olavsu1 kirjutas: ↑28 Okt, 2024 20:18
Taaniel Tina kirjutas: ↑28 Okt, 2024 16:53
Pigem usun, et tegemist on mingi suure maja (kõrval olid kõrghooned) toitmiseks mõeldud küttesüsteem
Võib-olla ka, ei tea täpselt.
Ainult et kuuma küttevee kohta pole iseloomulikku auru näha, pigem nagu veeudu. Küttetrassides on sellisel ajal juba vee temperatuur 100 kraadi juures???
sügisene läbipesemine toimub suruõhu ja külma veega, radikates seisnud vesi ei tohi sattuda katlasse.
esimesed kuupmeetrid sellist vett on värvilt toornafta ja vedelasita vahepeal.
Küttesüsteemides kasutatakse värvitud vett, et eristada veelekke korral, et kust vesi on pärit.
Nõrk lahus värvib vee neoonroheliseks.
Aga tegelikult on see värvaine pulber ise mustjaspruun ja kui see sadestub torudesse, siis see on ka pruun.
Seda saab näha soojasõlmedes, kui kontrollkraanist vett lasta, siis alul on see pruun ja hiljem muutub roheliseks.
Praeguste sügisilmadega läheb trassi ca +65C vesi, mis tagaks tarbijate sooja vee tootmise ja +100C juurde tõstetakse trassivee temperatuur ca -20C välistemperatuuri juures.
Tänapäeval juhitakse suuri (trassi)pumpasid sagedusmuunduriga, ette antud rõhuvahe hoidmiseks ja kui trass lõhkeb, siis pumbad hakkavad kohe automaatselt täis võimsusel tööle, et määratud rõhku säilitada.
Meil on juba enamustes hoonetes soojasõlmedes soojusvahetid ja seega on vaja trassides rõhku kuni 3bar, mis on madalam, kui ilma soojusvahetiteta on vaja (24 korruselisele ilma soojusvahetita hoonele vajalik trassirõhk oleks ca 10bar).
Kui neil soojusvaheteid ei ole kasutusel (kallid), siis näeme jätkuvalt mädand torude lõhkemisi.
(Pilvelõhkujates kasutatakse kütteks ka aurutrasse, et suure kõrguse vahe pärast trassirõhk liiga kõrgele ei tõuseks aga keskkütte aurutrassi lõhkemisel lendab vedelat vett oluliselt vähem, kui veetrassi lõhkemisel.)