www.militaar.net

Tere,

Avastasin ühe sukeldumise klubi aadressi internetist. Seda uurides ja lugedes on huvitav märge Äntu järve kohta. 99% tõenäolisusega jällegi legendiks see jääbki aga kas keegi on samuti midagi sarnast kuulnud?

http://www.maremark.ee/dive_est_lake.htm

Kus kandis see Äntu järv üldse asub?

Kui natu otsingut kasutada siis leiab , et siin on sellest juttu juba olnud http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... ght=%E4ntu

Ei ole seda vana teemat ennem märganud . Igal juhul tänud ugandiklubi
!

Äntus oli 1944 suur sakslaste laskemoonaladu. Tean inimest, kes mälatab selgelt nii olemasolevat ladu kui ka selle purustamist/põlemist ning poisikeste "arheoloogiatööd" peale sõda...

Huvitav paljud veekogud sukeldujate poolt läbi kammitud on. Sõja jalgu jäid ju väike emajõgi Pikasilla ja Ilupalu kandis, samuti ka suur emajõgi Kavastu kandis. Vesi ju nimetatud veekogudes küllaltki sogane ja põhi mudane. Huvitav kas neist paigust ka keegi otsinud on.

äntus on legendide järgi palju huvitavat. kaanjärves on rootslaste kullast töld.siis umbjärve on peidetud varandusekirst vaendlase eest ära. sellel vöib ka töepöhi olla kuna umbjärve taha soodesse rabadesse pögenesid vaendlaste eest rakke ja selle ymbruse rahvas. liivi ja pöhjasöja ajal kannatasidgi virumaa inimesed köige rohkem js nende södade löpuks oli maa pöhimötteliselt inimtyhi.pold järgi enam kedagi kes läheks ja oma peidetud vara yles kaevaks.
edasi punamäele olevat peidetud rootslaste varandus ja seda olevat ka rootslased ise otsimas käind aga tulutult. punamägi on siis endine maalinn mis oli kunagise pudiviru keskus.suuremas osas jäeti maha juba enne muistse vabadusvöitluse algust kuid pealinnust kasutasid rootslased veel liivi söja ajal. punamäe lähedale rabasse olevat maetud kunagine suur söjapealik.
kui v-maarja poolt minna siis enne sinijärve olid kummalgi pool sakslaste laod. praegu ilutsevad nendes kohtades suured pommilehtrid ja enamjäolt on kogu mets padruniotsijate poolt tagurpidi keeratud.aga sellest ajast jäänd metalli seal ikka vedeleb.
äntu järvede juures on ka korralikud matkarajad nii et tasub loodust nautima ja jalutama minna.

ludvig kirjutas:punamägi on siis endine maalinn mis oli kunagise pudiviru keskus.suuremas osas jäeti maha juba enne muistse vabadusvöitluse algust kuid pealinnust kasutasid rootslased veel liivi söja ajal.

Nii küll päriselt ei olnud, võibolla ainult legendides, mitte aga tegelikkuses.

Äntu Punamägi oli muistse Virumaa üks lõunapoolsemaid linnuseid, mis kaitses ajaloolist kaubateed Tartust (Tarbatust) Rakverre (Tarvanpääle) Tõepoolest oli ta arvatavasti muistse Pudiviru (alias Lemmu) kihelkonna üks linnuseid, kuid Pudiviru üheks kindlaks keskuseks teda küll pidada ei saa. Ka Rakkes asuv Rakkemägi ja Tammikul asuv Rahaaugumägi on mõlemad muinaslinnused ja võta nüüd enam, kinni, milline neist Pudiviru keskus oli (kõik nad on muinaslinnused ju). Kirjalikke allikaid ju pole.

Samuti ei ole mingi teavet selle kohta, et ta siiamaile jõudnud Põhjala ristisõdade (kohalikus ajalookäsitluses muistne vabadusvõitlus) ajal oleks maha jäetud olnud. Pigem oli ta järjepidevalt kasutuses vähemalt 1220ndate aastateni ja vast veidi pikemaltki. Kuna Virumaal Eesti ristimise ajal (1208-27) olulisi sõjalisi kokkupõrkeid ei toimunud ning maa vanemad allutasid end Taanile vabatahtlikult, siis ei purustatud ei Tarvanpää kantsi (Rakveret) ega ka Punamäge. Kui paavsti legaat Modena Wilhelm teki pikema ringkäigu Virumaal, siis arvatakse, et ta külastas Rakvere (Tarvanpää) kõrval ka Punamäge. Mõlöemad olid tollal veel muinas-eestlastele tüüpilised puitlinnused.

Muidugi edaspidi kaotas Punamägi vananenud linnusena sõjalise mõtte ning kivilinnuseks seda ka ümber ei ehitatud (Rakvere ümberehitamine kivilinnuseks algas umbes 1250ndate paiku). Liivi sõja ajal igatahes oli ta kindlalt juba paar sajandit kasutuseta olnud ning ei kujutanud endast mingit sõjalist jõudu. Maksimaalne, mida rootslased seal tollal teha võisid, on selle kasutamine lihtlabase laagripaigana, mitte aga sõjalist kaitset pakkuva linnusena.

vaata sellega on nii et ega selle aja kohta palju materjali pole ja need mis on pakuvad ka erinevaid fakte.oleneb lihtsalt keda-mida uskuda.

ludvig kirjutas:vaata sellega on nii et ega selle aja kohta palju materjali pole ja need mis on pakuvad ka erinevaid fakte.oleneb lihtsalt keda-mida uskuda.

Ei olegi palju materjali, aga objektiivsete järelduste tegemiseks oleks mõistlik kogu materjal läbi töötada ja võrrelda/analüüsida.