www.militaar.net

..pidevalt on juttu II MS aegsetest mürsuvarudest.

Minul tekib küsimus - kas mürsud "hapuks" ei lähe ? Lõhkeaine muutub brisantseks (loodame et õige termin) jne.
Säilitustingimused, eriti orkiurgastes, ei ole ju ideaalsed ?

Huvitav oleks veel teada kas neid mürske ka kuidagi "värskendatakse". Või ongi ainult põmm... ja minema.
See on ju teada, et miski pole siin ilmas igavene, kõik vananeb ja hävib.
T.

Kahju, et head kaasfoorumlasest spetsialisti EOD siin enam näha pole, saaks pädeva ja ammendava pikema selgituse.

Üldjuhul 20-30a on säilivus normide järgi venes, oleneb moonast, aga osa moona on võimalik lõhkelaengust tühjendada ja uuesti täita.

Siin foorumis räägitakse, millise säilivusega moona venes praktikas kasutatakse....
https://forum.guns.ru/forummessage/42/750808.html

Venes lisaks see probleem, et moona säilitusaega on korduvalt pikendatud ka ilma "ümberlaadimata".

2012 oli viimati teemaks
Не надо постоянно продлевать сроки хранения старых снарядов - Рогозин
https://ria.ru/20120124/547640885.html

Seal ka numbrid, et ca 2 miljonit tonni mürske tuleks iga aasta utiliseerida....

Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.

seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90

Kunagi YT-s nähtud US armee õppefilmi mürskude hooldusest. Sobilikud kandidaadid sätiti spetsiaalse rakise vahele ja keerati sütikud küljest. Tegevus toimus nö ilma katuseta majas, seinad kaitsesid võimaliku plahvatuse eest. Korrodeerunud mürsud puhastati ja värviti seejärel ning said külge uue sütiku.

Eks ma seda arvasingi et on säilivusaeg tehnilistel alustel ja siis see tähtsam säilivusaeg otsustuskorras

Ilmselt on kahurväelased ja transpordiahvid kulumaterjal nagu iga teine jobu seal imedemaal.

speedsta kirjutas: ↑01 Aug, 2023 21:42 Kunagi YT-s nähtud US armee õppefilmi mürskude hooldusest. Sobilikud kandidaadid sätiti spetsiaalse rakise vahele ja keerati sütikud küljest. Tegevus toimus nö ilma katuseta majas, seinad kaitsesid võimaliku plahvatuse eest. Korrodeerunud mürsud puhastati ja värviti seejärel ning said külge uue sütiku.

Tänapäeval on sütikud mürsust eraldatud ja keeratakse mürsu külge alles enne laskmist. Üks asi on ohutus ja teine see, et sütikuid on erinevaid.
MP omad on teine teema

Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?

Ülal pandud viites:

В 1984 году нам на полигоне выдали снаряды с клеймом года изготовления 1944, и была надпись - не помню то ли на корпусе, то ли на ящике "повторная заливка 1969"

*

Срок хранения боезарядов сегодня установлен в размере 40 лет, но каждые 25 лет должна производиться их повторная заливка.

https://colonelcassad.livejournal.com/4536263.html

*

https://books.google.ee/books?id=i6j_Dw ... 8B&f=false

"повторная заливка" on eesti keeles a`la "teistkordne täitmine valades"

Ju siis on venemaal korraldatud mürksude tööstluslik väga suuremahuline ümberlaadimine. Enne sõda Ukrainaga oli neil varudes 14 miljonit mürsku. Mulle tundub, et lihtsam on mürsud õppustel ära lasta, kui kuskilt pärapõrgust tehasesse vedada ja sealt tagasi või kuhugi edasi.

Igatahes, sirvides РУКОВОДСТВО по эксплуатации ракетно-артиллерийского вооружения, ei leidnud sõnagi ümbervalamise kohta.
https://vii.sfu-kras.ru/images/Osn_chast.pdf

Trips kirjutas: ↑02 Aug, 2023 9:40 Ju siis on venemaal korraldatud mürksude tööstluslik väga suuremahuline ümberlaadimine. Enne sõda Ukrainaga oli neil varudes 14 miljonit mürsku. Mulle tundub, et lihtsam on mürsud õppustel ära lasta, kui kuskilt pärapõrgust tehasesse vedada ja sealt tagasi või kuhugi edasi.

Üks 155mm mürsk kaalub ca 43 kg, sellest jämedalt 10 kg on lõhkeaine+sütik. 1 miljon mürsku seega ainuüksi ~33000 tonni terast. Päris arvestatav kokkuhoid. Eriti arvestades uue mürsu hinda. Vene mürsu hinda ei tea, aga lääne 155mm mürsk maksis hiljuti ca €4000.

Mis krt seal nii palju maksab? Nelja mürsu eest korralik sõiduauto?

https://en.wikipedia.org/wiki/M107_projectile

Teab keegi osalistest, mis tootmiskuupäevadega olid need 122 mm mürsud, mis me Soomest koos relvadega saime (ja mis peaks juba olema ehk vattide pihta ära lastud)? Olen aru saanud, et seda moona (mis tuli DDR-i ladudest vägagi roostes kujul) soomlased värskendasid, kuid mürskude puhul piirdus see roostest puhastamise ja üle värvimisega (ning uue sütikuga). Minged tohletanud viskelaengud muidugi tuleb uued osta. Mingit trotüülivalamist ei olnud ja vähemalt meil sellist infot, et mürsud ei lõhke või tekitavad mingit jama, ka polnud.

Trips kirjutas: ↑01 Aug, 2023 20:20 Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.

seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90

Kas pikraadid ei tekkinud mitte meliniidi (kasutati laialdaselt trotüüli asemel IIMS eel ja ajal) reageerimisel metallidega? Trotüülil seda probleemi olla ei tohiks.

Meliniit, pikriinhape, miinikollane: leidis laialdast kasutamist 1MS ajal. Reageerib niiskes keskonnas metallidega ja annab ebastabiilseid kergesti plahvatavaid ühendeid. Lõhkeainena kehva, plahvatamisel ei pruugi kogu laeng detoneeruda ja ümbrus kollane. Sinclairi kampaania ajal käisid inglased Kroonlinnas olevaid laevu torpeedokaatritega ründamas. Liiga lähedalt lastud torpeedo tegi kaatri ja meeskonna kollaseks.

Ümberlaadimise põhjus: mürsu valmistamine on kulukas protsess ja igasugune keemia muudab aja jooksul enda keemilisi omadusi.
https://www.youtube.com/watch?v=0IgHwYkZ91s&t=1987s

Lugege seda infokildu ja arvake, mis põhjusel plahvatus võis aset leida?
https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nniku_plahvatus

Madis22 kirjutas: ↑17 Aug, 2023 12:00
Trips kirjutas: ↑01 Aug, 2023 20:20 Akf Fucs, mismoodi sa kujutad ette mürskude uuesti laadimist ?
Tavaliselt on mürkude, mp miinide lõhkeaine sisse valatud. TNT vedeldmiseks peab seda uuesti kuumutama ja siis välja kallama.
Aja jooksul mürsu sees olev lõhkeaine reageerib metalliga ja tekib TNT-st kordades tundlikum lõhkeaine pikriit, mis hakkab pragudest ja ühenduskohdest välja pressima. Pikriit ei taha initsieerumiseks palju - säde, löök vmt ja ...
TVJ-s(mis iganes see uue nimega nüüd on ) on minu teada Saksamaal väljaõppinud spetsialist, kes hindab lahingumoona seiskorda ja siis otsustab kas lahingumoon läheb auku või jääb kasutusse.

seda teemat on juba käsitletud siin viewtopic.php?f=42&t=11181&start=90
Kas pikraadid ei tekkinud mitte meliniidi (kasutati laialdaselt trotüüli asemel IIMS eel ja ajal) reageerimisel metallidega? Trotüülil seda probleemi olla ei tohiks.

Lisaks värvitakse või kaetakse oksiidikihiga (vähemalt tänapäeval) mürsud ka seespoolt.

TNT hakkab ajapikku eritama vedelikku (ik. exudation), mis on tundlik, kui see seguneb tolmu vms.-ga. Vedelik koosneb peamiselt DNT-st (dinitrotolueen, mis on TNT tooraine) ja TNT isomeeridest. DNT on ka väga mürgine.
Lisaks:

Wiki kirjutas:Exudation of impurities leads to formation of pores and cracks (which in turn cause increased shock sensitivity). Migration of the exudated liquid into the fuze screw thread can form fire channels, increasing the risk of accidental detonation. Fuze malfunction can also result from the liquid migrating into the fuze mechanism.

https://apps.dtic.mil/sti/citations/ADA125476
https://www.msiac.nato.int/publication/ ... nd-ageing/

www.militaar.net

Mürskude säilivus ja ümber laadimine

Mürskude säilivus ja ümber laadimine

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus

Re: Mürskude säilivus