Lääne vs. idabloki lennukid

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39983
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Et nad betoonil seda teevad, pole vast küss, pigem see, kas nad hoojooksu lõpus heinamaal veel õigetpidi on ja kas vahepeal pole mootor plahvatanud (puudutab eriti F-16). Kui lükkad ikka ikka forssaazi sisse, siis 10 m lennuki eest tõmmatakse kõik sisse, mis lahtine on. Õhuvool on seal tohutu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas nimetu »

Taivanlased on juba demonstreerinud, et F-16-ga kannatab ka maanteel maanduda ja õhku tõusta.
Pole vaja asja üle müstifitseerida.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Lemet »

nimetu kirjutas: 01 Veebr, 2023 10:50 Taivanlased on juba demonstreerinud, et F-16-ga kannatab ka maanteel maanduda ja õhku tõusta.
Pole vaja asja üle müstifitseerida.
Opereerimine maanteelõikudelt kuulub iga lennuväge omava riigi pilootide treeningrutiini ja seda juba aegade hämarusest. Tegid seda nii lääne- kui idabloki piloodid ja teevad muideks siiani. Seda lennukitüübist sõltumatult. Soomlased F-18netega, Taivan F-16netega, rootsud oma Jas-39tega(nii et pole see lennuk mingi kandi pealt unikaalne), venelased/valgevenelased Su-27, MiG-29 ja Su,25tega.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39983
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jutt oli ikka tugevdatud pinnaslennurajast, mitte asfaldist.
Selline rada võib näiteks lennuväljal olla betoonraja kõrval varurajana. Või iseseisev lennuväli.
Vastane pommitab betoonraja puruks ja loodab, et nüüd lennukid ei lenda. Aga võta näpust.
Minuteada oli MiG-29 lähteülesande üks osa võime lennata (peale kõvakattega radade) veel ka pinnaslennurajalt.
Lääneriikide siledad laiad asfaltteed pole siiski sama asi.

F-16 puhul juba nõuded raja puhtusele välistavad taolised asjad.

All link külma sõja videole, kus MiG-21d maanduvad ja tõusevad lendu heinamaalt, tolmupilves. Küllap muidugi perfodega tugevdatud ja tasandatud heinamaalt. Seejuures MiG-21 stardi- ja maandumiskiirus on suuremad kui 29-l ning hoojooks pikem.
https://www.military.com/video/aircraft ... 4030810001
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Marvin
Liige
Postitusi: 314
Liitunud: 25 Veebr, 2022 10:41
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Marvin »

Lemet kirjutas: 01 Veebr, 2023 11:35 Opereerimine maanteelõikudelt kuulub iga lennuväge omava riigi pilootide treeningrutiini ja seda juba aegade hämarusest. Tegid seda nii lääne- kui idabloki piloodid ja teevad muideks siiani. Seda lennukitüübist sõltumatult. Soomlased F-18netega, Taivan F-16netega, rootsud oma Jas-39tega(nii et pole see lennuk mingi kandi pealt unikaalne), venelased/valgevenelased Su-27, MiG-29 ja Su,25tega.
JAS-39 erilisus seisneb mitte ainult maandumisrajas või selle puudumises, vaid tema uueks lennuks ettevalmistuse kiiruses ja vajalike spetside kvalifikatsioonis. Ehk siis - metsa vahel maha tulnud lennuk saab ka tangitult ja relvastatult kiiresti õhku tõusta.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Lemet »

Kas sellele linnalegendile tõsiseltvõetavat numbritel baseeruvat kinnitust kah on?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39983
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lemet, näiteks automaailm on ju täis igasugu "hooldevabasid" ja "low maintenance" lahendusi, elu siiski näitab, et laagrid, millele tuleb näpuga määret iga aasta lisada, kestavad kõige kauem. :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kilo Tango »

Lemet kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:31 Kas sellele linnalegendile tõsiseltvõetavat numbritel baseeruvat kinnitust kah on?
Ma ei tea, mida sa linnalegendi all silmas pead, kuid otsi siitsamast foorumist. Teema kohta Gripeni pööritamine maanteel peaks olema kümneid postitusi. Akf Trumm on seda teemat põhjalikult valgustanud. Ka on selle kohta Sinutorus kenakesi videoid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39983
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eks Gripen on ka lihtne lennuk. Üheraudne kahur sisaldab vähem mürske. Neid peag keegi laadima metsavahel (120 vs 511 mürsku). Gripeni sisemine kütusevaru on ca 400 kg väiksem. Selle tankimine käib rutem. Gripenil on süsteeme vähem, kannab vähemaid relvi ja omab vähem võimekusi.

Mina ütleks, et Gripen on läänemaailma MiG-21 tänases teostuses. Suhteliselt lühikeste jalgade ja piiratud relvastusega ning pisikese radariga kerge lennuk, kasutamiseks (lääne mõistes) nadides tingimustes. Paljud omadused tingis ka Rootsi infrastruktuur, näiteks Drakenite aegsed kaljuvarjendid. Viggenil oldi sunnitud tegema saba kokkupandav (lisa keerukus), Gripen tehti lihtsalt pisike. Väike mass aga võimaldas loobuda mootori reversist (lisa kulu ja kaal) ning teha põhiteliku ühekordsete ratastega. Ja eks lõppeks ka mootor, mida ameeriklased olid nõus andma, F-16 taoline mootor ilmselt polnud käeulatuses, sest USA saboteeris teatud F-16 konkureerivaid üritusi. Horneti mootor on aga pisike, järelikult peab ka lennuk väike olema.

Eks selle maantee turnaroundi kiiruse määrab lennuki hot refueling kiirus (mis kestab 10 min piires). Senikaua kui tangitakse, närib piloot kabiinis küüsi ja relvastuse meeskond rabeleb rakettide-mürskude laadimisega. F-16 ajateenijate/reservistide armees väga ei teagi, aga Soomes tegelevad F-18ga teatud rollises ikkagi ka reservväelased/ajateenijad. Raketi külge panekus ei ole midagi ju nii keerukat, et hästi drillitud ajateenijad sellega hakkama ei saaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Lemet »

Teema kohta Gripeni pööritamine maanteel peaks olema kümneid postitusi
Üldiselt pööritatakse täpselt samuti maanteedel pea kõiki hävitajaid, nii F-16, F-18, Jas-39, Su-27 etc. Ning kui lennuraja pikkust vaadata, siis MTOW konfiguratsioonis vajavad nii F-16 kui ka Jas-39 ohutuks opereerimiseks 800-1000 meetrist rada. Samas on F-16 kohta kergemas konfis antud Take Off Distance: 345 metre - 1,131.88 feet ja Landing Distance: 457 metre - 1,499.33 feet.

Seda, kui sisuliselt võrdsete numbritega masinatele olematuid eeliseid külge leelotatakse, ma linnalegendide levitamiseks peangi.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39983
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma siiski julgen arvata, et eespool viidatud video kujul, kus lennuk tõuseb heinamaalt lendu suure tolmu- ja sodipilve saatel, pole vähemalt F-16 puhul eriti teostatav, tolmuimeja mootor lahkub elust enne, kui stardis täispööreteni jõutakse... :oops:

Piisavalt lai ja sile asfalt pole probleemiks ilmselt ühelegi taktikalisele lennukile, kuna ka läänes on baaside stardirajad asfaltkattega, mitte betoonplaatidest. Leedus asunud õhuturbe puhul aga oli alatasa kuulda viginaid, et need plaatide vahekohad lõhuvad rehve.

Vene lennukitest aga Su-27, mis on päris raske ja millel on esitelik ühekordse rattaga, pole ka päris kindlasti kõlbulik puhtalt asfaldilt lahkuma, esteks sodikaitse koosneb seal õhukoguris asuvatest küllalt jämedatest võrkudest, millest näiteks asfaldi pindamise kivikesed läbi lendavad (rääkimata peenemast jamast) ja see teliku teema kah (tema hilisemad derivaadid said juba topeltratastega esiteliku ja Su-34 sai ka topeltratastega põhiteliku).

Arvestades rootlaste pingutusi Gripeni turundamiseks ning ülemõistuse marketingikära, siis küllap edukad katsed kesapõllult opereerida oleks ka kampaania osaks olnud, kahtlustan, et neid ohtlikke katsed polegi tehtud, rootslased kasutavad spetsiaalseid selleks loodud maanteelõike oma lennuväljade ümbruses, mis oma omadustelt on sarnased lennurajaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Lemet »

Vene lennukitest aga Su-27, mis on päris raske ja millel on esitelik ühekordse rattaga, pole ka päris kindlasti kõlbulik puhtalt asfaldilt lahkuma
Opereerivad autoteedelt nii MiG-29, Su-25

https://youtu.be/Xb9rcMjiCPM

...kui ka Su-30 ja "rindepommitajad" (taktikalised) Su-34

https://youtu.be/fiXqK4j5SXQ
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39983
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kõik nimetatud 4 tüüpi on juba topeltratastega esitelikuga, mida Su-27 kindlasti ei ole.
Neist maastikul (st mitte kõvakattega teel) on võimeline opereerima kindlasti Su-25 (mitte ainult maanteel), Su-34 kohta kahtleks hetkel (on küll rohkem rattaid, aga lennuk on ka raskem).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kruss
Liige
Postitusi: 40
Liitunud: 06 Mär, 2011 19:16
Asukoht: tallinn nõmme
Kontakt:

Re: Lääne vs. idabloki lennukid

Postitus Postitas Kruss »

Kapten Trumm kirjutas: 01 Veebr, 2023 16:40 Lemet, näiteks automaailm on ju täis igasugu "hooldevabasid" ja "low maintenance" lahendusi, elu siiski näitab, et laagrid, millele tuleb näpuga määret iga aasta lisada, kestavad kõige kauem. :D
"low maintenance lahendus on müük et kui käid firma servises siis vahetavad na tasuta sinu käigukasti mootori ja muud õlid tavotid ja laagrid
trumm se on reklaam mite päris elu
harju ära
aga sina saad jumala keeli vanduda et see mootor peab õlivahetuseta ja puskarita vastu kolm nädalat
teeline35
Liige
Postitusi: 1534
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Sõjaline abi Ukrainale

Postitus Postitas teeline35 »

Kapten Trumm kirjutas: 31 Jaan, 2023 16:25
Moodsam ...
Muide "võsalennuväli" polnud ka NSVL ajal midagi kummalist, näiteks Haapsalus asunud MiG-23 polgu varulennuväli pidi olema kuskil Lihula kandis üks suur heinamaa, mis pidi kaetama perfoplaatidega ja ümbruskonna elanikele olid rahu ajal kätte antud juba teatud, et vile saamisel peate 24 tunniga oma kodudest kadunud olema. Vastav varulennuvälja kola asus ise veel kolmandas kohas, alates perfoplaatidest kuni Kraz tankurautodeni. Vähemalt seal mingeid laiu kilomeetrite pikkusi autobahni lõikusid polnud ja tee oli selline, et ka vene hävitajaga oleks seal maandumine pauguga lõppenud. Et venelased päris kindlasti arvestasid enda lennuväljade purustamise võimalusega ja lennukid ehitati sellised, mis said ka väljaspool asfalti hakkama...
Kas Akf suudaks oma juttu Lihula kandi võsalennuväljast ka kuidagi tõestada?
Nimelt Virtsust Pärnu peale minnes Karulast läbi Karuse Kalli teed pidi koordinaatidel; 58.565618, 23.805834 samalaadne nõuka aegne laiendatud maantee lõik nagu Soodla veehoidla ligidal. Viimati sõitsin sealt läbi küll mitmeid aastaid tagasi ja minu mälu järgi muidu üsna muhklikule asfaldile oli keskele kitsas riba siledat asfaldit pandud. Kui see ongi see Trummi kirjeldatud "võsa" varulennurada, siis kaob eelnevate postituste vaidlusel alus?!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Peeter ja 1 külaline