www.militaar.net

Tekkis huvi,milline oli meie kuulsa presidendi sõjaväeteenistus.Teada on,et teenis 1950-1955.Sellest võib järeldada,et Mereväes(saarlane!).
A ga kus ja mis ametis?:?:

Kõige õigema- tõepärasema vastuse saad Villu ja- või Edgari käest

Ajakirjanduses ilmus Rüütli mereväeteenistuse kohta millalgi isegi mingi artikkel. Olen seda üritanud juba pool tundi netist ülesse otsida, edutult. Mis mul sellest meelde jäi, oli kokkuvõttes järgmine: Rüütel teenis Musta mere laevastikus, laeva peal. Teenis vist välja ka allohvitseri auastme - mitšman. Ilmselt paistis teenistuses hästi silma, kuna teda üritati ajateenistuse lõpus üleajateenijaks värvata. Edutult, nagu me nüüdseks teame.

Muide, ka peaminister Andrus Ansip teenis mereväes - Balti laevastikus, aastatel 1981-83. Seejuure tekib küsimus - miks Ansip vaid kaks aastat teenis?

Ansip võis küll teenida mereväes,kuid kanda maaväevormi ja musti paguneid tähega F (kirillitsas). Need teenisid 2 aastat

minuarust mitsman -see on sama mis praporshik

ja harilikult ajateenijatele sellist auastet ai antud

(ainult siis kui kirjutasid alla et jääd üleajateenijaks ,mingi tallinna venelane

hakkas niiviisi utsebkas prapporiks)

Mitšmaniks võis viiekümnendatel aastatel veel saada.Seitsmekümnendate alguses, kui viidi sisse praporštšiku auaste, muutus ka mitšmani auaste kaadriallohvitseri auastmeks, mida ajateenijale ei omistatud.

Vaatasin huvi pärast sellist raamatut nagu "Vojenno entsoklopeditšeskij slovarj". Selles mitsmani kohta järgmine info:

=Auaste mitšman Punaarmees sisseviidud 30.11.1940.a, kui mereväe "vanemate" kõrgeim auaste. 01.01.1972.a sisse viidud praporštšiku ja mitšmani institutsioon, mille kohaselt on tegemist eraldiseisva sõjaväelaste kategooriaga-üleajateenijatega=

(Ajateenijad-üleajateenijad-ohvitserid)

Nii,et Mitšman Рютел. Kui ikka kainelt mõelda-5 a mingis väikeses laevas... :?5 a ja mille eest?Au nende meeste närvidele,kes sel ajal teenisid ja eestlastena koju tagasi tulid.

Kuskil mälusopis on meelde jäänu,et Laar oli vande andmise ajaks prillid osanud ära kaotada ja seetõttu vande andmata jätnud.Tissitent mis dissitent

Mälu võib alt vedada, aga kas Rüütel mitte Vaikse Ookeani laevastikus ei teeninud? Aga et saada selgust, saatsin teabesoovi presidendi kantseleisse, ehk saab ka vastuse.

Imelik, et Vabariigi Presidendi koduleheküljel olevates Rüütli elulookirjeldustes, nii eesti- kui ingliskeelsetes, ei mainita presidendi sõjaväeteenistust ühegi sõnaga. Aastate 1950-1955 kohal haigutab lihtsalt auk.

Väeosanumbrid ja ametikohad võin üles lugeda (tänu paarile 80.-te lõpul või 90.-te algul "Estvtorsõrjo" Maardu makulatuuritsehhist leitud paberile -- olid head ajad, ei väsi neid kiitmast ...). Aga nagu tavaks -- kui on kaks paberit, ei pruugi nende andmed ühtida, ja nii on ka siin... Tegelikke nimetusi kahjuks ei tea, olen välja pakkunud mõne oletuse. Paar neist pärinevad www.soldat.ru teatmikust http://www.soldat.ru/pp_v_ch.html, kuhu imekombel on kantud lisaks sõjaaegseile väeosadele ka mingi kogus mereväe sõjajärgsete väeosade numbreid ja tegelikke nimetusi. Suur osa viimastest ei olnud 1950.-te alguseks veel ümber muudetud.

Niisiis, A. F. Rüütel:

NL relvajõududesse kutsutud (призван) Saaremaa Rajooni Sõjakomissariaadi poolt 02.07.50 (teisal 02.06.50).

07.50-09.50 - laskur - s/o 31303 (kaldaväeosa Balti laevastiku alluvuses?)

09.50-10.50 - laskur - 1. Balti laevastikuekipaaž

10.50-12.50 - laskur - s/o 72107 (ДУНАЙСКИЙ ФЛОТСКИЙ ПОЛУЭКИПАЖ? -- Doonau laevastiku poolekipaaž?) (teisal s/o 72107 02.06.50-15.12.50)

12.50-02.52 (teisal 15.12.50-1.06.51) - elektrik - s/o 90800 (1 РАЙОН СНИС? -- 1. vaatlus- ja sideteenistuse rajoon?) (teisal 96800)

02.52-03.52 - sideelektrik - s/o 53067 (teisal 1.06.51-15.11.53 sideelektrik, 15.11.53-10.10.55 elektrike jaokomandör)

03.52-10.10.55 - sideelektrike jaokomandör (к/о эл. связи) - s/o 53080

Vanne antud 5.12.1950 s/o 72107 juures.


Muide -- pilades nimetavad mõned meie meediategelased teda Arnold Fjodorovitšiks (nagu küllap enamus venelasigi seda lohakusest või teadmatusest teeks), tegelikult on ta Arnold Feodori poeg, kui soovite venepäraselt, siis Arnold Feodorovitš. Mandrirahva jaoks harjumatu mehenimi Feodor oli omal ajal Saare- ja Hiiumaal üsna levinud nimeks ja selle "eestikeelne" vaste on Teodor.

Tänud valgustava informi eest!
PS! Venepärased nimed Saare ja Muhumaal on seetõttu,et seal on ka palju õigeusulisi.Vene ajal allus ÕK Moskavale,selt ka vene pühakute nimede eelistamine.Nüüd on Õ Kirik taas Konstantinoopoli all,ja nimed rohkem ka kreekalikulikud.Õigeusu kirikus aga pannakse lapsele sündides temale kaitsepühakuks määratud pühaku nimi.Siis talle kingitakse ka selle pühaku ikoon.Seda ta siis hoiab au kohal enda juures ja surres pannakse see talle kirstu kaasa.Selline nimepanek pole aga kaugeltki kõigile õigeusulistele reegliks.
A.Rüütel on samuti õigeusuline.

Loodame, et ta saab nüüd aega ka militaar.net'i külastada ja kasvõi seda teemat kommenteerida!

Mitšmaniks sai ka fiktiivselt. Näide: peale ajateenistuse lõppu sisevägede spordiroodus oli vaja mingi spordiklubiga liituda (sest klubisse kuulumine tähendas mõningaid eeliseid). Esimene asi, mis ette jäi, oli seesama armee spordiklubi ning nii kirjutatigi enda lähisugulane mõneks ajaks mitšmaniks kaatri peale, mis juba aastaid kaldal seisis. Löödi patsti õlale ning - spordi aga. Aasta oli siis umbkaudu 1960 - 1962.

Рютел mis Рютел. Isegi soeng on selline nagu ka 50 aastat hiljem