Padujama pole mõtet postitada, KÄSITSI poleks sakslased kindlasti tootnud ei üle 3000 A4 ega ligi 5000 V-1. Ka muudes valdkondades oli tootlikus väga kõrge- näiteks suutis 12 töölistest koosnev brigaad valmistada He-162 tiibade komplekti kaheksa minuti jooksul. Allveelaevade tootmistempo oli aastal 1943 286 laeva, aastal 1944 229tk ja isegi veel aastal 1945 91 allveelaeva. Ei näe just väga käsitsi pusimise moodi välja või kuidasNeil oli vaja asju teha KÄSITSI, sest see oli neile au küsimus.See aga võttis rõvedalt palju aega.
Üles
PzH-2000 vs K9
Re: Vene vs. Lääne tankid
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 1972
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Asukoht: Viimsi
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Ahah, eks ma siis arvestan edaspidi, et oskavad raiped ikka valetada. Eile koperdasin isegi petuvideo otsa kus AMG paneb oma V8 biturbo mootorit ikka veel käsitsi kokku. Isegi kokkupanija visiitkaart antakse kaasa. Peaks vist kaebama kuskile ...Lemet kirjutas: ↑25 Dets, 2022 23:54Padujama pole mõtet postitada, KÄSITSI poleks sakslased kindlasti tootnud ei üle 3000 A4 ega ligi 5000 V-1. Ka muudes valdkondades oli tootlikus väga kõrge- näiteks suutis 12 töölistest koosnev brigaad valmistada He-162 tiibade komplekti kaheksa minuti jooksul. Allveelaevade tootmistempo oli aastal 1943 286 laeva, aastal 1944 229tk ja isegi veel aastal 1945 91 allveelaeva. Ei näe just väga käsitsi pusimise moodi välja või kuidasNeil oli vaja asju teha KÄSITSI, sest see oli neile au küsimus.See aga võttis rõvedalt palju aega.
Üles
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9067
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Vene vs. Lääne tankid
Täpselt. Siiski võib oletada, et kuna vead ilmnevad intensiivsel kasutamisel, on tõenäoliselt tegemist probleemidega, mis tekivad jääksoojuse kuhjumisest mingis alamsüsteemis. Millises täpselt ei ole võimalik olemasoleva teabe põhjal hinnata.toomas tyrk kirjutas: ↑25 Dets, 2022 21:07 ...
Et vestlust mõistlikult edasi viia - vaja oleks ikka konkreetseid näiteid, mis annab järele ja mispärast.
Paraku meiega seda infot ilmselt ei jagata.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Ja lööge või makku, aga imho on lääne suurtükisüsteemid optimiseeritud ja mõeldud tööd tegema siiski suuremas pildis, kus mängib väga suurt rolli omade õhuvägi jpm. Seega on nende praegune töökoormus ja sealt tulenevad probleemid paras anomaalia. Samamoodi on anomaalia idabloki iseliikuvate suur kadu konflikti varasemas faasis, kus neid kasutati eesliinil otsetule andmiseks.
Vene vs. Lääne tankid
Kui sa võtad tuubist suvalise autotehase koostevideo ette, siis näed, et mootorite kokkupanekul on käsitöö osa ikka no päris kõrge. Ma ei ole uurinud, kas mõne seeriaauto mootori koostamine on sada prossa robotiseeritud, a ma sügavalt kahtlen selles. Erinevus AMG ja suvalise autotehase vahel seisneb selles, et tavatehases teeb üks tööline üht kindlat koosteoperatsiooni ja üht mootorit paneb liinil kokku mitu(kümmend) inimest. AMG mootori paneb kokku üksainus inimene otsast lõpuni ja kinnitab selle oma nime ja allkirjaga metallsildil, mis mootori külge läheb._dumbuser_ kirjutas: ↑26 Dets, 2022 0:17 Ahah, eks ma siis arvestan edaspidi, et oskavad raiped ikka valetada. Eile koperdasin isegi petuvideo otsa kus AMG paneb oma V8 biturbo mootorit ikka veel käsitsi kokku. Isegi kokkupanija visiitkaart antakse kaasa. Peaks vist kaebama kuskile ...
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Re: Vene vs. Lääne tankid
Põhimõtted seadmete töökindluse arvutamisel on samad.toomas tyrk kirjutas: ↑25 Dets, 2022 21:07Vale väide, mis lihtsalt näitab kasutaja puudulikke teadmisi automaatikast ja elektroonikast. Pooljuhtidel põhinevad automaatikaplokid võivad töötada miljoneid tsükleid ilma parandamise ja kohendamise vajaduseta. Mida ei saa öelda näiteks mehaanika osa kohta...
Et vestlust mõistlikult edasi viia - vaja oleks ikka konkreetseid näiteid, mis annab järele ja mispärast.
Paraku meiega seda infot ilmselt ei jagata.
https://www.raamatukoi.ee/elektroonikaa ... arvutamine
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Re: Vene vs. Lääne tankid
käsitsi teema kohta tuleb meelde loetust, et põhiprobleemiks tootmise suurendamisel oli tehaste ümberehitamise vajadus, ainuke saksa tehas, mis oli miskitpidi suurtootmiseks kohandatud.oli Nibelunggewerken , teisi oleks vaja olnud ümber ehitada. mälu järgi oli vaja 6-kuulist pausi, et tehast ümber ehitada (kandevseinad ja ukseaugud ei lubanud suuremaid keresid toota ).Lemet kirjutas: ↑25 Dets, 2022 23:54Padujama pole mõtet postitada, KÄSITSI poleks sakslased kindlasti tootnud ei üle 3000 A4 ega ligi 5000 V-1. Ka muudes valdkondades oli tootlikus väga kõrge- näiteks suutis 12 töölistest koosnev brigaad valmistada He-162 tiibade komplekti kaheksa minuti jooksul. Allveelaevade tootmistempo oli aastal 1943 286 laeva, aastal 1944 229tk ja isegi veel aastal 1945 91 allveelaeva. Ei näe just väga käsitsi pusimise moodi välja või kuidasNeil oli vaja asju teha KÄSITSI, sest see oli neile au küsimus.See aga võttis rõvedalt palju aega.
Üles
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Phz2000 vs K9
PzH, K9, Puma ja CV90 "tippelektroonika" probleemiks ei ole selle kaasaegsus, vaid just sellise "eilse päeva" tippelektroonilise riistvara vanadus. Komponenditurul tulevad ju kogu aeg uued elektroonikakomponendid peale ja vanad kaovad ära, samuti tekivad ja kaovad nende tootjad. Et hoida mingi keskmise keerukusega riistvaraplatvorm järjest 2, 5, 10 või 25 aastat tootmises, tuleb selle tootjal see iga aasta ümber disainida, arvestades sellel hetkel saadaolevaid komponente. Kui keegi esitab lisatellimuse "tippelektroonikale", mis oli viimati tootmises 10-20 tagasi, siis seda reprodutseerida on võimatu, kogu asi tuleb nullist teha ja keegi peab selle kinni maksma.
Re: Vene vs. Lääne tankid
OT aga allveelaevade tootmisega seoses jäi meelde kuskilt taevakanali saatest, et kere sektsioonid valmisid erinevates tehastes mis siis mööda jõgesid lõppkoostetehasesse transporditi ning erinevate tehaste toodetel olid kõigil mõõdulised erinevused mis lõppkoostajad siis nui neljaks pidid kokku panema. Ilmselgelt aeglustasid sellised nüansid tootmistempot.Lemet kirjutas: ↑25 Dets, 2022 23:54Allveelaevade tootmistempo oli aastal 1943 286 laeva, aastal 1944 229tk ja isegi veel aastal 1945 91 allveelaeva. Ei näe just väga käsitsi pusimise moodi välja või kuidasNeil oli vaja asju teha KÄSITSI, sest see oli neile au küsimus.See aga võttis rõvedalt palju aega.
Üles
Ning tootmise üleviimiseks konveiermeetodile oli osalt ka ideoloogiline vastuseis kuna antud tehnoloogia pärines usa-st, mille arenguid seostati juutide edulooga, mis teps mitte ei tahtnud klappida senise saksa kvaliteetse värkstubadelaadse tootmismudeliga.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Vene vs. Lääne tankid
Mismõttes ei ole haubitsa laskmisel vibratsiooni? Üks asi on aju töökindlus, kuid peavad sellele lisaks olema ka ju igasugu sensorid ja täiturid.Madis Reivik kirjutas: ↑25 Dets, 2022 19:56 Paalbergi jutt on loogiline ainult esimese 5 sekundi jooksul.
Kauglaskehaubitsate "tööplatsil" ei ole vibratsiooni, müra ja kilde. See ei ole tank eesliinil.
"liigne automatiseeritus" - kui elektroonika on töökindel, siis see ei ole probleemiks. Ja militaarelektroonikat tehakse väheke teistmoodi seega töökindlus on kõrge.
/--/
Näitena võib võtta inglased kes oma sõjaväe Defenderi diislil eelistasid täismehhaanilist pumpa, kuigi uuem ja ökonoomsem kuid juba õhuloendurite ja muu elektroonikaga mootoriga variant läbis samuti katsed.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
-
- Liige
- Postitusi: 3306
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Phz2000 vs K9
Täie kindluse juures võin öelda et nii ei ole ja see on absurdne väide. Ei ole vaja disainida "iga aasta" ei ole vaja disainida ka "iga 10 aasta tagant".Viiskümmend kirjutas: ↑26 Dets, 2022 10:44 PzH, K9, Puma ja CV90 "tippelektroonika" probleemiks ei ole selle kaasaegsus, vaid just sellise "eilse päeva" tippelektroonilise riistvara vanadus. Komponenditurul tulevad ju kogu aeg uued elektroonikakomponendid peale ja vanad kaovad ära, samuti tekivad ja kaovad nende tootjad. Et hoida mingi keskmise keerukusega riistvaraplatvorm järjest 2, 5, 10 või 25 aastat tootmises, tuleb selle tootjal see iga aasta ümber disainida, arvestades sellel hetkel saadaolevaid komponente. Kui keegi esitab lisatellimuse "tippelektroonikale", mis oli viimati tootmises 10-20 tagasi, siis seda reprodutseerida on võimatu, kogu asi tuleb nullist teha ja keegi peab selle kinni maksma.
Kui sul on 20 aastat vana elektroonika siis seda saab täpselt samal kujul ka täna toota.
Nt tööstuselektroonika - CNC servod, tööstusautomaatikakontrollerid jne. Mingi plokk on läbi, vahetad välja. Ka 20 aastat vanal seadmel. 20 aastat vana limonaaditehas on enamvähem täpselt samasugune kui 2 aastat vana.
Re: Phz2000 vs K9
Automaatika ja elektroonika puhul on viimased 20 aastat olnud peamiseks töökindluse probleemiks mitte piisav viimistletus töökindluse osas. Sellest suurem osas aga tuleb masinat ka piisavalt kasutada, et kõik olukorrad välja tuleks.
Phz2000 on kasutatud enne Ukrainat suuresti stiilis, et 10 lasku ja siis poleeritud kuni järgmiste lahingulaskmisteni rauda.
Mis puutub elektroonika vs mehaanika siis see on seotud rohkem ikka konkreetse sõlmega - mõlemaid annab väga töökindlaks viimistleda.
PHz2000 puhul ongi klassikaline probleem - vähe toodetud, piisavalt keeruline, pole eriti reaalses olukorras kasutatud. Seega äärmiselt loogiline, et esimeses reaalses olukorras tuleb tal neid "lapsehaigusi" välja hulgim.
Terrasse jutt, et K9 on kuidagi halvem kui Phz2000 tahaks saada mingit seletust, tehniliste andmete järgi on tegemist kaunis sarnaste masinatega. Arvestades, et K9 kasutajaid ning toodanguarv on kordades suurem, on ka K9 arendamisega arvatavasti oluliselt rohkem vaeva nähtud, igal juhul on Phz 2000 seniajani enam vähem kõik oma müügid teinud mitte oma paremuse pärast, vaid poliitilistel põhjustel ...
Phz2000 on kasutatud enne Ukrainat suuresti stiilis, et 10 lasku ja siis poleeritud kuni järgmiste lahingulaskmisteni rauda.
Mis puutub elektroonika vs mehaanika siis see on seotud rohkem ikka konkreetse sõlmega - mõlemaid annab väga töökindlaks viimistleda.
PHz2000 puhul ongi klassikaline probleem - vähe toodetud, piisavalt keeruline, pole eriti reaalses olukorras kasutatud. Seega äärmiselt loogiline, et esimeses reaalses olukorras tuleb tal neid "lapsehaigusi" välja hulgim.
Terrasse jutt, et K9 on kuidagi halvem kui Phz2000 tahaks saada mingit seletust, tehniliste andmete järgi on tegemist kaunis sarnaste masinatega. Arvestades, et K9 kasutajaid ning toodanguarv on kordades suurem, on ka K9 arendamisega arvatavasti oluliselt rohkem vaeva nähtud, igal juhul on Phz 2000 seniajani enam vähem kõik oma müügid teinud mitte oma paremuse pärast, vaid poliitilistel põhjustel ...
Viimati muutis Xender, 26 Dets, 2022 18:23, muudetud 1 kord kokku.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9067
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Phz2000 vs K9
Veelkord: mitte miski peale Terrase ja mõne akf-i arvamuse ei viita sellele et tõrgete allikas oli automaatika.
Re: Phz2000 vs K9
Puust ette ja punaseks- kas lugupeetava arust kõlab tõesti tootmistempo 1,2 päeva kohta üks allveelaev( mis oli üks ütlemata töö- ja tehnoloogiamahukas toode) põlve otsas toimuva nikerdamise sünonüümina? Või V-1 tootmine- ühe tiibraketi valmistamiseks kulutati 350 tundi.Ahah, eks ma siis arvestan edaspidi, et oskavad raiped ikka valetada
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 1972
- Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
- Asukoht: Viimsi
- Kontakt:
Re: Phz2000 vs K9
Mul pole aimugi misasi seal puust või punane on. Ja seda saadet ma ka ise ei teinud. Aga tundub, et see sakslaste teema ikka väga valusalt kuskile varba pihta läks.Lemet kirjutas: ↑26 Dets, 2022 18:39Puust ette ja punaseks- kas lugupeetava arust kõlab tõesti tootmistempo 1,2 päeva kohta üks allveelaev( mis oli üks ütlemata töö- ja tehnoloogiamahukas toode) põlve otsas toimuva nikerdamise sünonüümina? Või V-1 tootmine- ühe tiibraketi valmistamiseks kulutati 350 tundi.Ahah, eks ma siis arvestan edaspidi, et oskavad raiped ikka valetada
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist