www.militaar.net

Kui lugeda erinevate lahingute kirjeldusi Vabadussõjast Tsetseeniani, torkab silma, et idanaabri armee ei ole teps mitte nii tasemel sõjajõud, nagu propagandast mulje jääb. Võidud on tulnud enamikus siiski suure tehnika- ja inimmassi arvelt, võrdne vs võrdne on harilikult kaotatud. Mis võiks olla selle peamine põhjus?

Sama väikeste eranditega käib ideoloogiliselt NSVL poolt või selle järgi üles ehitatud armeede kohta - Iraak, Hiina, Egiptus (kuni 1980ndad), Süüria jm

Vaadeldavad sõjad
1. Vabadussõda
2. Talvesõda
3. Isamaasõda
4. sõjaline kohalolek külma sõja piirkondades (Vietnam, Lähis-ida)
5. Afganistan
6. Tsetseenia 2 sõda

Vabadussõjas oli olukord ilmselt kõige viletsam. Lisaks sellele, et vastasele jäädi üldiselt alla taktikalise tasandi juhtide poolest, ei soovinud Punaarmee põhimass üldse sõdida. 1941-45 oli reakoosseisu moraal (võitlustahe) siiski keskmiselt tunduvalt kõrgem, ma arvan.

Küsitluse punkt 5 on vist kõige vähemolulisem selles loetelus, nõuk. relvastus on alati vähemalt kõva keskmik olnud, sageli ka maailma tipp! Just selle hea relvastuse kasutamine oli (on) probleemne.

TROLL kirjutas:Küsitluse punkt 5 on vist kõige vähemolulisem selles loetelus, nõuk. relvastus on alati vähemalt kõva keskmik olnud, sageli ka maailma tipp! Just selle hea relvastuse kasutamine oli (on) probleemne.

Vene relvastus üle maailma tuntud oma töökindluse poolest,võtame targa lause nagu näiteks: USA kinkis maailmale Mc Donaldsi ja Venemaa kinkis maailmale Kalasnikovi

Minu valik oli puudulik taktika.Nõukogude armee ju panustas suurt rõhku massidele mis karjas peale jooksid ja tulemuseks kukkus mehi kui kärpseid.Näiteks Lahingud idapiiril ja Sinimägedes kus tõestati,et mass ei ole alati kõige tugevam sõjaline jõud,vaid oluline on strateegia.Ikka uisapäiselt rinnaga ees ja mitte sammugi tagasi

Lennart kirjutas: Vene relvastus üle maailma tuntud oma töökindluse poolest,võtame targa lause nagu näiteks: USA kinkis maailmale Mc Donaldsi ja Venemaa kinkis maailmale Kalasnikovi

Paljud NSVL relvad on kontseptsioonilt ja ideelt tõesti head aga reaalses elus on töökindlusest sageli asi kaugel, relvade kvaliteet on väga kõikuv ning praaki on palju... mina ei julgeks küll üldistada nõukogude relvasid headeks ja töökindlateks
edit: Arvatavasti olid nõukogude armee probleemideks kõik siin küsitluses loetletud punktid, kõige suuremat on raske välja tuua, eks see muutus ka erinevates sõdades.

Vene relvade ümber on alati palju müstikat, ühelt poolt on see pärit vene ajast, kuis kõik oli salajane. Aga salajane peab olema vägev! Teisalt on need imeomadused pärit sealse oboronka PR-juttudest, millega glasnosti ajal vaimustunud meedia üle ujutati ja mida need siis suures õnnes veel rohkem vahtu kloppisid.

Tegelikkuses sõitis see armee sama viletsate masinatega, kui tsiviilasutused, palju vägevaid soomusmasinaid on nendesamade kehvapoolsete mootoritega, mis pidevat remonti vajavad veoautod.

Samas lahinguomadustelt olind need asjad enam-vähem, selliste skooride põhjuseks need ei saa olla. Näiteks paljud lendliisiga saadud sõjamasinad olid veel hullemad (Hurricane, Sherman jne).

Kui kokku panna vene ressursid ja soomlaste sõdimine, siis see riik vallutaks vist kogu maailma. Miks soomlaste, mitte sakslaste? Seepärast, et soomlased suutsid kogu 1939-1944 teha optimaalseid otsuseid, mitte minna eufooriasse, nagu kapral Aadul kombeks oli.

Ise vist valiksin praegu "süsteemi puudused", millest tegelikult tuleb suurem osa muid põhjuseid. Põhimõtteliselt on kogu asja piltlik kujutis - roigastega toestatud vaevu püsti seisva kasarmuaia juures seisab pikakskasvanud juustega Aasia liiduvabariikidest pärit "dembel", vöörihm ripakil, bellamor suunurgas ja saapasääred pahkluuni vajunud

Küll üsna vana ja - khm - huvitavalt püstitatud teema, aga ma lasin ennast sellel provotseerida.

Et vene-nõuk. vägi või selle organisatoorne aluseksvõtt pole olnud edukas. Kunagi jäi silma kuskil, kui esitati meile (mulle?) suht väheteada fakti, et kuubakad olid oma Aafrika sõdimistes üllatavalt edukad. See tähendab Castro-aegsed väed, nõuk. relvastuse ja nõukogulaste abistatud-väljamõeldud ülesehitusega.

Tegin väikese otsingu - aga olgem ausad, selleks et miskit mõistlikku nt cuba army märksõnadest leida ja järeldada, on vaja oluliselt rohkem eelteadmisi ja kogemusi ainevallast, kui mul on.

Võibolla kui mõtleks sellele, kuidas on põhjendatud kuubakate edu ja võrrelda põhjustega, millega venelaste ebaedu või saamatust ikka põhjendatakse, siis tekiks mõni huvitav lähenemisnurk Läbinisti võhiklik, kas pole?

Lugesin pool aastat tagasi raamatut IIMS kohta Eesti pinnal, kus Saksa sõduri poeg räägid, et isa vahetas Saksa automaadi Vene oma vastu lahiguväljal, sest (tekst sarnane): "Saksa relv tahab puhastamist peale poriloigust läbikäimist, Vene oma laseb edasi veel kaua."

Vastaksin anektoodiga....
2 meest saavad valida, et kumba põrgu nad lähevad. Ameerika põrgus tuleb igal hommikul süüa pangetäis sitta aga vene põrgus 2 pange. Esimene mees siis rõõmustab ja valib loomulikult ameerika põrgu, teisele jääb siis vene põrgu. Saavad siis mõne ajapärast kokku ja räägivad oma elust. Ammerika põrgus on elu muidu päris lahe, lased oma pangetäie homikuti ära ja asi korras, venepõrgus on aga nii nagu ikka, kord ei ole pange, kord jälle ei ole sitta...

Pakuksin, et asi on eelkõige oskamatus poliitilises juhtimises - ideoloogia seatakse kõrgemale mjanduslikust kasust ja reaalsetest sõjalistest võimalustest. AFG avantüür oli ehe näide - lihtne on väed sisse viia, sees olla aga on oluliselt keerulisem. Mis Vabadussõtta puutub, siis selle kohta võib lihtsalt öelda, et vedas - peasuunal Lõunarindel olid punastel asjad 1919 niivõrd käest ära, et tuli neist tüütutest Baltikumi kirpudest kuidagi lahti saada. Ja 1944 Sinimägede kaotused on siiani võrdlemisi vaieldavad, vähemalt ise ma ei ole usaldusväärset statistikat kohanud.