Nuputamisülesanne
-
- Liige
- Postitusi: 3353
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Nuputamisülesanne
Minu arvutus näitas et rekordi püstitamiseks on veel arenguruumi küll ja küll
Kui tahta aja järgi kõrgust leida siis ka selleks on kalkulaatoreid, olge loovad
https://www.vcalc.com/wiki/ballistic-max-height
https://www.vcalc.com/wiki/vCalc/Ballistic+Travel+Time
Kui tahta aja järgi kõrgust leida siis ka selleks on kalkulaatoreid, olge loovad
https://www.vcalc.com/wiki/ballistic-max-height
https://www.vcalc.com/wiki/vCalc/Ballistic+Travel+Time
- 1uudistaja
- Liige
- Postitusi: 84
- Liitunud: 26 Juun, 2020 21:00
- Kontakt:
Re: parim okupandi lend, naljakaim clip, vägevaim pauk jne?
No päris täpset vastust sellega ei saa. Kiirendus võib vabalt alguses suurem olla, sest tegu ju laenguga lennanud objektiga. Nt kui lased püssist kuuli taevasse, siis konstant kehtib ainult alla langemise osas. Kuuli algkiirus sõltub siis juba täpsemalt laengust jne.Taaniel Tina kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 15:15 Oeh.
Hakkame siis algusest peale.
Selleks, et välja arvutada kui kõrgele jumpstükk lendas on vaja teada ainult õhus viibimise aega. Pool sellest ajast kulus üles minekuks ja pool uuesti alla tulemisesks.
Sest üles minnes on negatiivne kiirendus 9,81 m/s2 kohta, alla tulles positiivne. Ning alg kiirus üles minnes ja lõpp kiirus vastu maad puutudes on sama suured.
g=9,81 ja on konstant.
Massi selle kõrguse arvutamiseks ei ole vaja teada.
Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on Eesti Vabariik.
Re: parim okupandi lend, naljakaim clip, vägevaim pauk jne?
Kas õhutakistus mängib nii suurt rolli tanki torni lennul?1uudistaja kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 15:48No päris täpset vastust sellega ei saa. Kiirendus võib vabalt alguses suurem olla, sest tegu ju laenguga lennanud objektiga. Nt kui lased püssist kuuli taevasse, siis konstant kehtib ainult alla langemise osas. Kuuli algkiirus sõltub siis juba täpsemalt laengust jne.Taaniel Tina kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 15:15 Oeh.
Hakkame siis algusest peale.
Selleks, et välja arvutada kui kõrgele jumpstükk lendas on vaja teada ainult õhus viibimise aega. Pool sellest ajast kulus üles minekuks ja pool uuesti alla tulemisesks.
Sest üles minnes on negatiivne kiirendus 9,81 m/s2 kohta, alla tulles positiivne. Ning alg kiirus üles minnes ja lõpp kiirus vastu maad puutudes on sama suured.
g=9,81 ja on konstant.
Massi selle kõrguse arvutamiseks ei ole vaja teada.
Kui õhutakistus võrrandist välja võtta on ainuke jõud, mis peale plahvatusel saadud kiirendust mõjub, rakusjõud (9,81 m/s2). Ehk siis kehtib 7. klassis õpitud Newtoni I seadus ja ülesmineku aeg on sama mis alla tuleku aeg.
Re: parim okupandi lend, naljakaim clip, vägevaim pauk jne?
Päris nii ju see ei ole, sest üles liikumine ja allatulemine ei käi ju konstantsel kiirusel. Toimub aeglustumine, hetkeline seismine ja allapoole tulemine.Taaniel Tina kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 15:15 Oeh.
Hakkame siis algusest peale.
Selleks, et välja arvutada kui kõrgele jumpstükk lendas on vaja teada ainult õhus viibimise aega. Pool sellest ajast kulus üles minekuks ja pool uuesti alla tulemisesks.
Sest üles minnes on negatiivne kiirendus 9,81 m/s2 kohta, alla tulles positiivne. Ning alg kiirus üles minnes ja lõpp kiirus vastu maad puutudes on sama suured.
g=9,81 ja on konstant.
Massi selle kõrguse arvutamiseks ei ole vaja teada.
Re: parim okupandi lend, naljakaim clip, vägevaim pauk jne?
Seda ma mõtlesingi, et kaadri haaval saab junni kukkumise kiiruse teada. Kiirendus on ju teada. Aga seda laksu ei võetud kiirkaaderkaameraga üles.
Re: Nuputamisülesanne
Siin on natuke põnevat lugemist: https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... tion/10013ahto42 kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 16:58Päris nii ju see ei ole, sest üles liikumine ja allatulemine ei käi ju konstantsel kiirusel. Toimub aeglustumine, hetkeline seismine ja allapoole tulemine.Taaniel Tina kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 15:15 Oeh.
Hakkame siis algusest peale.
Selleks, et välja arvutada kui kõrgele jumpstükk lendas on vaja teada ainult õhus viibimise aega. Pool sellest ajast kulus üles minekuks ja pool uuesti alla tulemisesks.
Sest üles minnes on negatiivne kiirendus 9,81 m/s2 kohta, alla tulles positiivne. Ning alg kiirus üles minnes ja lõpp kiirus vastu maad puutudes on sama suured.
g=9,81 ja on konstant.
Massi selle kõrguse arvutamiseks ei ole vaja teada.
17 tonnise tanki torni 8 sekundisel lennul ei ole vaja midagi peale lennuaja, et teada saada lennukõrgus meetri täpsusega.
Re: Nuputamisülesanne
Olenevalt objekti algkiirusest ja takistustegurist võib vahe olla vägagi märkimisväärne.Kas õhutakistus mängib nii suurt rolli tanki torni lennul?
Lihtsalt näiteks:
http://www.motiongenesis.com/MGWebSite/ ... XYFeet.png
Kui õhutakistusjõud on arvestatava suurusega, siis alla tuleku aeg on kindlasti pikem kui ülesse lendamise aeg.
Re: Nuputamisülesanne
Ei, sest õhutakistus on sama ülesse minnes, mis alla tulles.nimetu kirjutas: ↑04 Jaan, 2023 12:45Olenevalt objekti algkiirusest ja takistustegurist võib vahe olla vägagi märkimisväärne.Kas õhutakistus mängib nii suurt rolli tanki torni lennul?
Lihtsalt näiteks:
http://www.motiongenesis.com/MGWebSite/ ... XYFeet.png
Kui õhutakistusjõud on arvestatava suurusega, siis alla tuleku aeg on kindlasti pikem kui ülesse lendamise aeg.
Teeme siis puust ette ja punaseks:
Kõige pealt leiame tanki torni terminal velocity. Ei oska eesti keelde tõlkida, aga terminal velocity on siis maksimaalne kiirus mille atmosfääris vabalt langev keha saab saavutada (ehk kui raskusjõud ja õhutakistusjõud saavad võrdseks).
Kuna, kui tanki torni algkiirus on väiksem kui terminal velocity, siis on ülesse mineku ja alla tuleku aeg, samad, sest siis on ülesse minekul ja alla tulekul õhutakistuse poolt tekitatud jõud samad.
Õnneks on selleks meil selline super kalkulaator: https://www.gigacalculator.com/calculat ... ulator.php
Algandmed siis:
Tanki torni mass - ei guugledanud, aga keegi eelmises teemas mainis, et 17 tonni.
Tanki torni ristlõike pindala - leidsin mingi sellise viite https://1.bp.blogspot.com/-BAFMjjxijxM/ ... scheme.png mille järgi siis ristlõike pindala ~2,5m x 2,5 m= 6,25 m2.
Hõõrdekoefitsent - täpset ei tea, aga üldistame, et tankitorn on kuup ehk 1,05.
Õhutihedus - keskmine õhutihedus maapinnal on 1,225 kg/m3.
Raskuskiirendus - 1 g .
Nii kõik asjad ilusti kalukaatorisse lüües, saame vastuseks 203 m/s.
Ehk tanki torni algkiirus peab olema suurem kui 203 m/s, et üles mineku aeg ei oleks sama mis alla tulemise aeg.
Kuna siin lennud kestavad 8 sekundit, siis on algkiirus ~39 m/s. Ehk võib arvesse võtta ainult raskusjõu mõju.
(Ja 8 sekundilise lennu puhul lendab tanki torn 78 m kõrgusele)
Kui keegi tahab väita, et algkiirus on kõvasti suurem, aga õhutakistus pidurdab nelja sekundiga 17 tonnise tanki torni lennu, siis paluks arvutusi.
Re: Nuputamisülesanne
Ei ole tegelikult.Ei, sest õhutakistus on sama ülesse minnes, mis alla tulles.
https://www.feynmanlectures.caltech.edu ... _sol_2.pdf
Lihtsustatult. Ühel juhul on raskuskiirendusjõud ja õhutakistusjõud samasuunalised, teisel juhul vastassuunalised.
Sellepärast ongi langevatel objektidel terminaalkiirus. Kui need jõud saavutavad tasakaalu, siis kiirendus on 0.
Re: Nuputamisülesanne
Nii, ja kui palju see mõjutab 17 tonnise torni, mille algkiirus on 39m/s, kõrguse arvutust?nimetu kirjutas: ↑04 Jaan, 2023 15:55Ei ole tegelikult.Ei, sest õhutakistus on sama ülesse minnes, mis alla tulles.
https://www.feynmanlectures.caltech.edu ... _sol_2.pdf
Lihtsustatult. Ühel juhul on raskuskiirendusjõud ja õhutakistusjõud samasuunalised, teisel juhul vastassuunalised.
Sellepärast ongi langevatel objektidel terminaalkiirus. Kui need jõud saavutavad tasakaalu, siis kiirendus on 0.
Re: Nuputamisülesanne
Küsimus on siin selles, kas tanki tornile mõjub tanki katuselt lahkudes jätkuvalt plahvatusest tingitud gravitatsioonile vastassuunaline jõud ehk kas algkiirus on 0 meetri kõrgusel. Pole õrna aimugi, aga ilmselt saavutab torn esimeste meetritega algkiiruse(torni lahkudes rõhk hakkab ilmselt langema) ja edasi on liikumine aeglustuv.
Re: Nuputamisülesanne
vat see on üks tore alamteema. Ülesanne nädalavahetuseks: Võtkem T72 mudel, paneme kokku ainult torni. Siis leiame läbipaistva toru kuhu torni mudel sisse mahub. Toru alla piisavalt võimas kompressor mis puhub, toru ülemisse otsa kestrel tuult mõõtma, ja siis leiame õhukiiruse milles see torn enamvähem keskel töllama jääb. Müüdimurdjad tegid seda seoses sellega, kas Empire State Building'u pealt visatud münt tapab. Ma ei mäleta kuidas mudelid skaleerusid a las ta olla.
Eks ta üks kuup ole...
h=(g * t ruut)/2 vist ikka pädeb
Eks ta üks kuup ole...
h=(g * t ruut)/2 vist ikka pädeb
- Sam Beaver
- Liige
- Postitusi: 830
- Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
- Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
- Kontakt:
Re: Nuputamisülesanne
Et sündmustiku põnevust mitte vähendada tuleb üht asjaolu veel üles tähendada - see torn ei lenda üles mitte otse, vaid mingi x nurga all ja matsatab mättasse y meetri kaugusel tabamuse saanud tankist. Ehk et mängu tuleb veel mingi, tõenäoliselt paraboolse kujuga trajektoor.
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: ugandiklubi ja 36 külalist