Õnnetused tuumaelektrijaamades

[Kapten Trumm]

Kas tuumajaam Eestis on ikka ainuke alternatiiv???
Ma ütleks selle põhjal küll, et trend on murtud ning seda nähtavalt taastuvenergia kasuks.

Mida rohkem kõikuva tootlikkusega energiaallikaid (tuul, päike), seda rohkem on vaja baasvõimsust ja energia säilitamist, et säilitada põhivõrgu stabiilsust. Seega Eesti ilmaoludes ei hakka tuul ja päike eales andma rohkem kui marginaalse osa.

Kui toota päikesest või tuulest oluline osa, on vaja
1. energia säilitamise võimalust ja/või
2. baasenergiat
sest mõlema produktsioon kõigub väga suurtes piirides.

Bioetanoolide ja asjadega on kaks otsa. Esiteks - Co2 emissioon jääb endiselt, sest ühe süsinikuaatomi liitumisel kahe 02 aatomiga tekib ikka samapalju energiat (ja Co2). Co2 emissioon aga muudab kliimat (kiirendab soojenemist). Seega Co2 emissiooni probleemid jäävad (ka järjest kallinevad kvoodid). Lihtsalt taastumatu nafta asemel kasutame nt taastuvat rapsi.

Et ei tekiks asjatut vaidlust - turvas ei ole meie laiuskraadil taastuvkütus.

Teiseks - enne võiksime vaadata arvutusi, kui palju taastuvenergia allikaid on vaja Eesti energiavajaduse katmiseks? Kui me peame selle tagamiseks vallutama Läti ja Peterburi oblasti, et saada piisav rapsi kasvupind - siis pole see idee samuti elujõuline. Võibolla piisab, ma ei tea, juhiks lihtsalt tähelepanu varjatud kividele.

[John]

Kui nüüd küüniline olla siis ma ei ole näinud ka vastust küsimusele, et kui Eesti asetseb praegu sisuliselt tuumajaamade piiramisrõngas, siis mis vahet on avarii korral kas see reaktor on 100km siin või seal pool piiri? Eriti kui energiajulgoleku ja energia hinna seisukohast on küll vahet, kas on Eestis või mitte.

[Tegelane5]

Kui nüüd küüniline olla siis ma ei ole näinud ka vastust küsimusele, et kui Eesti asetseb praegu sisuliselt tuumajaamade piiramisrõngas, siis mis vahet on avarii korral kas see reaktor on 100km siin või seal pool piiri? Eriti kui energiajulgoleku ja energia hinna seisukohast on küll vahet, kas on Eestis või mitte.

Otse tabamuse variant jääb ära, see 30-100km ümber jaama. See on ka veel et meil tuleks niipalju know-how, spetsid, kütus, jäätmed jne väljast osta et loogilisem oleks juba ainult elektrit osta.
Panganduse puhul ei tundu kedagi häirivat et nö juht hoobi vist väga meie käes pole

[mutionu]

Otse tabamuse variant jääb ära, see 30-100km ümber jaama. See on ka veel et meil tuleks niipalju know-how, spetsid, kütus, jäätmed jne väljast osta et loogilisem oleks juba ainult elektrit osta.
Panganduse puhul ei tundu kedagi häirivat et nö juht hoobi vist väga meie käes pole

Kui keegi tuleb Eestit vallutama siis tuumajaama ta küll pommitama ei kipu, juhul kui ta sõja võidab, on ta ise see, kes seda saasta koguma hakkab.
Elektri puhul on oluline hind ja saadavus. Kui jaam on Eestis siis on saadavus enamvähem olemas. Kui ma õigesti mäletan siis tuumajaama elektri hind oli vist soodsaim kui "tossutada" enam ei lubata. Väljast sisseostmise puhul pole aga kumbgi kindel, ei hind ega ka saadavus.
Vanasõna "kelle leiba sööd, selle laulu laulad" ei ole sugugi vale.

[Radist86]

Teiseks - enne võiksime vaadata arvutusi, kui palju taastuvenergia allikaid on vaja Eesti energiavajaduse katmiseks? Kui me peame selle tagamiseks vallutama Läti ja Peterburi oblasti, et saada piisav rapsi kasvupind - siis pole see idee samuti elujõuline.

Täpselt nii. Terve Eestimaa tuleks üles künda. Ja kartul kasvaks siis tõesti ainult poes, sest muude kultuuride jaoks enam ruumi pole. Lisaks õgib traktor suure osa saadavast kütusest ära, sest - kole lugu küll - põllupidamine ei seisnegi ainult külvamises ja saagikoristamises. Padurohelised vast on nõus sirbiga põllul koogutama ja hobusega kündma. Ja hobune, sinder, tahab ka heina talveks. Ei saagi talveks standby nuppu vajutada. Vikatid ja rehad kätte ja...
Miskipärast ma kardan, et need suured rohelised misjonärid pole selleks ohvriks valmis ning sõidaks edaspidigi maalt, 50+ km kauguselt, looduslähedase elu juurest suure ja januse džiibiga linna tööle - jutlustama.
Nagu kusagil mainiti, et üks tuntud roheline on kangesti dollariroheline.

[Lemet]

Peep Rajalt EPL kommentaar artiklile "Tuumavägi ja turvaline maailm":

http://www.epl.ee/artikkel/596139

Ma ei oska võrrelda tuulegeneraatorite hinda teist tüüpi elektrijaamade hinnaga. On aga teisi olulisi mõjutegureid. Tuulikud peavad olema teineteisest soovituslikult 15 rootori diameetri kaugusel. Ehk kui uute 3MW rootori diameeter on 100m, siis vajavad nad pindala S=0,75x0,75x3,14/3=0,58 km2/MW. Ehk 100MW võimsust võtaks 58 km2 territooriumi.
Teine oluline fakt on see, et kui Tuulikule on peale kirjutatud võimsuseks 3MW, siis tegelik saadav pidev võimsus tuleb korrutada 0,22-0,28 sõltuvalt tuultest. Eesti tipptarbimine on kusagil 1600MW juures. Mis teeb kokku u. 1000km2 ning kui soovida energiat mitte importiv riik, siis tuleks kasvatada see pindala 3-4 kordseks, hõlmates ruudu 63x63km. Ebareaalne tundub. Kuid lisaks tuulikutele peab olemas olema kiirelt käivitatav võimsus, mis aitaks tagada tugevaid tuulekõikumisi ja lisaks peab olema mingi võimsus, mis annaks elektrit ka siis kui on sama seis mis mõnel viimasel päeval on olnud - tuuleelektri toodang on null. Võib ehitada jämedaid kaableid teistesse riikidesse, nagu Taanis, kuid kuna tuul ei vali puhumise ajaks tipptunde mil elekter kõige nõutum, siis tüüüpiliselt oleme sunnitud ostma kõige kallimat elektrit kõige rohkem kuna on tarbimise tipp ja müüma oma tuule elektrit väljaspool tipp aega, kuna 24h sees enamus ajast on madal nõudlus.
Hüdro pumpla, mis suudaks ka talve nädal aega energiat anda ehitus Ontikale ujutaks seal 10m sügavuse reservuaari puhul üle mitukümmend ruutkilomeetrit. 1T vett 100m kõrgusel sisaldab 270W/h energiat. Sellele lisanduvad kaod suurusjärgus 20-30% mis nõuab tuulikute arvu kasvatamist kadude kompenseerimiseks.
Päikesepatareid meie laiuskraadil ei oma mitte mingisugust mõtet. Sest talvel kui on energiavajadus suurim, ei tooda päiksepatareid suurt midagi ja tuulikud peavad niikuinii olemas olema selliseks puhuks. Ja topelt võimsust ei ole ka mõtet installida suveks kui nõudlus on väikseim. Ainult võibolla siis kui energia eksport vähese nõudlusega ajal ära tasub.
Võib ju kombineerida erievaid soojusjaamu, kuid kui me ei kasuta seal põlevkivi siis energia me ikkagi sisuliselt impordime. Tuule generaatorite jaoks ei ole põlevkivi küttel töötav soousjaam piisavalt kiiresti reageeriv ning seetõttu on tänane eesti elektrivõrk vastavalt eleringi andmetele võimeline taluma tuulikuid kuni 20% osakaaluni. Ja just nimelt taluma, sest järsud tootmise muutused olulisi kokkuhoide ei anna, aur peab üleval olema ikkagi et olla valmis tootmise ära kukkumisele.

[Tiam]

Radiation risks from Fukushima 'no longer negligible'

The risks associated with iodine-131 contamination in Europe are no longer "negligible," according to CRIIRAD, a French research body on radioactivity. The NGO is advising pregnant women and infants against "risky behaviour," such as consuming fresh milk or vegetables with large leaves.

In response to thousands of inquiries from citizens concerned about fallout from the Fukushima nuclear disaster in Europe, CRIIRAD has compiled an information package on the risks of radioactive iodine-131 contamination in Europe.

The document, published on 7 April, advises against consuming rainwater and says vulnerable groups such as children and pregnant or breastfeeding women should avoid consuming vegetables with large leaves, fresh milk and creamy cheese.

The risks related to prolonged contamination among vulnerable groups of the population can no longer be considered "negligible" and it is now necessary to avoid "risky behaviour," CRIIRAD claimed.

No täiesti mööda ei ole see karikas läinud ka Euroopast vist.Kes prantsuse keelt oskab saab siit enam detaile.

[Tegelane5]

Otse tabamuse variant jääb ära, see 30-100km ümber jaama. See on ka veel et meil tuleks niipalju know-how, spetsid, kütus, jäätmed jne väljast osta et loogilisem oleks juba ainult elektrit osta.
Panganduse puhul ei tundu kedagi häirivat et nö juht hoobi vist väga meie käes pole

Kui keegi tuleb Eestit vallutama siis tuumajaama ta küll pommitama ei kipu, juhul kui ta sõja võidab, on ta ise see, kes seda saasta koguma hakkab.
Elektri puhul on oluline hind ja saadavus. Kui jaam on Eestis siis on saadavus enamvähem olemas. Kui ma õigesti mäletan siis tuumajaama elektri hind oli vist soodsaim kui "tossutada" enam ei lubata. Väljast sisseostmise puhul pole aga kumbgi kindel, ei hind ega ka saadavus.
Vanasõna "kelle leiba sööd, selle laulu laulad" ei ole sugugi vale.

Seda ma ei usugi et tuumajaama pommitama hakatakse. Lihtsalt lihtrahva jaoks on odav elektri hind BS. Nagunii hakkaks elektri hind olema turu hind.

[kana tagumik]

Seda ma ei usugi et tuumajaama pommitama hakatakse. Lihtsalt lihtrahva jaoks on odav elektri hind BS. Nagunii hakkaks elektri hind olema turu hind.

täpselt. odavama omahinna pealt müüdaks lihtsalt kenamate kasumimarginaalidega nii meile kui mujale.

[mutionu]

Seda ma ei usugi et tuumajaama pommitama hakatakse. Lihtsalt lihtrahva jaoks on odav elektri hind BS. Nagunii hakkaks elektri hind olema turu hind.

täpselt. odavama omahinna pealt müüdaks lihtsalt kenamate kasumimarginaalidega nii meile kui mujale.

Kui nn tuumaelektri omahind on kõrge siis seda jaama meile ka ei tule. Seos on selle hinnaga, mida ma korra kuus maksan, siin puudub.

[Tiam]

Seda ma ei usugi et tuumajaama pommitama hakatakse. Lihtsalt lihtrahva jaoks on odav elektri hind BS. Nagunii hakkaks elektri hind olema turu hind.

täpselt. odavama omahinna pealt müüdaks lihtsalt kenamate kasumimarginaalidega nii meile kui mujale.

MOT!

Vabaturul pigem siis juba osta puhtamat ja odavamat rohelist energiat. 2011 peaks olema esimene aasat kus isegi Saksamaa laiuskraadidel PV päikesepaneelide korral MW võimusega jaamade per w hind peaks olema seal 1- 1.2 USD per W ehk odavam kui sarnase söejaama ehitamise korral.

[Kapten Trumm]

Täpselt nii. Terve Eestimaa tuleks üles künda. Ja kartul kasvaks siis tõesti ainult poes, sest muude kultuuride jaoks enam ruumi pole.

Lisaks tuleb silmas pidada, et üles kultiveeritud Eesti territoorium ei ole meie ressursihulgaga idanaabri ambitsioonide (loe soomusvägede) eest mingi valemiga kaitstav (praegu on umbes pool territooriumist soomustehnikale kättesaamatu ning sellest omakorda pool ka jalgsi kehvasti läbitav. Nimg metsa hulk oli viimati selline Liivi sõja ajal.

Ehk kui teha kõik kuivendatud ja kultiveeritud põllumaaks, tuleb investeerida sadade tankide ja kümnete lennukitega armeesse, sest lagedal põllul on kergjalavägi surnud teema.

Ja kui toppida 70x70 km tuulikuid, tuleb paar miljardit panustada täiendavate radarite ostmisele, sest tuulikud piiravad radarite vaatevälja.

Niiet pole nii lihtne see asi.

[John]

Otse tabamuse variant jääb ära, see 30-100km ümber jaama. See on ka veel et meil tuleks niipalju know-how, spetsid, kütus, jäätmed jne väljast osta et loogilisem oleks juba ainult elektrit osta.
Panganduse puhul ei tundu kedagi häirivat et nö juht hoobi vist väga meie käes pole

Ja saaste mis tuulte poolt laiali puhutaks on täiesti kahjutu? Mis puutub elektrihinda siis mis on nüüd parem, kas osta väljast sisse või ise müüa seda teistele? Fakt on ka, et füüsiliselt kohal olev energiallikas on natuke ka teiset kategooriast (jällegi, märksõna "energeetiline julgolek") asi kui likviidne finants.

[mutionu]

MOT!

Vabaturul pigem siis juba osta puhtamat ja odavamat rohelist energiat. 2011 peaks olema esimene aasat kus isegi Saksamaa laiuskraadidel PV päikesepaneelide korral MW võimusega jaamade per w hind peaks olema seal 1- 1.2 USD per W ehk odavam kui sarnase söejaama ehitamise korral.

Vabalt kaubeldaval turul on hetkel mu meelest odavaimaks elektriks Vene elekter, puhtam ta küll ilmselt pole kuid kui sa ise selle eest maksad siis see sind eriti ei huvita ka. Vene elektri puhul aga piisab mingisuguse tootemi liigutamisest, et see katkendlikuks muutuks.

[Kapten Trumm]

Kui Venemaa peab ühel hetkel asuma oma eluea lõpule lähenevate elektrijaamade parki uuendama, siis on vene elektri hinnatõus vältimatu.

Praegu lastakse ju nõuka ajast saadud jaamade+põhivõrguga, mille elueal on piirid ees.