www.militaar.net

Mida Kriku arvab sellistest arheoloog Ain Mäesalu poolt välja käidud väidetest?

Vastuväiteid saaks ta esitada juhul, kui detektoristid kaevavad välja näiteks vibu- või ammunoole otsi. Leidmise tõenäolisus on tema hinnangul suur, sest tiigiala jääb linnuse varemetest 70 meetri kaugusele.

„Otepää linnust on korduvalt piiratud. Kõige suurem piiramine, mille kohta on meil kirjalikke allikaid, oli 1217, kui linnust piirati 20 päeva ja piirajaid oli 20 000. Vibumehed ja ammukütid lasid pidevalt vastastikku nooli. Aga sel ajal lasti vibude ja ambudega kuni 300 meetri kaugusele,“ selgitab ta. „Mis saab siis, kui leiame sealt näiteks nooleotsi? See peaks tähendama, et stopp, kuid seda otsustab ikkagi muinsuskaitseamet, mitte mina. Ma pole ametnik, kes keelab või lubab. Mina olen vaid arheoloog.“

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12040 ... gi-kaevata

Ain tunneb seda asja kaugelt paremini kui mina. Kui tema nii ütleb, siis nii ka on. Üldiselt oleks muidugi otstarbekas alal enne töid arheoloogilist luuret teha, olgu siis detektoriga või ilma. Ühe nooleotsa leid ei tähendaks aga muistise avastamist, vaid alust muinsuskaitse kaasamiseks järgnevasse.

Kas tõesti piiras Otepää linnust 20000 meest? Selle väehulgaga vallutas Batu khaan pool Euroopat ära...

Henriku kroonika nii väidab: https://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_lahing . Kui palju neid tegelikult oli, saab selgeks pärast ajamasina leiutamist.

Kriku kirjutas: ↑06 Sept, 2025 9:24 Henriku kroonika nii väidab: https://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_lahing . Kui palju neid tegelikult oli, saab selgeks pärast ajamasina leiutamist.

Kirvega üks null tagant ära ja tõde jõuab jupi maad lähemale? Madisepäeva madinaks saadi ju kahe vaenupoole peale kokku umbes 9k meest ehk siis eestlaste arvates piisas Riia ära võtmiseks 6k mehest, pluss täpsustamata hulk novgorodlasi, kokku kahepeale ilmselt mitte üle 10k.

Ma pigem usuksin novgorodlaste võimet 5-kohalise numbriga loendatav vägi Otepääle kohale ajada. Sellega liitusid siis saarlased, harjulased ja sakalased.

Nn. jäälahingus osalejate arv erineb ka osalenud poolte kroonikute arvates korralikult https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4lahing.

Enamasti tunduvad need selleaegsed arvud ülepaisutatud, ka lääne allikates. Sellise väe toitmine oleks juba suur probleem - vähegi pikemaajalise paigal olemise korral kuskil sööks lähema ümbruse kiiresti tühjaks - moodne sõna logistika, piirajad jääks piiratutest kiiremini nälga kergesti. Liikuv rüüstevägi saab olla suur, liigub edasi ja sööb tühjaks uued alad. Sel ajal ei olnud moonavoorid moes, vägi pidi end ise toitma vaenlase maal.

Samal ajal suurde linnusesse võis tuhandeid kaitsjaid tulla küll. Sinna aeti ju näiteks ka kariloomad, nii et mõneks ajaks süüa jätkus.

Samas suurt hästi kaitstud linnust sai kaitsta üsna väikese kaitseväega - Tallinna kaitsevägi Liivi sõjas ei olnud suur võrreldes piirajatega ja meelde on jäänud ka üks artikkel Varbola kohta, kus leiti, et selle kaitsmiseks ei olnud vaja kuigi palju mehi.

Nojah, vaata näiteks ka Uue-Kastre ja Rõuge kaitsmisi 1701. Liivi sõda käis muidugi juba tulirelvadega.

www.militaar.net

Otepää linnamägi

Otepää linnamägi

Re: Ajaloolised faktid

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi

Re: Otepää linnamägi