Avastusest lugesin mitu aastat tagasi, kuid alles nüüd jõudis kohale, kui suur see oma aja kohta oli.
Sellise armee ülalpidamine tolle aja Põhja-Euroopa ressursside juures eeldas logistikat. Niisama vastu tulevaid asulaid tühjaks süües poleks sedasi kaua tegutsenud. Samas - võib-olla nad ei tegutsenudki kaua, vaid tulid kokku üheks lahinguks?
Asjaolu, et Põhja-Euroopa rahvad ei kirjutanud, või kui midagi üles märkisid, siis mitte vastupidavale meediale, jätab muidugi tänamatuks tööks selle selgitamise, et kes osapooled olid, milles konflikt seisnes ja kes võitis.
Samal ajal (1400 e.m.a.) olid Egiptuses ikka korralikud sõjakorrespondendid, kes "mererahvaste rünnaku" piltide ja vangilangenute nimedeni välja dokumenteerisid
[1] ja hetiididega peetud sõja läbisaamisel ning liidu sõlmimisel rahulepingud kirja panid
[2].

Võrreldes sellega on Põhja-Euroopa ajaloo uurimine ikka raske töö.