www.militaar.net

salusoft kirjutas: ↑01 Jaan, 2023 13:31 Javelin vs T-90M(?) - torn lendab ikka päris kaua.

https://t.me/AFUStratCom/11311

Lend kestab ca 8 sekundit, eeldades, et üles lendas sama kaua kui alla siis kõrgus = (9.81 * 4 * 4) / 2 = 80m

_dumbuser_ kirjutas: ↑02 Jaan, 2023 0:13 Tornilennutamise kokkuvõte on siiski tehtud. Asjaosaliste nimed ja tulemused ka olemas. https://mobile.twitter.com/DidierGallin ... 82/photo/1

Need numbrid on nüüd küll jama, tüübil on ilmselgelt füüsikaga kehvasti. Selliste kõrguste juures peaks torni lennuaeg olema 15-16 sekundit, reaalis on 8 kanti. Ilmselt kodanik on arvutamise juures unustanud lennuaja kahega jagada.

isakene kirjutas: ↑02 Jaan, 2023 11:44

_dumbuser_ kirjutas: ↑02 Jaan, 2023 0:13 Tornilennutamise kokkuvõte on siiski tehtud. Asjaosaliste nimed ja tulemused ka olemas. https://mobile.twitter.com/DidierGallin ... 82/photo/1

Need numbrid on nüüd küll jama, tüübil on ilmselgelt füüsikaga kehvasti. Selliste kõrguste juures peaks torni lennuaeg olema 15-16 sekundit, reaalis on 8 kanti. Ilmselt kodanik on arvutamise juures unustanud lennuaja kahega jagada.

Jalgades mõõtes kui numbrid teisendada on tulemused ligilähedesed kuid isegi siis pigem üle pakutud. Kui plahvatusest maandumiseni jääb 7-8 seki peaks kõrgus olema ca 40 meetrit kui üles mineku ja alla tuleku aeg sama.

Ülesse mineku aeg ei saa mitte kuidagi olla sama kui allatuleku aeg. Kuna tank plahvatab, siis vabanev jõud viskab torni ülesse suure kiiruse ja jõuga. Peale seda kui see kuskil pilvede vahel tasakaalupunkti saavutab, siis tagasi alla hakkab tulema juba aeglasemalt gravitatsiooni mõjul. Sealt ka need suuremad numbrid ilmselt.

Tempere kirjutas: ↑02 Jaan, 2023 16:35 Ülesse mineku aeg ei saa mitte kuidagi olla sama kui allatuleku aeg. Kuna tank plahvatab, siis vabanev jõud viskab torni ülesse suure kiiruse ja jõuga. Peale seda kui see kuskil pilvede vahel tasakaalupunkti saavutab, siis tagasi alla hakkab tulema juba aeglasemalt gravitatsiooni mõjul. Sealt ka need suuremad numbrid ilmselt.

Kommentaarist paistavad välja puudulikud füüsikaalased teadmised. Ülesse liikudes läheb kineetiline energia potentsiaalseks energiaks ja alla tulles saavutab selle kasvanud potentsiaalse energia arvelt täpselt samasuguse kineetilise energia. Kui hõõrdumisest tingitud soojuslikud kaod välja arvata, peab üles ja alla liikudes olema seega kõigil kõrgustel täpselt sama aga vastassuunaline kiirus ning ülesmineku ja allatuleku aeg peab lõpuks ka sama olema.

Nibelungen kirjutas: ↑02 Jaan, 2023 12:44
Jalgades mõõtes kui numbrid teisendada on tulemused ligilähedesed kuid isegi siis pigem üle pakutud. Kui plahvatusest maandumiseni jääb 7-8 seki peaks kõrgus olema ca 40 meetrit kui üles mineku ja alla tuleku aeg sama.

Nonoh.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_langemine
Ehk siis, 8 sekundi lennuaja korral jagame aja kahega ja siis y= 9,8*( 4*4)/2 = 78,4 meetrit.

Tempere kirjutas: ↑02 Jaan, 2023 16:35 Ülesse mineku aeg ei saa mitte kuidagi olla sama kui allatuleku aeg. Kuna tank plahvatab, siis vabanev jõud viskab torni ülesse suure kiiruse ja jõuga. Peale seda kui see kuskil pilvede vahel tasakaalupunkti saavutab, siis tagasi alla hakkab tulema juba aeglasemalt gravitatsiooni mõjul. Sealt ka need suuremad numbrid ilmselt.

Veel kord nonoh. Misasi seda tasakaalupunkti saavutamist siis veel mõjutab kui mitte seesama gravitatsioon, mis allatulekutki? Algkiirust mõjutab ainult plahvatusel tekkiv kiirendus, edasine on kõik puhas gravitatsiooni teema.

Tuletaks meelde, et tegu on paroodiaga. Kas te hakkate juku anekdoodist ka mingit loogikat otsima?

Mitte, et ma hull füüsik olen, aga olen visanud raskeid asju üles ja vaadanud ka nt rammumeeste võistlusi, kui nad õllevaati üle kõrge plangu heidavad. Nimel vertikaalselt üles heidetud suht raske objekt üles heidetuna kaotab kiirust kiiresti, kui talle kaasa antud kineetiline energia otsa saab. Aeglustub ja aeglustub, isegi peatub hetkeks ja hakkab alla tulema kiirendades.
Teadmata torni massi ja kaasa antud plahvatusest saadud energiahulka, on meil valem poolik. Vbl keegi teab torni massi ja siis saab videot kaaderhaaval vaadates välja arvutada maandumise kiiruse, ja siis kuidagi valemisse panna. Seniks kõvatame edasi.
Võin ka täiega puuse panna oma mõttega muidugi.
https://www.youtube.com/shorts/56CSb53BbQg

ahto42 kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 14:07hakkab alla tulema kiirendades.

Ma olen kuskilt lugenud, et seda nimetataksegi raskuskiirenduseks ja Maal on see keskmiselt 9,81 m/s2

ahto42 kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 14:07 Teadmata torni massi

See peaks T-72 derivaatidel olema suurusjärgus 17t. Aga plahvatuse energiat ikka ei tea (samas midagi saaks paberil ilmselt arvutada eeldades täiskomplekti moona karussellis, mis oleks nagunii enamik sellest paugust)

Üks onu kunagi Pisa torni otsas testis, et alla visates kilose kivi ja 10 kilose kivi, siis alla jõuavad need enam-vähem samaaegselt. Loeb õhutakistus mitte mass.

Some kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 14:25 Üks onu kunagi Pisa torni otsas testis, et alla visates kilose kivi ja 10 kilose kivi, siis alla jõuavad need enam-vähem samaaegselt. Loeb õhutakistus mitte mass.

Massist sõltub kui kõrgele lendab, millest omakorda sõltub kui suure kiiruse objekt jõuab saavutada enne maapinnale naasmist.

Some kirjutas: ↑03 Jaan, 2023 14:25 Üks onu kunagi Pisa torni otsas testis, et alla visates kilose kivi ja 10 kilose kivi, siis alla jõuavad need enam-vähem samaaegselt. Loeb õhutakistus mitte mass.

Õige.
Kuid mass on oluline algul selle torni "sobivale kõrgusele" üles saamisel!
Seda aga hetkel ilmselt arvutada on keerulisem, sest pole kõiki algandmeid.

Ja ega see arvutuslik kõrgus LÕIMELE tegelikult midagi juurde ei anna ...

Kui on teada lennukõrgus ja mass, siis saab energia välja arvutada.

Õhutakistus ei oma nii tiheda keha puhul erilist tähtsust.


https://www.vcalc.com/wiki/vCalc/Ballis ... eve+Height

Võtame kõrguseks 50m, saame algkiiruseks 31 m/s

Kui torn kaalub 20t siis vajalik energia E=mv2/2 ehk ca 10MJ

Mis on kõigest 2kg TNT-d.
Kuna ei saa eeldada et kogu pauk läheb lennu peale, siis peab rohkem mürtspulbrit olema aga seda seal tornis ikka leidub, kindlasti rohkem kui 2kg

Oeh.
Hakkame siis algusest peale.
Selleks, et välja arvutada kui kõrgele jumpstükk lendas on vaja teada ainult õhus viibimise aega. Pool sellest ajast kulus üles minekuks ja pool uuesti alla tulemisesks.

Sest üles minnes on negatiivne kiirendus 9,81 m/s2 kohta, alla tulles positiivne. Ning alg kiirus üles minnes ja lõpp kiirus vastu maad puutudes on sama suured.

g=9,81 ja on konstant.
Massi selle kõrguse arvutamiseks ei ole vaja teada.