www.militaar.net

Kuna minu lähisugulasel on meeletu video/fotoarhiiv aastatest 88 + , siis mis oleks kõige otstarbekam vahend VHS kassettide (miski pole igavene) digiks tegemisel? Ise pakun, et variant on osta seade, mis automaatselt DVD teeb. Ent mida teised on kasutanud? Ise olen Hauppauge Win TV-d kasutanud ja asi on ikka suht tüütu.

on olemas ka sellised reaalajas salvestavad dvd kribajad.

Variante on vähe:

1. Videohõivamise seaded: hea TV-tüüner või "Digital Video Converter" (nt. Plextor PX-M402U seade; teine tootja on veel Pinnacle) -- võib öelda, et see on "käsitöö": video laed alla arvutisse videofailina. Kui capture-seade võimaldab (kõik kaasaegsed võimaldavad), siis juba DVD-formaadis kodeerituna. Siis videotöötluse tarkvara abil lõigad, kleepid ja lisad efekte ning teed DVD-menüüsid ja jagad peatükideks (chapters). Genereerid DVD-image'it ja salvestad toorikule.

Plussid: võimalus tarkvarafiltride abil parendada videokvaliteedi.
Miinused: Videohõivamise õiged sätted on võimalik leida ainult katsetamise teel. Aeglane ja väsitav redigeerimise/autoringu/konverteerimise protsess

2. Videokaamera analoogsisendiga (nt. Canoni kaamerad i-mudelitähise lõpul s.o. MV850i, MVX350i) -- ühendad VHS-makkiga ja salvestad digiformaadis DV-kassetile või otse miniDVD-toorikule. DV-kassetist USB või Firewire kaabli abil kooperid videofaili arvutisse, teed DVD-autoringu ja salvestad toorikule.

Plussid: ei ole vaja häälestada capture-sätteid
Miinused: Aeglane ja väsitav protsess.

3. Ilma arvutita: DVD-recorder (salvestatav DVD-seade, nt. Philips DVDR3300H) -- ühendad VHS-makkiga ja salvestad.

Plussid: kõik on imekerge.
Miinused: redigeerimine on ainult teoreetiliselt võimalik.