Lääne vs. idabloki lennukid

[Kilo Tango]

Militaar.net-is on olemas vastav teema, kus neid lennuplatse arutada: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=625
Kusagil veebi avarustes oli vanasti ka simulaatorimeeste lehekülg, kus kõiksugu sellised endised ja praegused lennuplatsid kirjas olid. ei suuda leida praegu.

[Leo]

Mig 21 on Soomes mitmes kohas ka inimestele vaatamiseks välja pandud https://fi.wikipedia.org/wiki/Mikojan-G ... %A1_MiG-21

Sealt saab siis vaadata, millise kujuga ta on võrreldes näiteks F18ga. Igaüks, kes on elus paberist lennukeid voltinud ja noolemängu mänginud, saab vahest aru. Julged mehed, kes sellise kütust ja laskemoona täis laaditud noolega lendasid. Soomes on tõesti palju varulennuvälju, sisuliselt sirged ja laiad maanteelõigud ja nende kasutamist harjutatakse pidevalt, sest niimoodi kavatseb ÕV venelaste vastu sõdida.

[Kapten Trumm]

MiG-21 oli silmapaistev pikikalde kiiruse arendamises. Nagu Laukkanen räägib "aileron control was very sensitive" ja lennukit oli võimalik ümber pikitelje keerutada kiiremini kui 360 kraadi sekundis. Võrdluseks - WWII propellerhävitajal võttis 360 kraadi aega 4-6 sekundit. Praktikas oli vist 90 kraadi sekundis lubatud, kuna liigsel keerutamisel oli MiG-21l kalduvus minna autorotatsiooni, millest enam välja ei saa. Horistontaalse viraazi osas oli ta pigem keskpärane, kuna tiiva erikoormus oli suht suur. Hea oli selles hiigelsuure tiivaga Mirage III (MIG-21 instruktorid õpetasid sellist luuletust - "uvidev Miraz, ne stanovis v viraz" - Miraget nähes ära viraazi mine. Vertikaalkiiruses (nii hetkeline kui püsiv) oli ta oma aja kohta hea (kuid mitte silmapaistev)

Hästi kasutatav lühimaa püüdehävitajana ja suudaks ka U-2 kinni püüda, kui õigesti lendu juhtida. Kerge koormaga lendab kõrgemale ja kiiremini kui tehas lubab. Mach 2.05 maksimaalkiirus on tehase piirang, kuna sellest edasi kipub lennuk kursil vingerdama. Ainult forsaazil jätkub sisemist kütust 7-ks minutiks (kuni avariireservini), kuid selle ajaga on võimalik tõusta 20 000 m kõrgusele ja kihutada seal Mach 2.0ga. Ehk teha ühe kiirrünnaku ja seejärel keerata nina alla ja töristada ökonoomsel kiirusel koju, hoides pöialt, et enne mootori seiskumist oled suutnud rattad maha saada, sest antud lennuk ei planeeri ja seisva mootoriga on suured võimalused õnnetuseks, peale mootori lahkumist põhimõtteliselt lendab nagu telliskivi. Ehk kui kaugmajaka kohal mootor lahkub, siis tõenäoliselt on lähimajaka kohal juba kõrgust liiga vähe ja rattad puutuvad maad enne raja algust.

[Kruss]

Vatla maanteelennuväli ei erine oluliselt Piibe maanteel Jägala juures olevast, on ainult mõnisada meetrit pikem. Mõlemal läheb (läks) tee laiemaks ja kõrvalt mets maha võetud. Ka Jägala juures oli kaks "pauna", nüüdseks on Tartu poolne üsna kinni kasvanud, aga ortofotolt siiski aimatav.

Üks võimalik "põllulennuväli" oli Virtsu lähedal Esiveres, kus nüüd on tuulepark. 2002. aasta ortofotol on selline.
screenshot.png

Aga nüüd on sellel põllu väljal käsivarre jämedused lepad kased ja mida kõike puu juured teha võivad pinnasega
kindel pole et seal keegi miskit hooldus regulaarselt teinud pilt vana

[Kruss]

Vatla maanteelennuväli ei erine oluliselt Piibe maanteel Jägala juures olevast, on ainult mõnisada meetrit pikem. Mõlemal läheb (läks) tee laiemaks ja kõrvalt mets maha võetud. Ka Jägala juures oli kaks "pauna", nüüdseks on Tartu poolne üsna kinni kasvanud, aga ortofotolt siiski aimatav.

Üks võimalik "põllulennuväli" oli Virtsu lähedal Esiveres, kus nüüd on tuulepark. 2002. aasta ortofotol on selline.
screenshot.png

Aga nüüd on sellel põllu väljal käsivarre jämedused lepad kased ja mida kõike puu juured teha võivad pinnasega
kindel pole et seal keegi miskit hooldus regulaarselt teinud pilt vana

uusi aerofotosi vaadates seal kõk korras ja virtsu juures kaks kohta veel
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

[Kruss]

muidugi virtsu kõrvalt peab hea õnne peale lootma sest kõrgepinge kaabel 30m kaugusel

[toomas tyrk]

Nende meest ees, kes julgesid väljaspoole kõvakatet näiteks MiG-21 maandada, tuleks müts maha võtta, nende stardi- ja maandumiskiirused olid tänapäeva lennukitega võrreldes ikka suuremad ja jooksud ka palju pikemad (suurem võimalus millegi juhtumiseks). Jutt on seal kiirustest suurusjärgus 400 kmh.

MiG-21 omadusi illustreerib vast hästi tuntud Soome katselenduri Jyrki Laukkaneni kommentaar oma esimesest maandumisest MiG-21ga - "ei, ei - sellele postmargile (jutt oli lennuvälja suurusest) taolise raketiga maanduda küll pole võimalik"

Mig-21 oli üks esimesi lennukeid, milledel soomlased maantee-lennuvälju kasutama hakkasid.
https://www.is.fi/kotimaa/art-200000902 ... j71R8VYQCU

Vuosina 1967–72 ilmavoimat harjoitteli usein Joutsassa. Käytössä olivat oman aikansa parhaimpiin kuuluneet hävittäjät, Kuopion Rissalasta toimineen Karjalan lennoston neuvostoliittolaiset Mig 21F -koneet.

Maantietukikohtien malli oli saatu Ruotsista, jonka ilmavoimat olivat toisen maailmansodan jälkeen yksi maailman vahvimmista.

11.9.1967 Joutsassa tulivat Migeillä laskuun kapteeni Osmo Kopponen ja hänen perässään kapteeni Pentti Teulahti. Tämä oli ensimmäinen kerta, kun suihkuhävittäjällä laskeuduttiin Suomessa maantietukikohtaan.

[Kilo Tango]

Nende meest ees, kes julgesid väljaspoole kõvakatet näiteks MiG-21 maandada, tuleks müts maha võtta, nende stardi- ja maandumiskiirused olid tänapäeva lennukitega võrreldes ikka suuremad ja jooksud ka palju pikemad (suurem võimalus millegi juhtumiseks). Jutt on seal kiirustest suurusjärgus 400 kmh.

...

Kust see 400km/h pärit on? Julgen väita et isegi täislastis MiG-21 ei ole võimalik sellisel kiirusel maandada.

[Xender]

Mig 21est oli mitu modifikatsiooni, varajasematel oli tõesti maandumiskiirus liiga suur (360 km tunnis), kuid hilisematel (ning sellal juba olemasolevatel) mudelitel vähendati see täienduspaketiga (МиГ-21ПФС) 240 km/h juurde.

Mig 17, 19 ja 29 maandumiskiirus on kõigil 240 km kandis tunnis (mõni km sinna - sinna). Mälu järgi, vene lennundusest raamatutes oli maanudmiskiiruse üle hädalda kõige suurem just Mig 17 puhul, sest sinna astuti Mig 15ne pealt, mille maandumiskiirus oli 170 km tunnis (mis omakorda on sama suur kui Me 262 maandumiskiirus).

Võrdluseks, et Jak-9U mis oli üks viimaseid nõukogude propellerhävitajaid maandumiskiirus oli 140 km.

[Kapten Trumm]

Nende meest ees, kes julgesid väljaspoole kõvakatet näiteks MiG-21 maandada, tuleks müts maha võtta, nende stardi- ja maandumiskiirused olid tänapäeva lennukitega võrreldes ikka suuremad ja jooksud ka palju pikemad (suurem võimalus millegi juhtumiseks). Jutt on seal kiirustest suurusjärgus 400 kmh.

...

Kust see 400km/h pärit on? Julgen väita et isegi täislastis MiG-21 ei ole võimalik sellisel kiirusel maandada.

Umbes 10 tuhande tunnise staaziga soome katselendur on seda öenud (allmost 400 kmh)

[Kapten Trumm]

MiG-21 oli silmapaistev pikikalde kiiruse arendamises. Nagu Laukkanen räägib "aileron control was very sensitive" ja lennukit oli võimalik ümber pikitelje keerutada kiiremini kui 360 kraadi sekundis. Võrdluseks - WWII propellerhävitajal võttis 360 kraadi aega 4-6 sekundit.

Nädalavahetusel vaatasin youtubest USA katselendur Jim "JB" Browni loengut MiG-21/23 teemal ja seal nad katsetasid mingi katselendurite kooli projekti käigus Ungarist hangitud MiG-21UM-i (mis vastab 21MF tasemele) ja see aparaat tegi seal 90-90 katse (katse alguses on lennuk keeratud ühele tiivale 90 kraadise kaldenurgaga, kust ta viiakse samasugusesse asendisse teisele tiivale ja see liigutus (180 kraadine pööre) võttis aega umbes 0,2 sekundit. Tõsi, tiibade all polnud midagi (mis kalde kiirust aeglustab) ja antud lennumasinal on suurem osa massist koondatud keresse, mis tähendab, et inerts kaldele on olematu (lennuk kippus sellest teisest külgasendist üle minema, kuna lennuki reaktsioon on kiirem kui piloodil).

Teine asi, mis mulle kõrva jäi oli MiG-23 kohta (neil oli seal katsetada MiG-23UB) - et nagu JB ütles, et isegi omades F-22 peal 1000 lennutundi, siis ma ei olnud enne näinud lennukit, mis ülehelikiirusel kiirendas nii nagu MiG-23 - et tegemist on võimsa masinaga.

[Kapten Trumm]

Mig 21est oli mitu modifikatsiooni, varajasematel oli tõesti maandumiskiirus liiga suur (360 km tunnis), kuid hilisematel (ning sellal juba olemasolevatel) mudelitel vähendati see täienduspaketiga (МиГ-21ПФС) 240 km/h juurde.

Mig 17, 19 ja 29 maandumiskiirus on kõigil 240 km kandis tunnis (mõni km sinna - sinna). Mälu järgi, vene lennundusest raamatutes oli maanudmiskiiruse üle hädalda kõige suurem just Mig 17 puhul, sest sinna astuti Mig 15ne pealt, mille maandumiskiirus oli 170 km tunnis (mis omakorda on sama suur kui Me 262 maandumiskiirus).

Võrdluseks, et Jak-9U mis oli üks viimaseid nõukogude propellerhävitajaid maandumiskiirus oli 140 km.

Ei tea, kas see ikka tegelikult vähenes või lihtsalt venelased claimivad. Ühest hetkest (ilmselt sama 21PF tulekuga siis) lisandus tagatiibade "ülepuhumine", mis pidi siis suurendama tõstejõudu (läbi tiivast üle voolava õhu kiirendamise). Siiski taolised arvud maksavad vähe, kui pole teada, mis tingimustel need on saavutatud - eelkõige mis on maanduva lennuki kaal. On see tühi lennuk kütuse miinimumjäägiga või midagi muud. Ja see praktiline väärtus sõltub kogemusest - vähekogenud pilootidel pole mõistlik seda miinimumi jahtima minna, sest ilmaolud on erinevad ja pärast paneb lennuk 50 m enne rada rattad maha - lihtsalt mootoriga "juurde anda" enam ei jõua. Nii suurem maandumiskaal kui ka piloodi vähene kogemus suurendavad maandumiskiirust - viimasel juhul on mõistlik maanduda väikse varuga, sest küll rajal pidurdada jõuab. Lisaks MiG-21 kaal kasvas tasapidi iga seeriaga, sest lisandus asju, mida alguses (21F-13 peal polnud).

Nende asjadega muidu nii roosiline lugu polnud päriselus - A-stanis oli üks suur probleem sellega, et lennuväljad asusid 1000+ m kõrgusel, kuum õhk oli hõre ja lennukite stardikiirused kippusid sinna 400 kanti, rattakummid hakkasid lõhkema.

Edit: vaatasin järgi https://www.slideshare.net/mishanbgd/mi ... -wb-manual
MiG-21UM-l (ehk siis juba "tagatiibade puhumisega"
-esiratta tõstmise kiirus (rotating speed) 210-230 kmh
-lahtirebimise kiirus (unstick speed) 330 km (normaalse stardikaaluga)
-maandumiskiirus normaaloludes betoon rajale 260-280 kmh

[Kilo Tango]

...
Umbes 10 tuhande tunnise staaziga soome katselendur on seda öenud (allmost 400 kmh)

Ma tahaks näha seda Guinea-Bissau balantast pilooti, kes suudab maandada lennuki kiirusel 400kmh.

[Kapten Trumm]

Laukkaneni jutt käis MIG-21F-13 taustal, võimalik, et sellel oligi kiirem (vt eelnev jutt).
Selles kiiruses midagi eriskummalist ei olnud, Loemaa ütles, et näiteks Su-7U-d maandusidki seal 380 kandis.
See on analoogne hiigelnoolja tiivaba masin.

[Lemet]

Ma tahaks näha seda Guinea-Bissau balantast pilooti, kes suudab maandada lennuki kiirusel 400kmh.

Kas inimese reaktsioonikiirus sõltub nahavärvist või päritoluriigist? "Sotsialistliku arengutee valinud" Aafrika riikide piloodid läbisid ju täpselt samasuguse väljaõppe kui nõukogude omad, sama aeg, samad masinad ja samad instruktorid. Kui venelane oli peale seda väljaõpet suuteline masinat sellel kiirusel maandama, siis mis paneb arvama, et Guinea-Bissau balantast piloot seda ei suutnud?