www.militaar.net

Seda viskaks küll vahele, et turistieine maksab poes sama palju või isegi mõnikümmend senti rohkem, kui tavaline sealihakonserv. Viimane on aga kõvasti maitsvam!

Matkaspordis müüakse toidukontsentraate. Kerge õhuke fooliumist ümbrik, pulber sees. Valad keeva vett natuke sisse ja segad hoolikalt. Lased natuke seista ja segad veel. Maitseb hea ja pidi olema jõhkra toiteväärtusega. Korra mulle pakuti metsas. Ports on väike, aga tõhus. Keerasin omale kaks pakki sisse ja ei tahtnud pool päeva sööki nähagi.
On nii soolast kui magusat. Säilib vist pea lõputult ega kaalu midagi. Olenevalt vee hulgast võib figureerida nii supi, püree kui pudruna. Aga segamine on võtmesõna, koti soppidesse kipuvad jääma pulbriklimbid.

Söök tuleb valida vastavalt õppusele.

Kui lähed näiteks lühikeseks ajaks rännakule või niisama loodusesse luusima, siis võta kaasa midagi sellist, mida saab keetmata-küpsetamata süüa. Rosinaid, šokolaadi, halvaad. Sealt saad kergesti süsivesikud kätte, mis näljatunde kustutavad. Samas jääd küll ilma valkudest ja rasvast, kuid lühikeste otsade puhul pole see oluline. Et süda läikima ei hakkaks, võid kaasa võtta soolapähkleid ja suitsuvorsti.

Pikematel matkadel tuleb aga menüü koostamisel silmas pidada nii toidu mitmekülgsust, säilivust kui ka valmistamise kiirust. Peamise osa toidulauast moodustavad süsivesikud: helbed, makaronid, leivakuivikud. Valgud ja rasvad on kaval kombineeritud kujul kaasa võtta: rasvased lihakonservid, praetud kõrned keeduubadega, pemmikan. Valmistamise kiirus ja võimalus häda korral ka toorest toitu süüa on olulisem kui üldiselt arvatakse. Kes on proovinud omale riisiputru (riis keeb ca 20 minutit) keeta mütsitäie niiskete käbidega? Mina...

Metsas süüa otsides korjake AINULT tuntud kraami. Aastaid tagasi läks paar bioloogi ellujäämismatkal loojakarja sellega, et pidasid jões ulpinud surmaputke risoomi söödapeediks. Ärge arveke, et teiega seda ei saa juhtuda! Loomade püüdmisega ei maksa vaeva näha, kui te just kogenud kütid pole. Seeni ei soovita ka süüa, sest need on liiga raskesti seeditavad. Magu saab küll täis, kuid toiteväärtust pole. Marju võib korjata vitamiinide ja maitse pärast. Muidu on nad liiga vesised, et ära elada. Igal juhul tasub korjata pähkleid. Need on toitvad ja säilivad kaua. Igasuguste orasheinte, võilillede ja takjate juurikate korjamine on võimalik vaid püsilaagris, sest need nõuavad pesemist, kuputamist, keetmist jms. Vett ja küttematerjali kulub liiga palju.

Lühikestel metsa- ja kanuuretkedel on saanud tavaks kaasa võtta suitsuvorsti "Õllesigar". Hea tahe ja soolane suutäis kui joogipoolist piisavalt.
Siis veel juust PikNik ja mingid pirukapabulad. Kõike seda saab haugata otse pakendist kasvõi käigupealt ja poriste kätega.
Magusast on kõige kiirem ja tõhusam näljapeletaja ning energiapomm minu jaoks vana hea "Snickers". Seda tasub raskele retkele minnes rinnatasku pista. Kui midagi muud ei ole või on söömiseks megakiire, siis lausa asendamatu. Hammustad korra ja kimad veel mitu tundi edasi.

Suvel sai ERNAle toitu kaasa võetud siis sellise nimekirja järgi (inimese kohta päevas):

50 g vinnutatud liha (kaasa võtta 100 g pakkides, mida saab kamba peale tühjendada)
Kartulipuder
Kiirnuudlid
Pool kangi suitsuvorsti
Näkileiba
Kuivatatud sodi (aprikoos, virsikud, pähklid jms)
Müslibatoonid (corny)
Sokolaadi

Siis luureülesande ajaks oli kaasas üks jänkide MRI ning joogi sisse segamiseks isostari (seda läks nagu leiba, oleks pidanud rohkemgi kaasa vedama).

Unustamatu pajuk on Saastamarketis müüdavad läti sealihakonservid. Isegi praegu hakkab seda meenutades sees keerama. Eriti hea oli, kui pärast seda konservi järgnes Urali kastis tunde mööda Aegviitu loksumine, rops kurgus. Kaks päeva midagi süüa ei saanud. Loost moraal-ostke ainult neid konserve, mille headuses olete ise kindel.

Teine mõnus asi on Rännumehe leib. See ajab samamoodi sees keerama.

kiirnuudlitest olen loobunud, toiteväärtus on nullilähedane. varem võtsin kaasa võileivamaterjale, nüüd olen hakanud kodus valmis tegema, et metsas aega säästa.
lühidalt:

salvesti borš sealihaga olevalt metsas oleku pikkusest ka varieerub purkide arv. tavaliselt, kui on olnud kolme meheline luureüksus, on võetud kamba peale 6 purki= 3 söögikorda tervele tiimile

rukkipaladest valmistatud võileivad suitsuvrosti ja muu jamaga, mida ise tahad. rukkipalades palju kiudained, kõht jääb täis pikemaks ajaks.head standartse suurusega ka, mahuvad hästi rakmetasku:) neid olenevalt retke pikkusest 6-18 tk kaasa teha.

kindlasti proteiinirikast vinnutatud sealiha, mmm.

šokolaadi, ise eelistan kalevi suuri piimašoksi tahvleid, mis ribadeks murtuna on pikaks ajaks varutuna olemas. ennem toitusin snickersist, kuid see hakkas millegipärast maomahlu üles peksma.

karamellkommid, hea lutsutada, kui pole aega pikemalt peatuda.

kindlasti kohv või siis tee, olenevalt eelistusest, eriti kasulik talvisel ajal.

muud nagu polegi.

Sellise toidu puhul on tähtis et see oleks kerge ja sammas ka toitev. Konservidest eelistaks kohalikke põdraliha konserve ja kõrvale on väga hea kas riis või siis mu toiduaine, mis vaid vett lisades kõvasti paisuks. Puljongikuubikud ja kiirsupid on ka igati head.

Kui on viitsimist, siis võib konservid asendada ka kuivatatud lihaga - kaalu vähem ja muude ainetega segades saab õige kaua aega maitsvat rooga. Kuna sellised dehüdreeritud lihatooted on poes üle mõistuse kallid, siis oleks mõistlik neid ise kodusel teel valmistada. Tähtis on eelkõige see, et liha oleks ise kvaliteetne ja et dehüdreerimiseks oleks piisavalt aega.

Kuidas kodus saab ise liha kuivatada? Kas keegi on proovinud ja võiks kogemusi jagada?

Kiirnuudlitest. Õpetus paki peal ütleb, et valmistamiseks tuleb vaid nuudlitele keema aetud vett peale valada, lasta natuke seista ning lisada pakiga kaasas olevaid maitseaineid. Ajateenistuse ajal "serveeriti" meile seda samamoodi - kokapoiss valas kulbitäie leiget vett katelokki, kus sa siis ise neid "surnu juukseid" leotama pidid.

Meie "leiutasime" (ma arvan, et sellisele ideele on tulnud ka sajad teised ajateenijad või kiirnuudliste sõbrad) maistvama, kuid ka aeganõudvama valmistamisviisi. Ajada katelokis vesi lõkke kohal või telgiahju peal keema, panna sisse nuudlid ja pakiga kaasas olev õli. Keeta korralikult, oma viis minutit, seejärel kurnata kogu vesi välja ning lisada pakiga kaasaskäivad maitseained. Segada, võimalusel lisada törts ketšupit ja lasta natukene jahtuda. Niiviisi valmistades on kiirnuudlitel ka "päris" nuudlite maitse.

Mis puudutab turisti eineid, siis minu hinnangul ei olene siin niipalju mitte valmistajast, vaid konkreetsest partiist. Kokkuvõttes tundub mulle siiski miskipärast, et lapsepõlves (st Nõukogude võimu viimastel aastatel) söödud turisti einetel oli tunduvalt parem maitse, kui sellel kraamil, mida täna poodides müüakse.

Kokkuvõttes tundub mulle siiski miskipärast, et lapsepõlves (st Nõukogude võimu viimastel aastatel) söödud turisti einetel oli tunduvalt parem maitse, kui sellel kraamil, mida täna poodides müüakse.

Sul on kuradima õigus, aga väga kõvasti ära räägi - Lang väidab laimuks ja Ansip paneb pahaks!

Arnold kirjutas:

Kokkuvõttes tundub mulle siiski miskipärast, et lapsepõlves (st Nõukogude võimu viimastel aastatel) söödud turisti einetel oli tunduvalt parem maitse, kui sellel kraamil, mida täna poodides müüakse.

Sul on kuradima õigus, aga väga kõvasti ära räägi - Lang väidab laimuks ja Ansip paneb pahaks!

Njah, ma siiski arvan, et ega turisti eine tollal oma kvaliteedilt eriti parem ei olnud ning konservide "hea maitse" tulenes objektiivsetest asjaoludest. Üldiselt oli (korralik) liha meie pere toidulaual tollal suhteliselt harv nähtus. Täna on poest võimalik saada kõikvõimalikke vorste, sinke, kotlette, steike jne. Nii saab korralikust kraamist isu täis ning turisti eine, mis aastal 1989 oli juba haruldus, tundub täna suht kehva kraamina.

Konservidest on makaronid hakklihaga (makaronõ po flotski) üsnagi söödavad. Kodus pistad karbi potti, valad vee peale, lased pliidil natuke aega keeda (et karbi sisu korralikult soojaks saaks) ja - head isu! Välitingimustes olen karbi lihtsalt lõkkesse pannud ja tulemus sama (sel juhul, ma loodan, väikest auku kaane sisse teha keegi ei unusta ). Ja kui soojendamiseks pole aega/võimalust/viitsimist, kõlbab ka niisama külmalt süüa.

Heiks kirjutas:Kuidas kodus saab ise liha kuivatada? Kas keegi on proovinud ja võiks kogemusi jagada?

Siin jahimeeste foorumis on õpetus kodusel teel kuivatatud liha valmistamiseks:
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... =7937#7937
Olen ise proovinud seda liha ja tõesti väga hea tuli nii.

mis aastal 1989 oli juba haruldus, tundub täna suht kehva kraamina.

Kah õige, aga kui tänapäevane "turisti eine" on toodetud hinnatundlikule ostjale ja sisaldab peaasjalikult rasva ja kamaraid, siis nn "turisti eine" 80-tel oli loomalihast, pigem kallis ja üsna kättesaamatu - asutused said mingite limiitidega. Ajaloo instituudis oli ikka laialt käes - olime kanged "ekspeditsioonidel" käiad, ehk selle pärast eraldati rohkem?
Sovetid vist ei osanudki lihakonservi ilma lihata teha? Sellelaadsed tooted saabusid läänest pärast vabaks saamist
Aga ise sai vene ajal peamiselt ulukiliha söödud, sest vanaisa oli jahimees. Selliseid kotlette ja praade, mida vanaema vaaritas, ei saa paraku ka Demjanovi juurest