OLAVI kirjutas: ↑07 Veebr, 2025 15:58
Minu toodud näites oli 10 kordse tiiviku kõrguse kaugusel tunginud kerge plastitükk kõvasse maapinda.
Kerge plastitükk on tõepoolest asi, mille tuul kaasa võib viia. Sa võid maapinnal viibinud kasvuhoone tükke pärast tormi leida ka naabri aiast või lähimast metsast. Piisava pindalaga ja sobiva kujuga kerget plastitükki saab kohalik tõusev õhuvool kanda - see, milles kullid ja kured ja mudellennukid liuglevad. Seda ei pea mulle seletama, ma olen kergeid plastitükke piisavalt lennutanud.
Mina rääkisin laba äraheitmisest põhjusel, et kaasfoorumlane rääkis resonantsist. Resonants on puruneva tuuliku tunnus ja purunemise kõige raskem stsenaarium on laba ära heitmine. Ennetamiseks tuleb labad tuulest välja keerata ja tuulik seisma pidurdada, et pärast tormi asja klaarida saaks. Selgitasin, mis on selle protsessi usutavad piirid - kui kaugele saab laba ära heita.
Kui soovid tutvuda tootja poolsete juhistega, siis algatuseks on siin sujuvalt kirjutatud uuring.
https://mragheb.com/NPRE%20475%20Wind%2 ... ystems.pdf
Wind turbine manufacturers recommend a safety zone with a radius of at least 1,300 feet from a wind turbine, and that children must be prohibited from standing or playing near the structures, particularly under icing or stormy conditions.
---
Wind turbines are rated for 150 miles per hour (mph) winds. As wind speed picks up, there is a decoupling and the blades free-wheel to minimize damage. A sophisticated design easily changes the rotor pitch like a helicopter and spins it at a lower speed than the wind. In the case of a hurricane, 250 mph would cause worries far beyond a few turbines, since engineering structures are not generally rated for such high speeds.
1300 jalga on 1300 x 0.3048 = ligikaudu 390 meetrit
Sellest lähemal ei tasuks töllerdada, eriti tormiga ja jäite tekkimise tingimustes.
Jäätükkidel, erinevalt kergetest plastitükkidest, liuglemiseks sobivaid omadusi ei ole.
Labal tervikuna, liuglemiseks sobivaid omadusi pole.
Siin on kenasti näha, kuidas "hinges võitleja" ei suuda oma kinnisideest väljapoole mõelda ja ei suuda omale arusaamatuid nähtusi mõista, näiteks et tuulena liikuv õhk mitte et takista lendavat objekti vaid kannab seda ise edasi ja selle demonstreerimiseks risustab netti.
Jään seisukohale, et tuuliku küljest kergete plastitükkide eraldumine ei ole märkimisväärne turvarisk - ja kui mõnel mudelil on, saab seda leevendada disaini muutmisega, nii et järgmisel enam pole. Suure tuuliku laba kandmiseks võimelisi tõusvaid õhuvoole õnneks meie planeedil napib - seda suudaks võib-olla teha väga tugev tornaado (vihje: kui kontekst on tornaado, siis sind huvitab asulate evakueerimise kiirus, mitte tuulikute saatus).
Tuulikute turvariskid on, et torm lammutab aeglaselt või tornaado lõhub ruttu, ning siis on küsimus, kui kaugele laba kukkuda saab. Vähem kriitiline risk on, et tuulik heidab jäätükke. Jäätükkide lennuvõime järgi on need ohutusraadiused enamasti mõningase varuga paika pandud. Enamuse ajast ei heida tuulik aga midagi, võid ammuli sui all vahtida, lihtsalt pole pikaajaliselt soovitatav elama jääda sinna.
P.S. Kui sa mu "kinnisidee" tuvastasid, järsku lahkelt sõnastad selle kah? Ma tahaks teada, mis mu kinnisideed on, või millistest füüsika või aerodünaamika mõistetest mul on ebapiisav arusaam.
Täiendavalt mainin, et sinu postitust plastitüki leidmise kohta tuulikust kaugelt, ei ole ma tänase päevani leida suutnud. Otsin parasjagu. Parandus: nüüd leidsin.
Mina olen mererannas 3m (meetri) kõrguse posti otsa pandud, 2kW tuuliku purunenud tiiviku plastist labade tükke kokku korjanud.
Umbes 10x30cm suurune labatükk oli ca 30m kaugusel ca 20cm sügavuselt kaldakruusa/liiva segusse tunginud.
Kommenteerin: määravaks on sinu tuuliku suurus.
1) Palun võta arvesse atmosfääri füüsikat. Turbulentne (rulluv) õhukiht maapinna lähedal sisaldab kiiremaid puhanguid. Katki läinud tuuliku labatükk peab olema tõusva õhu puhangust oluliselt väiksem, et õhk seda kanda saaks. Tuulikuid ehitatakse kõrgeks just seetõttu, et pääseda välja turbulentsest õhukihist ja saada kätte kvaliteetne, laminaarse vooluga tuul. 300 m kõrgune tuulik ohualaga näiteks 600 m on oluliselt suurem, kui turbulentne õhukiht.
2) Väikese tuuliku pöörlemiskiirus (rpm) on suure tuuliku omaga võrreldes suur. See määrab tsentrifugaaljõu suuruse. Oletan, et tormiga tegi sinu kirjeldatud väiketuulik üle 100 rpm kiirust. Suured, tõsiseks energiatootmiseks pruugitavad tuulikud ei tee nii. Nad on juhitavad. Labad keeratakse tuulest välja ammu enne. Just nagu purjelaeval rehvitakse purjed ja minnakse tormile vastu kas ankrus või pisikese purjega.
3) Palun võta arvesse konstruktsioni erinevusi. Väiketuuliku laba ei ole minu hinnangul kerge plastitükk, vaid tihe (täismaterjalist) klaaskiu laminaadi tükk. Suure tuuliku labad on seest õõnsad.
4) Võtame arvesse kruusa/liiva segu kõvadust tormi ajal vs. labatüki frontaalset pinda. Selgub, et jah, labatükk võib tormiga märja kruusa/liiva sisse tungida. Mul on polükarbonaadi tahvli poolt (pindala 12 m2) üles visatud vineertahvel lennanud läbi päikesepaneeli, ma ei ole tormide valdkonnas eile sündinud. Tean küll, et tormil on väga suur jõud. Torm võib ka ühe maja katuse võtta ja selle teisele majale otsa visata. Ometi me elame majades, mitte varjendites. Tuulikuid projekteeritakse tormide tugevust arvesse võttes. Kui tormid muutuvad veel tugevamaks, on see arusaadavalt probleem, aga senikaua, kui insenerid ei teinud praaki, peavad tuulikud enamasti vastu.
. A mis ses taunitavat, et kohalik saab oma piirkonna arengu teemal kaasa rääkida? Toome siinkohal hoopis sellised näited nn. Puhangu tänav ja Tartu tselluloos. Nõus, ajuti läheb arutelu mölaks ja isegi võibolla reeglina, aga mu meelest on see formaadi küsimus. Sa ei saa mingitel kärajatel päris valukohti käsitleda, kuna terve inimene ei hakka oma muredest üle saali kisama. Ma leian, et arendajad peavad käima mööda ümberkaudseid maju ja kohalikega rääkima. Valdavalt on lahendatavad küsimused. Muidugi on juurikaid, aga esimesed meediakajastused, kuidas tädi Maali sai oma viltuse hüti asemele uue maja või põldur Vello farmi põllud, uues kohas, annavad nüüd tonn vilja hektarilt rohkem ja edaspidi läheb libedamat. Vähegi arvestatava arenduse puhul on see kommiraha.