www.militaar.net

Kauba laadimise, lossimise ja kinnitamisega tegelevadki kohalikud stevedorid, mitte laeva meeskond. Samuti peab ballasti välja pumpama suuremas osas enne kauba laadimist, sest laadimise ajal enam ei jõua. Kauba laadimisplaani teeb ikka reeglina laeva vanemtüürimees, sest tema vastutab, et laeva püstuvus oleks tagatud, kalda laadijad seda kohe kindlasti tagada ei saa. Reeglina on laadimisplaan juba ammu laeva poolt stevedoridele saadetud, mitte nemad ei hakka seda ise tegema. Kui meeskonna rahvusest rääkida, siis meie laevas samuti on eestlasi, soomlasi, filipiine ukrainlasi ja inglane. Ei ole aru saanud, et mõni oleks linguga stepist kinni püütud ja laeva saadetud.

Kui suur laev teil on, mulk35 ja kui kaua sellise laadimine tavaliselt kestab?

Stevidorid on meil sellised tehnilise poole töötajad - nende vahetuse juht, kraanamehed jms. See kes laeva laadimist sadama ja saatja poolt juhendab on eraldi ülevaataja või survey. Samuti kapteni paberitega mees aga ta ei sõida selle laevaga kaasa. Temal on alati probleemid meeskonnaga ja sellega kui palju mingisse trümmi panna ja kui palju tuleb ballastit välja pumbata kui on osakoormaga ülesõit sadamate vahel jms. Ta peab enda nägemuse laeva meeskonnaga kooskõlastama. See on väga lihtne siis kui laaditakse killustikku, hakkepuitu või midagi taolist. Väga keeruline näiteks siis kui kaup on vanametall mille kuupmeeter kaalub 0,3-7 tonni ja seda on 3-4 eri sorti ja kõik peab laeva ära mahtuma. Tavaliselt kipub ruumipuudus tekkima sest tellija on traditsiooniliselt liiga väikese laeva tellinud ehk kuupmeeter kaalub vähem kui hästi makstud härrad peakontoris arvavad.

Laeva meeskonnal on algselt ainult teadmine et tuleb näiteks 35 000 tonni ja mingi visand. Siis muudetakse sellist algselt kooskõlastatud plaani vahel päeva jooksul mitu korda stiilis et esimesse trümmi 2000 juurde, neljandasse pole enam vaja, viiendasse 1000 kergemat (väiksema mahukaaluga) jne. Laevameeste silma jaoks on kai peal ainult mingid väliselt sarnased kuhjad ja autodega veetakse midagi pidevalt juurde. Kauba saaja peab need materjalid sihtkohas ka eraldi kätte saama.

Tunnistan, et mul ei ole suur laev, aga laeva püstuvuse eest vastutab endiselt laeva vanemtüürimees ja kalda mestel ei ole selles suhtes midagi kobiseda. Tema ütleb mida ja kui palju ja kuhu laadida, et laev püstuvust ei kaotaks ja üle ei laetaks. Kauba tellija võib rääkida mida tahab, samamoodi surveyor ei saa öelda kuhu ja kui palju panema peab, see on ikka ainult laeva kapteni ja vanemtüüri otsustada. See, et kuskile trümmi mahub veel või mingit teist sorti kaupa ei mängi rolli.

Kolitagu palun selle "ankur tekilt näha/pole näha/stividoride ja laevameeskonna tööülesanded/seilasime,teame" teemaarendusega ehk omaette teemasse a la "kaubalaevastiku argipäev", "ohutu meresõidu eripärad" vms?
Hea meelega arutleks siit edasi, mida huvitavat Läänemere põhjas taristuga toimub.

Imelik, tavaliselt piisab uue teema sünniks juba sellest, kui kaks postitust poolteist millimeetrit ettenähtud rajast kõrvale kalduvad...

Sekeldaja kirjutas: ↑04 Veebr, 2025 0:40 Kolitagu palun selle "ankur tekilt näha/pole näha/stividoride ja laevameeskonna tööülesanded/seilasime,teame" teemaarendusega ehk omaette teemasse a la "kaubalaevastiku argipäev", "ohutu meresõidu eripärad" vms?

OK, kui ma pikemalt arvuti juurde saan saadan asjaomastele privaatsõnumid. Ägedama oponendiga läheks hea meelega ka koos ankrut vaatlema

Vaidlus on vist erinevate mastaapide ja kaupade pärast. Kui üks ütleb et ballast tuleb kohe välja pumbata siis teise teooria järgi ei. 15 meetrit sügava trümmiga laeva parras tõuseb siis nii kõrgele et kiired hüdraulilisrd kraanad ei ulata merepoolsesse külge laadima ja trümmi tuleb eraldi masin saata.

See lepitalse juba veo tellimisel reederiga kokku et laadimist juhendab eraldi mees kes teab kauba ja konkreetse sadama eripära. Vastutavad lõppkokkuvõttes tõesti kapten ning tüürimees kuid nad kuulavad juhendajat samamoodi nagu lootsi.

vanahalb kirjutas: ↑04 Veebr, 2025 8:45

Sekeldaja kirjutas: ↑04 Veebr, 2025 0:40 Kolitagu palun selle "ankur tekilt näha/pole näha/stividoride ja laevameeskonna tööülesanded/seilasime,teame" teemaarendusega ehk omaette teemasse a la "kaubalaevastiku argipäev", "ohutu meresõidu eripärad" vms?

OK, kui ma pikemalt arvuti juurde saan saadan asjaomastele privaatsõnumid. Ägedama oponendiga läheks hea meelega ka koos ankrut vaatlema

Vaidlus on vist erinevate mastaapide ja kaupade pärast. Kui üks ütleb et ballast tuleb kohe välja pumbata siis teise teooria järgi ei. 15 meetrit sügava trümmiga laeva parras tõuseb siis nii kõrgele et kiired hüdraulilisrd kraanad ei ulata merepoolsesse külge laadima ja trümmi tuleb eraldi masin saata.

See lepitalse juba veo tellimisel reederiga kokku et laadimist juhendab eraldi mees kes teab kauba ja konkreetse sadama eripära. Vastutavad lõppkokkuvõttes tõesti kapten ning tüürimees kuid nad kuulavad juhendajat samamoodi nagu lootsi.

Eiei, palun privaati mitte kolida. Täitsa ilma tagamõtteta käisin eraldi teema loomise välja, sest nii sinu kui Lemeti erialast juttu on huvitav lugeda, lihtsalt see on nüüd juba vist lehekülgede kaupa käinud Läänemere taristu probleemide lõimes, kuhu sadamatöö ja laevapere igapäev ei puutu. Olen ise minevikus samuti laevanduse kaldalt korraldavas osas toimetanud, nii et pigem tekkis lugedes sedapidi elevus.
Nii et näiteks vaba teema alla näiteks "laevandus" oleks teretulnud, seda enam, et päris selleteemalist eestikeelset foorumit pärast väikelaevnikke ja purjetajaid koondanud Kipperi hinguseleminekut vist üldse polegi.

Laeva meeskonnal on algselt ainult teadmine et tuleb näiteks 35 000 tonni ja mingi visand

Paljudes sadamates on nõutav kaptenipoolse lastimisplaani saatmine juba enne, kui laev ülepea sadamasse saabub. Lisaks veel vastutusest- tean juhust, kus vanemtüürimehe nõudmisel on kaldameeskond pooleldi täidetud laeva uuesti tühjaks laadinud ja kõike otsast alustanud ( alused kottidega ja vastutaja pilk ei ulatunud kõikjale). Tüür sellega erilist populaarsust ei kogunud, aga erilist põtkimist kah polnud, tehti mustade meeste poolt ära.

Lastimisplaan on esialgselt valmis tehtud küll ning laevamehed on sellega tutvunud ja heaks kiitnud. Ma olen mõnikord kõrvalt vaadanud killustiku või vilja või ümarpuidu laadimist. Polegi midagi keerulist sest ühesugune kaup ja kuupmeetreid kokku arvestades mahub ära. Mingeid selliseid täiendusi et paneks puutüved ikka risti laeva mitte piki laeva pole ka vaja teha ning ega laev sellega nõus nagunii ei oleks.

See mida ma silmas pidasin on olukord kus kaupa ei pea eraldi kinnitama ehk puistlast. Mitu liiki, kuupmeetri kaal ei ole ühtlane ja mitmest sadamast korjatakse peale. Ma olen sel juhul kauba saatja poolelt osalenud. Kui Läänemere äärest Aasiasse saadetakse on tellitud selline laev mis Taani väinadest süvise poolest täiskoormaga veel läbi mahub. Kõige tavalisem on 30 - 50 tuhande tonnine. Täpsem termin on DWCC ehk kaubakandevõime. Üks selline klassikaline laev, Weco Josephine , mis on käinud kaupa viimas https://www.vesselfinder.com/vessels/details/9779020

Ise plaani tegemisel on hea arvestada trümmide numbrite ja sügavusega. Kõrgusega õieti sest meetreid hakatakse altpoolt lugema ja enamasti on need trümmid kuni 15 meetrit sügavad/kõrged. Niimoodi et 1 trümm 1-4 meetrit seda ja 5 trümm 8-10 m toda ja esialgsele plaanile tuleb laeva pikiläbilõige koos jaotistega. Vastavad tonnid ka et kui palju mingi jaotis kaalub. See siis kinnitatakse ära ja hakatakse niimoodi laadima. Raudpolt et sealt mingi sordi mahukaal poel see mille saatja on deklareerinud ja mis plaanil on näidatud. Siis hakatakse plaani laadimise käigus jooksvalt ümber tegema ja laevamehed ei teagi täpselt mida kai pealt võtta on. Nad kinnitavad neid muudatusi , niimoodi et neljandasse trümmi- mitte 3000 tonni meetritele 5-8 vaid 2500 ja 5-9. Pea alati on mahukaal väiksem kui müüja oma kulpidega mõõtis ja kraam ei taha laeva ära mahtuda.

Ballasti pumpamisega seoses - laeva enda kraanad saavad trümmides kaupa ümber paigutada ja kai pealt ka laadida kui kaup kohe laeva kõrval on. Mõnes sadamas veetakse jooksvalt, mõnes on juba valmis aga nii kaugel et laeva kraana ei ulata. Siis laaditakse sadama kraanadega ja trossidega kraanad ulatavad kaugemale kuid on aeglasemad, hüdraulised on lühemate nooltega ja kiiremad. Mida ma enne kirusin, et tüürimees pumpas kogu ballasti välja - tühja laeva parras tõuseb sellega nii kõrgele et hüdraulilised kraanad ei ulata enam laadima. Mõni ükski sadam kus mõni nii suur on et ulataks ja siis peab ta muust tööst vaba olema. Siis tuleb kogu esialgne ja juba kinnitatud laadimise plaan kohe ümber teha.

Kui niimoodi osakoormad laaditakse vaadatakse sadama süvist ja konkreetse kai süvist. Näiteks Riia sadam on madal ja kui kogumisring teha siis Riia - Paldiski-Klaipeda või midagi taolist. 1990-ndatel kui Venemaa veel sõber oli alustati tihtipeale Peterburist sest seal on ka madal. Me sõitsime siis autodega ja olime järgmises sadamas juba vastas kui laev tuli.

Ja et ma pole mitte konkreetse sadamaga seotud vaid tellija kaubaga siis ajajoonelt tagasi minnes - 2000-ndetatel olid ühe Norra reederi laevad, pika lepinguga ja oskajate meestega. Kui 2008 majanduskriis tuli tahtis reeder natuke raha juurde et kasvõi nullkasumiga vedada. Tellija oli väga jäik, ei muutnud lepingut. Reeder tegi siis omavahendite arvelt kõik lubatu ära ning lepingut enam ei pikendanud. Siis oli oma 10 aasta väga juhuslikke laevu, võeti sealt kus odavam on. Väiksemate laevadega mis maksimum Hispaaniani sõitsid oligi vahel nii et laadimine hakkas peale, kapten või tüürimees hakkas õpetama et kuidas seda teha tuleb ja kõik - töö seisma. Helistati reederile (nende väikeste laevaded kontorid olid Skandinaavias) et kapten ei tea laadimisest midagi. Siis jagelesid kapten ja reederikontor omavahel ning midagi sai lõpuks ikka tehtud. Sealt kontorist vedu rohkem ei tellitud.

Tüürimees või väiksestel laevadel kapten tahab tihti et laev oleks kogu laadimise ajal väga täpselt tasakaalus ja seletab et pange nüüd sinna või sinna. Aga ta ei tea mis järgmisena tuleb ning ajab oma juhendamisega aluse veel rohkem kreeni. Praegult on juba mitu head aastat reederiga kohe kokku lepitud et kes juhendab. Tüürimees ei tulgi suurtel laevadel oma vahetuse kestel siseruumidest eriti välja. Vähemalt alguses. Vaatab seina peal seierit ning vahel hoiatab et eee, räme kreen (3 kraadi) mere poole. Siis vastatakse et ää põe, kahe tunni pärast on sirge ja ta nõustub et ahah. Päris lõpus või enne trümmi sulgemist käib ja uurib küll et kuidas sai ja kas on enam-vähem ühtlaselt.

Kokkuvõtvalt ongi niimoodi et alati on ruumist puudus. Niimoodi et laev on süviseni täis laaditud ja veel jäi isegi ruumi üle juhtub väga harva. Kui on kohe näha et liiga väike laev on tellitud ongi tellija süüdi kes ei oska mõõta või mainib nagu muuseas et eino, oli jah plaan 5000 tonni saata aga tõime 6000 ja katsuge ikka sisse suruda. Tüürimees ja üldse meeskond on ajukirurgid! Stevidorid oleks nagu esimest päeva ja laadivad valesse pardasse . Kui selline laev valmis saab olen ma küll iga kord vandunud et see jääb nüüd küll viimaseks ja tehku neid kes tahab. Siis läheb jälle kuu-poolteist mööda ja küsitakse et üks laev oleks vaja valmis teha ja tuled või? Eks ma siis tulen

Tegelikult peakski tüürimees ütlema, et nüüd panene esimesse trümmi nii palju ja siis kolmandasse nii palju jne. Ballasti kohta nii palju, et mõned aastad tagasi pidid kõik laevad peale panema süsteemi millel nimeks BWTS ehk siis ballast water treaty system, ma ei teagi kuidas see eesti keeles õige oleks tõlkida aga teeb see seda, et kogu ballastvesi, mis sisse või välja pumbatakse käib läbi UV filtri, et tappa kõik elusorganismid. Seda sellepärast, et mitte viia järgmisesse sadamasse võõrliike. Tänu selle väheneb ka pumpade jõudlus olenevalt sadama veekvaliteedist 2-4 korda ja seetõttu tuleb ka võimalikult palju ballasti välja pumbata enne laadimise algust, et mitte hiljem ajahätta jääda ning ei selguks, et laev on üle lastitud kuna osa ballasti on veel välja pumpamata.

Tüürimees ütleks küll kui ta teaks kauba mahukaalu. Ütleb näiteks et paneme esimesse 4000, aga kui see on kerge materjal ja kui nii panna siis ongi servani täis. Kui lõpuks terve laeva täis on jääb different vale. Kui järgmises sadamas on sinna midagi paremat lisada pole vaja selles pingutada.
Üldjoontes - see juhendamine ei ole laevameeste kiusamiseks ja see ülevaataja kes nendega otseselt suhtleb on ise nii kaptenina kui tüürimehena merd sõitnud. Üldiselt ikka kuulatakse ja usaldatakse samamoodi kui lootsi kes võõras kohas laeva juhib. Täiesti teema algusesse minnes - vaidlus saigi alguse sellest et ma väitsin et meeskondi on erinevaid ja mu kogemuste põhjal mida odavam vedaja seda rohkem seletamist. Sealt veel samm edasi - Venemaa varilaevastik ja ma pean küll täiesti võimalikuks et niisuguse taseme meeskonnad unustavad ankrud kinnitamata või lohistavad seda kilomeetrite kaupa järgi sest keegi ei saa aega vaatama minna et mis seal täpselt koliseb.

Ballasti jõuab rahulikult välja pumbata kui laadimine kestab 72 tundi. Ühe öö ja 12 tunniga ju jõuti. Ja kui öeldi et pole vaja pumbata polnud vahitüürimehel (Pakistanist kui õigesti mäletan ja tervikuna ilma valgete meesteta meeskond) ilmselt midagi targemat teha sest selles sadamas ametiühing öist laadimist ei lubanud.

"Ankur tekilt näha - ankrut pole näha" vaidlusesse üks hiljutine kogemus.
Vaidlus algas küll hoopis kõrvalteemas mis puudutas kaableid merepõhjas ja nende purukstõmbamist laeva ankruga.

Nüüd juhtus üks enam-vähem õiges mõõdus laev ette - M/V Ceres One https://www.balticshipping.com/vessel/imo/9698434 ja oli ka aega pikemalt ringi kolada. Meeskond olid silma järgi hiinlased. Täitsa asjalikud tüübid. Ma ei kasuta siin merendustermineid sest ma pole meremees. Üldiselt ei pea aru saamiseks et maakera on ümmargune ise tingimata kosmonaut olema. Kõike saab selgitada ja ilma foorumliku tänitamiseta.

Arutelu oligi ankru allakukkumise üle ja laevamehed ütlesid kohe et ankur ei saa ise alla kukkuda. Uurisin et kas ankrut saab oma silmaga vaadata ja loomulikult pidi saama . Seda tulebki jälgida kui teda üles tõmmatakse või alla lastakse.
Hakkasime ahtrist kus meeskonnaruumid on, ettepoole jalutama. Paarsada meetrit pikk tee ja vaatasin vahel üle reelingu et kas ankrut on juba näha. Ei olnud kuskil. Lõpus ronisime ankrutekile. See on laeva vööris kõrgem tasapind ja sealgi olid ainult ankrupelid (vintsid) ning parda taha kaduvad ketid. Umbrauast poord oli nii kõrge et inimene sellest üle ei ulatu kummarduma ega allapoole vaatama. Siis näidati eraldi platvormi .- umbes ruutmeeter suur ja kolme astmega trepp viis üles. Sealt sai siis juba niipalju allapoole kummarduda et näha kas ankur üldse veel laeva küljes on. Kusjuures sel Ceres One-l on silmatorkavalt pikad ankruklüüsid ja ankur ulatub kerest kaugele. Mõnel , millel ankur nishis käib pole teda üldse tekilt näha.
Laevamehed kommenteerisid ühtlasi et tavapärasel ringkäigul ei käi merereisi ajal mitte keegi niimoodi igaks juhuks vaatamas et "a äkki on ankur alla kukkunud". Vähemalt mitte nende laeval.

Siis teine teema - ankru allakukkumine. Seal oli ta üles tõmmatud asendis. Vintsile oli pidur peale keeratud. Pidur oli friktsioonlint mida käsitsi, keermestatud lati ja suure ratta abil vintsitrumlile pingutatakse. Ankrukett oli lisaks stoperdatud lülide vahele käiva kiiluga mis samuti kruviga paika tõmmatakse. Ma hakkasin oma teooriat allakukkumisest arendama sellest et see stopper siin võib ununeda. Hiinlaste arvates võib aga see on pootsmani kontrollida. Kui ei kontrolli või unustab tuleb pootsman lahti lasta. OK, ununes. Järgmiseks vintsi pidur. See keeratakse peale käsitsi ja pingutatakse nii et ägiseb. Aga kui ei pingutata? Kas ei viitsita pingutusratast nii pikalt kruttida või tuleb jõust puudu. Nende laeval juhtus ka pisikesi ja kleenukesi mehi vastu tulema. Siis annab pidur järele , umbes samamoodi kui kehvasti peale tõmmatud auto käsipidur.
Uurisin veel et kas see ongi ainuke pidur või on midagi ka mootoriga seotud. Või on ülekanne selline et ilma mootorita ei saa vints pöörelda. (Kuskilt mehhaanikast oli meelde jäänud et tiguülekannetel , kui neid kasutatakse, on oma spetsiifika). Mootor ei puutuvat asjasse. Kui seda kasutatakse siis tõmmataks spets hoovaga tähik hambumisse . Üldiselt on ta lahti ühendatud ja alla lastakse ankur enamasti gravitatsioonijõu abil.
Kokkuvõttes - kui stopper on jäänud mingil põhjusel paigaldamata ja vintsi ei pidurdata siis kukub ankur all.

Järgmiseks seletasid laevamehed et kui ankur alla läheb on see selline mürin ja keti kolin et terves laevas on kuulda. Sellepärast ei saa ankur märkamatult alla kukkuda. Ma vaidlesin vastu et ega te ei pea ju ankrut vabalangemise kiirendusega alla kukutama. Stopper on jäänud panemata, vintsile pole pidurit korralikult peale keeratud. Laev sõidab, iga laine kõigutab natuke ja iga lainega vajub ankur paar sentimeetrit allapoole. Millalgi hakkab merepõhja kraapima ja siis läheb veel hulk aega enne kui keegi märkab et midagi oleks nagu põhjas kinni.

Meremehed vaidlesid jälle vastu et niimoodi ei saa ankrut lohistada . see on sama kui blokeerida autol üks esiratas ära. Ma arvasin et normaalsel kruiisikiirusel sõitvat laeva ankruga küll seisma ei saa pidurdada. Ankur on võib-olla 15 tonni + ankrukett aga laeval on 40 000 tonni kaupa + aluse enda kaal. See ankur kas lohiseb lihtsalt järel kui on liivane põhi või läheb kett ühe ropsuga pooleks kui ta kuhugi taha kinni jääb. Ankrus olemine ja muu selline toimub ikka seisva või peaaegu seisva laevaga. See vaidlus väga kuhugi ei jõudnud sest nad ei olevat mitte kunagi niimoodi ankrut järgi lohistanud ja konstruktsioonid on rohkem teoreetilised. Seda küll et tormis on laev triivinud sest ankur ei jää põhja kinni. Või on ankur ära kaotatud.

Päris üksinda, kui vaja oleks, saaks ilmselt minagi laeval ankru alla kukutada. Nende hõõrdajamitega töötamine võtaks naha märjaks kuid päris võimatu missioonina asi ei tundunud. Sellest siis variant et laeval võib olla ka ainult üks diversant kes ankrutega kaableid lõhub.

M/V Ceres One on üsnagi uus laev, ehitatud 2017. Välimuse ja üldmulje järgi pidasin ma teda vähemalt 10-15 aastat vanemaks. Venemaa naftalaevastik on palju räsitum ja meeskonnad on samuti seinast seina.

Kokkuvõtteks siis, meremehed laeva peal selgitasid sulle, et ei ole võimalik, et keegi ei märka, et ankur alla kukub või järele lohiseb, aga sina ei jäänud uskuma.

Vanahalb, loe oma tekst ise ka läbi ja sa saad aru, et su järeldused on täielik jama.

Antud video 23 sekundil on ankrudekilt filmitud ankru merrejooks, mida austet kaasfoorumlase väitel kaunikesti võimatu olevat näha...

https://youtu.be/hcquya_mGxY?si=dTAeKR-xGobxdUN_

Ja tea, mida need kaks tonti alates 35ndast sekundist küll seal serva peal kõlguvad, kui muhvigi näha pole...?

https://youtu.be/9lu8lF1gsm4?si=aVO0XXyhqJRdYAp-

Lemet kirjutas: ↑17 Apr, 2025 10:04 Antud video 23 sekundil on ankrudekilt filmitud ankru merrejooks, mis austet kaasfoorumlase väitel kaunikesti võimatu olevat...

https://youtu.be/OLq_bpJiihw?si=mH3u_XSOxKDpchly

Selles videos küll ühtegi ankrut ei ole (kui see just kuskile tätoveeritud ei olnud)