www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:07

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 11:16Teine "pärl"- "Mida ma ei mõista, on see, kuidas väidetakse, et see riik(USA) ehitati tänu immigrantidele. Tegelikult ehitati see muidugi maa varastamise ja genotsiidi peale. Ja seejärel immigratsioonile."

Selles on tal kahjuks õigus, et vargusele ja genotsiidile, kuigi neid on immigratsioonist raske lahutada - eks ju kolonistid-immigrandid põliselanikke riisusid ja tapsidki . Mitte et see teemasse puutuks.

See on muidugi poolik tõde mis põihineb suuresti mingite Hollywoodi indiaanifilmide vaatamisest(ei väida seda otseselt Kriku kohta) kus indiaanlasi kujutatakse rahupiipu suitsetavate ja loodusega kooskõlas elavate tarkade meestena. keda uusasunikud kiusama läksid.
Korraldasid seda "genotsiidI" suguharude vahel indiaanlased juba varasemalt ka ise, tapeti ka uusasunike perekondi, säästmata naisi ja lapsi. Lihtsalt paraku ühel hetkel sai nende enda, teistele vormistatud saatus neid ennast 10 kordse jõuga kätte.

Ei, kahjuks ei ole see poolik tõde.

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:28Korraldasid seda "genotsiidI" suguharude vahel indiaanlased juba varasemalt ka ise, tapeti ka uusasunike perekondi, säästmata naisi ja lapsi.

Võimalik, et indiaanlaste omavahelistes sõdades enne valgete kohale jõudmist mõnikord tõesti terve vastaste küla maha tapeti, aga hea meelega loeksin allikaviidet sellisele väitele.

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:28tapeti ka uusasunike perekondi, säästmata naisi ja lapsi

Kus sõjas seda vahel ei juhtuks? Küsimus ei ole üksikfaktides, vaid süstemaatilisuses.

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:28Lihtsalt paraku ühel hetkel sai nende enda, teistele vormistatud saatus neid ennast 10 kordse jõuga kätte.

See on vale. On näiteks dokumenteeritud suur hulk juhtumeid, kus kolonistid-immigrandid esimesena vägivalda rakendasid ka siis, kui poolte omavahelised suhted juba lepingutega reguleeritud olid.

Indiaanlased olid ratsionaalsed, halvimal juhul löödi mehed maha, naised-lapsed võeti oma suguharusse. Valgete kõige mõjusam genotsiidirelv olid rõuged - mõnikord levitati tahtlikult, enamasti tahtmatult. 90 protsenti indiaanlasi suri. Ka Amasoonases - esimesed valged nägid rahvarohkeid külasid, järgmised mõnekümne aasta pärast samas kohas juba ürgmetsa.

Kunagi mmu sai loetud artiklit 15. saj. riikide majanduste kohta. Sealt jäi meelde tõdemus, et kolonisatsiooni alguseks oli hinnanguliselt (ja ma rõhutan selliste hinnangute ebatäpsust) kogu Põhja-Ameerika majandus nii Portugali majanduse suurune. Seega ei olnud huvide konflikti puhkemisel tulemuses kahtlust.

Kõige väärtuslikum ressurss, mida seal indiaanlastelt riisuda oli, oligi maa. Põhja-Ameerika geograafia loogika on üldse selline, et kontroll Mississippi tasandiku üle on igasugusele ambitsioonikale riigile elementaarne ning ülioluline. Kui kolooniate asemel oleksid kujunenud indiaanlaste riigid, siis oleksid nemad sama loogika alusel omavahel sõdima hakanud ning sama innukalt konkurente riisunud ja tapnud kui USA. Sama kehtib ka Lääneranniku viljakate orgude kohta.

London Bridge kirjutas: ↑19 Okt, 2025 14:34Kunagi mmu sai loetud artiklit 15. saj. riikide majanduste kohta. Sealt jäi meelde tõdemus, et kolonisatsiooni alguseks oli hinnanguliselt (ja ma rõhutan selliste hinnangute ebatäpsust) kogu Põhja-Ameerika majandus nii Portugali majanduse suurune.

Koos Mehhikoga või ilma?

London Bridge kirjutas: ↑19 Okt, 2025 14:34Kui kolooniate asemel oleksid kujunenud indiaanlaste riigid, siis oleksid nemad sama loogika alusel omavahel sõdima hakanud ning sama innukalt konkurente riisunud ja tapnud kui USA.

Aga mitte sama edukalt. Eurooplastel oli Ameerikas masendav tehnoloogiline ülekaal.

Lisaks maale said nad sealt väga tähtsa kultuurtaime - maisi. Kasvab just seal väga hästi ja moodustab suure osa USA põllumajanduse toodangust ja toorainest. Paljud farmerid ei kasvatagi muud, kui maisi ja sojaube vaheldumisi. Mais hoidis ka esimestel kolonistidel hinge sees, võrreldes nisuga oli selle kasvatamine (eriti koristus) metsa rajatud põllul lihtne - kirvest, labidast ja kahest käest piisas, saagikus oli seejuures suurem kui rukkil ja nisul Euroopas sel ajal.

Kriku kirjutas: ↑19 Okt, 2025 15:47 Koos Mehhikoga või ilma?

Ilma. Asteekide ja inkade kohta olid eraldi arvud välja toodud, mis mulle praegu meelde ei tule.

Kriku kirjutas: ↑19 Okt, 2025 15:47 Aga mitte sama edukalt. Eurooplastel oli Ameerikas masendav tehnoloogiline ülekaal.

Tõsi. Mõte on selles, et riisumine ja tapmine ei tulenenud mingist eurooplaste hüpoteetilisest värdjaslikkusest, vaid riikidevahelise konkurentsi ning Põhja-Ameerika geografia loogikast. Panen ette, et iga riiklik moodustis läbi ajaloo oleks sellises olukorras lõpuks sama tulemuseni jõudnud. Või vähemalt oleks üritatud seda saavutada.

London Bridge kirjutas: ↑19 Okt, 2025 16:24Mõte on selles, et riisumine ja tapmine ei tulenenud mingist eurooplaste hüpoteetilisest värdjaslikkusest

Muidugi mitte - aga seda pole ju ka keegi väitnud?

Sellest algselt tsiteeritud väitest võiks midagi sellist välja lugeda küll, minu arvates. Või siis oleks võibolla täpsem öelda, et esialgne väide on avatud selliselt tõlgendamisele, et just eurooplased-ameeriklased on kuidagi eriliselt või erandlikult USA selliselt üles ehitanud.

Mina ei suuda sellist mõtet sealt mitte kuidagi välja lugeda .

Noh, võibolla on see jälle selline koht, kus siis igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel.

Kriku kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:56 Ei, kahjuks ei ole see poolik tõde.

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:28Korraldasid seda "genotsiidI" suguharude vahel indiaanlased juba varasemalt ka ise, tapeti ka uusasunike perekondi, säästmata naisi ja lapsi.

Võimalik, et indiaanlaste omavahelistes sõdades enne valgete kohale jõudmist mõnikord tõesti terve vastaste küla maha tapeti, aga hea meelega loeksin allikaviidet sellisele väitele.

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:28tapeti ka uusasunike perekondi, säästmata naisi ja lapsi

Kus sõjas seda vahel ei juhtuks? Küsimus ei ole üksikfaktides, vaid süstemaatilisuses.

ekacariya kirjutas: ↑19 Okt, 2025 12:28Lihtsalt paraku ühel hetkel sai nende enda, teistele vormistatud saatus neid ennast 10 kordse jõuga kätte.

See on vale. On näiteks dokumenteeritud suur hulk juhtumeid, kus kolonistid-immigrandid esimesena vägivalda rakendasid ka siis, kui poolte omavahelised suhted juba lepingutega reguleeritud olid.

Vot ei ole ajaloolane, vaid avaldasin oma arvamust, selle pinnal mis kuskilt minevikust ajukurdude vahele kogunenud...võimalik et vildakalt, nii et loen huviga ka nö "fakte" ja võin olla alandlik kui mõni teadjam neid ilma poliitilise uduta esitab...

Samas...genotsiid. -On ikka asjad nii selged?
https://www.historynewsnetwork.org/arti ... f-genocide

Põlisrahvusi, eriti kui jõupositsioon kuulub teistele, on alla surutud läbi ajaloo...tehti seda Ameerikas, Venemaal veel hullemini...paljudele üllatus et suht uuemal ajal näiteks ka Rootsis saamide kallal...kuna tegu on tänapäeva mõistes nõ progressiivse riigiga, siis ei ole viisakas seda vist avalikult mainida.
Et mis siis õelda-tõenäoliselt oleme ajaloost õppinud ja pole vaja tänapäeva ameeriklasi või seda riiki süüdistada selles mis juhtus 150 a tagasi...samuti ka praegusi rootslasi.

London Bridge kirjutas: ↑19 Okt, 2025 14:34
Kõige väärtuslikum ressurss, mida seal indiaanlastelt riisuda oli, oligi maa.

mitte ainult see. oli üks teine väärtuslik asi veel, selline kollane metall. KULD. uue maalma inimestel olid kullast söögiriistad.

neil seal mägedes on piirkondi, kus pikne teeb ehedat kulda, mida leitakse kohast kuhu välk lõi.

olavsu1 kirjutas: ↑19 Okt, 2025 23:13 ... neil seal mägedes on piirkondi, kus pikne teeb ehedat kulda, mida leitakse kohast kuhu välk lõi.

Mismoodi see käib?

olevtoom kirjutas: ↑19 Okt, 2025 23:19

olavsu1 kirjutas: ↑19 Okt, 2025 23:13 ... neil seal mägedes on piirkondi, kus pikne teeb ehedat kulda, mida leitakse kohast kuhu välk lõi.

Mismoodi see käib?

Küsi Kõuetaadi käest. Aegajalt on uudistes, et keegi jälle leidis mägedest kullast koonuse, mille pikne teinud.

Seal on pinnas sellise koostisega, et pikne tirib kulla välja ja sulatab koonuseks kokku.

Juhtub seda mägedes. Rohkem olevat neid kohti Peruus, Lõuna-Ameerikas, kuid neid olevat ka Põhja-Ameerika mägedes.