korrarikkumise puhul korteris viibivate isikute kindlaks tegemises. Sellise õiguse näeb ette sama seaduse § 32 lg. 1. Kas igal konkreetsel juhul on korrarikkumise lõpetamiseks vajalik kõigi korteris viibivate isikute kindlaks tegemine, oleneb asjaoludest.

Korterisse sisenemist reguleerivas lg 4 p.1 ei ole sellist koosseisu, nagu te siia nüüd lisasite -sisenemine isikute kindlakstegemiseks.

Lugege palun vastavad normid uuesti üle - nii sisenemine kui isikute kindlaks tegemine on seaduses ette nähtud ikka korrarikkumise lõpetamiseks. Isikute kindlaks tegemine ei ole eesmärk omaette, vaid võib vajalik olla korrarikkumise lõpetamiseks.

korrarikkumise korral - kui seda ei algselt tuvastata, ei ole alust kedagi kontrollida.

Kui politsei poleks rikkumist tuvastatuks lugenud, siis poleks nad ka üldse akf Fucsi ukse taha tulnud.

[croman40]

Kui politsei poleks rikkumist tuvastatuks lugenud, siis poleks nad ka üldse akf Fucsi ukse taha tulnud.

Kuidas te saate väita, et telefonikaebuse korral tuvastatakse rikkumine ja see on kohe lõplik süüdimõistmine? Hetketeadmiste põhjal mindi sündmuskohta kontrollima ja tuvastati, et korrarikkumist esiteks ei eksisteerigi. Seetõttu langevad ära kõik kohapeal korrarikkumise lõpetamisega seonduvad võimalused, sisenemised ja kontrollimised.