www.militaar.net

Läbi aegade on erinevad diktaatorid ja kuningad saanud oma otsa läbi atentaadi. Alustades Babüloni kuningast ja lõpetades Haiti presidendiga 2021a.
Viskaks siit õhtku teema , et mis jooned peab ületama diktaator , et tema karjäär erakorraliselt lõpetatakse ja kelle poolt see enamasti on tehtud ? Võimu omastamiseks või "riigi päästmiseks" ? `Omade või võõraste poolt? On meil siin suuremat sorti ajaloohuvilisi kes teemat uurinud`?

Meil omalgi naabritel mõned sellised isendid kes häirivad toimivat maailmakorda ja riikide suveräänsust. Miks pole asja lahendatud alternatiivseid mooduseid kasutades? Hirm eskalatsiooni ees? Objekt peidus ja turvatud ?

Õigesti kaarte ladudes ja dollareid/eurosid/seekleid kulutades võivab selle asja taga lasta välja paista kasvõi sihtriigi opositsiooni kõrvad või mõni b kategooria terroriorganisatsioon kuskil kolmandates riikides.

Ehk siis kui pind silmas läheb liiga suureks tuleb pind eemaldada mitte oodata kuni vaikselt välja mädaneb. Kuskil mustal mandril arvatavasti löödaks mõni direktor maha, et saaks tema tooli endale ja valge Toyota maasturi aga see ei ole hetke teemaks.

atentaat
https://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cg ... =M&O=0&E=0

Walter2 kirjutas: ↑25 Mär, 2024 9:17 atentaat
https://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cg ... =M&O=0&E=0

Aitäh aga mobiili autocorrect järjekindlalt muudab tähte ikka ära.

Demokraatia tekkiski sellepärast, et diktaatoril oli võimalik lahkumine oma võimupositsioonilt vaid jalad ees. Ei olnud vahet kas nuga kõhus või loomulik surm. Riigi eliit tollal teadis - kui juhtimisega hakkama ei saa siis valimistel sind ei toetata ja uus valitud jätkab. Seega antiikdemokraatias polnud nuga kõhtu enam vakjalik. Just demokraatia puhus hästi Rooma riigi võimule. Paraku rahvas kaugenes - tekkis keisririik ja keiser polnud enam valitav. Ja kohe läks lahti ka atentaadid. Paljud keisrid olid siiski võimekad - neid ei tapetud. Oli ka viletsaid keisrid ja nemad said kohe nuga.
Diktatuuris puudub mehhanism diktaatori välja vahetamiseks kui ta on äpu või muidu lolliks muutunud. Seega teda toetav eliit salamahti püüab leida viisi kuidas kiire noalöögiga diktaator kõrvaldada. Viimane muidugi teab, et teda püütakse selga pussitada ja püüab kõik kahtlusalused enne kõrvaldada. Selles mõttes on diktaatoril lihtsam - kui on kahtlusalune siis kõrvaldamine on käkitegu. Nii läks Navalnõiga. Nuhke on mõlemal pool.
Miks mõnikord mõned siiski püsivad ja on pikaealised. Loomulikult on tal toetav punt. Kui jagad riigipirukast parasjagu on toetajad rahul ja otsivad ise kahtlusaluseid ja ei plaani oma juhist diktaatori kõrvaldamist. Sedasi olid võimul, Stalin, Lenin ja ka Putler ja enamus antiikdiktaatoreid.
On ka vastupidised näited. Roomas viimasel sajandil oli ebastabiilne periood. Keskmine diktaatori eluiga oli 9 kuud.- Tüüpjuhus oli - diktaatori kukutas tema enda parem käsi - sõjaväe ülemjuhataja. Sai pukki, määras uue ja see sell kukutas oma isanda. Ja nii sada aastat järjepanu. Point oli ikka BarBaride pealetungis - keiser olla oli uhke ja hää, korraldada vägevaid orgiaid aga va riigijuhtimine ei tulnud välja. Seega eliit sosistas kõrva värskele sõjaväe juhile - hakka ise keisriks. Hakkaski.
Paljud kuningad-keisrid siiski said riigijuhtimise kunstile kiirelt pihta. Jagasid eliidile soojad kohad kätte, kellegile mitte liigas palju võimu ja voila - riik toimis edukalt.