Peeter Kaasiku artikkel Tõnismäest

[MOrav]

Peeter Kaasik

"Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk"

Akadeemia, 2006, nr 9, lk 1891-1918

[ka võrgus olnud teksti toimetatud variant]

*


Tallinnas Tõnismäel Kaarli pst 13 asuva punaarmeelaste ühishaua ja nn Vabastajate monumendi kohta seni avaldatud informatsioon on vastuoluline. Tuginetakse kas Nõukogude perioodil ilmunud ametlikele ajalookäsitlustele või siis rahva hulgas säilinud suulisele pärimusele.

Selle teema kohta tegi Tallinna kultuurimälestiste inspektsioon 1994. aastal järelepärimise Eesti Riigiarhiivile. Riigiarhiivi vastuses nenditi, et nad ei leidnud dokumente, mis kajastaksid punaarmeelaste matuseid Tõnismäel 1944. aasta sügisel.

2004. aastal koostasid Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavaid dokumente kasutades samasisulise memo Külli Holsting (Kultuuriväärtuste Amet) ja Urmas Oolup (Linnaarhiiv). Ka nendel ei õnnestunud leida dokumentaalset tõestust punaarmeelaste matuste toimumise aja ega asjaolude kohta. 1995. aastal Tõnismäel kaevetöödel leitud kirstu põhjal kinnitavad memo koostajad, et matmispaiga olemasolu Tõnismäel on vaieldamatu tõsiasi.

Siinset ülevaadet koostades kontrolliti veel kord võimalike autentsete arhiiviallikate olemasolu Eesti arhiivides ning analüüsiti seni raamatutes ja ajakirjanduses avaldatud informatsiooni. Töötati läbi organisatsioonide ja asutuste arhiivifondid, kelle osalemine kõnealustes sündmustes oli tõenäoline või kelle osaluse kohta oli varasemaid viiteid. Põhitähelepanu koondati järgmistele arhiivifondidele: EK(b)P Keskkomitee Büroo koosolekute päevakorrad, protokollid, stenogrammid, sõjalise osakonna tööplaanid, kirjavahetus, aruandlus (Eesti Riigiarhiivi Filiaal (endine Parteiarhiiv; ERAF), f 1), Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu koosolekute päevakorrad, protokollid, otsused, määrused, korraldused, ENSV RKN Sõjalise osakonna kirjavahetus (Eesti Riigiarhiiv (ERA), f R-1), EK(b)P Tallinna linnakomitee büroo koosolekute päevakorrad, protokollid, ettekanded, linnakomitee sõjalise- ja organiseerimis-instrueerimis osakonna aruanded ning kirjavahetus (ERAF, f 5), Tallinna linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee koosolekute protokollid, Tallinna linna arhitektuuri osakonna ettekanded ja kirjavahetus (Tallinna Linnaarhiiv (TLA), f R-1) Tallinna linna heakorratrusti dokumentatsioon (TLA, fR-180), 8. Eesti laskurkorpuse ja 7. Eesti laskurdiviisi poliitosakondade ettekanded ja üksuste ajaloopäevikud (ERAF, f 63, 78 ), ärakirjad Punaarmee 8. armee ja 2. löögiarmee operatiivettekannetest (ERAF, f 32). Peale selle kasutati Kaitseressursside Ameti Arhiivi (f 9) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Arhiivi (s-ü 6509). Olulist informatsiooni leidus ka 1944.-1945. aasta ajakirjanduses.

Otsime oma käsitluses vastuseid järgmistele küsimustele:

1) kas ja millal tekkisid Tõnismäele punaarmeelaste hauad, kes andis matmiskorralduse ja kes matused läbi viis;

2) kui palju surnukehi sinna üldse maeti ja kes olid Tõnismäele maetud punaarmeelased;

3) millised olid nn Vabastajate monumendi püstitamise asjaolud ja kelle initsiatiivil see toimus ning kes selle läbi viis;

4) mida pidi püstitatav monument sümboliseerima?

*********

Edasine tekst juba ajakirjas endas. [Offtopic'una juhin tähelepanu ühele arhiivifondile: ärakirjad Punaarmee 8. armee ja 2. löögiarmee operatiivettekannetest (ERAF, f 32). Ise küll seda vaadanud pole.]

[oleeg]

Täienduseks eelmisele postitusele : on ilmunud väga hea "Väitlus Palusalust ja pronksmehest", kus kolm antud teemaga seotud inimest järjest sõna on saanud.
Akadeemia 2006, nr 12, lk.2757-2761.

Tõepoolest hea lugeda. Eraldi esiletoomist ja tunnustamist väärib Peeter Kaasiku selge ja sisukas jutt.

Soovitan lugeda!

o